Yearly Archives: 2006

55 ii pxev Segoovia, kaarnakivi juures. Loomad ja võtmas esimest nahka. Oskal tahab Oskaliks keskkonnas, kus kobras, 4 mezolothi, 10 kurikoera, erünneus ja spinagone 10. Hinkus-paabulind näeb maailma edasi normaalselt. Hinkus näeb lahinguvälja, näeb surnuid linde, ja mets ja maa põlevad. Spinagonid on taas õhku tõusnud. Roundides edasi Püüan Oskaliks saada tundub et hallidest toonides imbub värvi drou muutub hoobilt tagasi pistrikuks rinnale ja morfub teistmooodi näiteks suled muutuvad kas soengu või riietuse osaks. Paabulind näeb ka Oskal muutumas. Oleks idee, ütleb ravida pole mõtet. Erbelius: mine vaata kas seal luuti on või mitte. Hellal oli suur seljakott. Platsil tossab seljakott. Erbelius: esimese raundi luuut tähtis. Hinkus: mets põleb! Ja lendab seljakoti juurde ja võtab sellest kinni. Spinagonid: neljakesi kahes ründepaaris 3m kaugusele õhku seisma ja jäävad 3 meetri kõrgusele õhku. Ja tiiva nukkidest lendab paabulinnu suunas hõõguvaid ogasid. Kõik pihta 5+1 tuledäm, 3 tuli2tava, 3 tuli5tava, 3tule2 tava kokku 24. Spinagonid räägivad: sinu tund on tulnud, halastust pole, aga paluda võid. Paabulind: mõni teinekord. Kobras ka punnitab püüab saada Erbelius haldjaks, kes on neljakäpakil. Jõe ääres lööb kuldselt sätendama ja sealt tundub elujõudu. *** 4 mezalothi…

55 päev Segoovia Serafimi torn Loomad kasutavad hetke kui hiiglased valmistuvad sõjapidamise otsustamise plaanivõtmist ja tuletavad meelde hiiglase sõrmuse lugu, kohtumist Arturius Xawiel. Sellest tulevad meie küsimused: kas kunagi on sattunud Arturius Xawiel hiiglaste juurde nendes vanades, kahekümne tuhande aastate tagustes sõdades. Lisaks kirjeldame Arturius Xavieli, haldjat, ja Olof Olofsoni Esimese sõrmust, sõrmust “mägede muutja ja maade valitseja”. Serafim ja Xara jutust selgub, et kohalikud Olofid on Esimeste noorem ja väiksem haru ja seda, et mingi haldja käes võis olla kuninga! Sõrmus, siis seda ei usu nad üldse mitte. Erbelius: kas teie teate maagiat, mis laseks liikuda ajas edasi ja tagasi? Vizard: jah teame, kuid meie seda ei tea st ei oska seda teha. Erbelius: kas see vähemate rasside äpardunud mustkunst või . . . ? Vizardid: see on tabu maagia ja Olof selle ära keelanud, väljaarvatud erijuhtudel. Nende seas pole kes seda valdaks. Need, kes teadsid, ei andnud isegi surres teadmist edasi. Ja teiseks ei olnud nemad mingid puhtad tüübid ja korralikud hiiglased. Kes teadsid need omasid räpast või kahtlast minevikku ja tegelesid muidu hämarate asjadega. Melangel: et küsimus, Arturius Xawiel ise on nüüd Nirvaanas ja…

49 kuni 54 päev, 2ne, Segoovia, vizardite torn Loomasid vaevab küsimus: Kes olid ikkagi väravate autorid, millisest rassist? Täpsema arusaamise tekitamiseks jätkatakse reisikirjade, memuaaride ja kuulsuste elulugude kuulamist. Melangeli: cerilia lugu ei räägi hiiglastest üldse mitte seda lugu ja selliselt, näiteks ja lohed olid üldse hiiglaste kodulooomad. Haldjate ajalookäsitlus on loomulikult oluliselt erinev. Meie jaoks on ka üllatuseks, et hiiglaste linnad nii suured olid, umbes 5000 - 7000 hiiglast. Meie haldjapäritolu teadmised hiigalste kohapealt kõhetud tunduvad olevat. Hinkus paabulind uuriba ka aega 20000 aastast ja Viiest tipusmäeharjast, kuid midagi uut talle ei leita. Deismaarist saab kuulda täpsustuse, et Aerele väina asemel ei olnud siiski vain vaid siiski kanal. Oskal-pistrik-oksal: suurest muutusest kuulda tahab ja saab loo teadlaste klassi kuulunud üksildasest naisterahvast Zerina’st, lemmikloomade eksperdist. Räägib see, et hiiglased, kes soovisid lemmikloomasid, pöördusid tema poole. Ta jagas üldist teavet, kust mida saada. Lugu ise jutustas, kuidas tema otsis lapsepõlve sõpra. See sõber elas kohas nimega "Kappar" ja see asus Celestiali piirides. See Kappari kirjeldus ei saanud vastata tõele, sest esiteks oli seal liiga palju haldjaid Teiseks olid loomad ja linnud liiga julged. Kolmandaks: seal oli levinud arusaamatutel põhjustel…

49 päev, Segoovia, visardite torn. Seekord lähme teise kohta ehk sugugi mitte hiiglaste linna. , pöörates peaaegu kohe peale silda umbes peale 300 meetrit ära teisele poole. Meiega liitub kivielemental ja koos kõmbime ülesse mäkke. Eemalt paistab see koht, meie sihtkoht välja kolm meetrit laia kaljupraona. Kaljupragu suudaks kaks inimest/haldjat või üks hiiglane kaitsta. Ülesse jõudnuna paistab see kindlusena, täpsemalt kahe kõrvutise tornina. Tornid on suured, seest tühjaks uuristatud kaljud ja nende vahelt on läbi tõmmatud lõhe, kuristik. See käik kaetud paljude lõhede ja ilmselt laske avadega. Kogu struktuurist tunneb Melangel maagiat. Meveili on siin tõsiselt töödeldud. Mis on selline teine koht üldse Segoovial. Siia on tehtud abjuratiivseid arkaane. Päris üleval uurides näeme, et tornide vahe on ülevalt siiski laiem, väliserva pool st sisenemise koha pealt rohkem koos. Näeb välja looduslik ja põõsaste vahelt saab ülevalt sisse. Uks või luuk riimitakse lahti kinni. Tornis sees on asi palju enam korrastatud ja hooldatud kui väline vaade oleks seda lubanud oletada. Tundub, et see on Serafimi ja Xara kodu. Torn seest tundub täiesti tavalise vizardite tornina, raamatud riiulitel, mingid ringisagivad elementalid, uksed avanevad käsusõnadele, valgustus on maagiline ja muu…

19 päev, Segoovia, omal maal. Paabulind esitab oma jumalale auguurse küsimuse: kas saaks ma teha midagi, midagi sellist mis parandaks kontakti, täpsemalt kas see aitab vägevamate arkaanide saamiseks, noh , neetud idiot, kas see on hea või mitte hea, mediteerida. Vastus: jah, toob kasu. Hinkus arvab, et vastus tuleb siiski vist õigest kohast, tundub selline rutiinne. Hinkus mediteeribki selle peale kaks korda poolt tundi ja esitab teise küsimuss: kas tootemloomadele kärutegemine hea või halb. Vastus: lähema poolel tunnil oleks see halb mõte. Erbeliuse terraform takerdub selle taha, et mulda ei saa ja taimi, selliseid surevaid ehk mahajäratuid, õieti terraformida. Järgneb tohutu katsetuste sari, mida saab ja mida ei saa teha, ja nii tervelt kuu aega ning võtab sisse ka sortsu. Melangel toitub hiirtest ja sortsust ning ei terraformi, kui just magamisest kassikivile tekkivat lohku mitte arvestada. Melangel: Erbelius vaata kui hull on deemonijärgijal ja kui lihtne meil, arkaansetel tegijail ning nurrub koprale loo kahest arkanistist ja ühest deistist. Kusagil reaalsuses Oskal sattus sellise loo peale kui “skaz o turiste ii o dve mente”. Hinkus arvab, et massiline nark-maagia tegemine polegi nii oluline. Erbelius: peaks veel uurima teiste…

14 päev 3 episood, Esmerada torn, Segoovia. Arutame, mis saab ja võib juhtuda, ja nendime, et rebase plaan ilmselt kuid siiski osaliselt õnnestub. Küsimus vaid selles kuidas meil selles laveerida. Oskal esineb ideega, et rebane kasutab meie huvitatust ära. Viienda tipu endise Deismaari asemel loomine annab rebasele võimalusi teha midagi. Milleks siis põhiliselt suur viisnurk tehakse võib olla. Viis nurka Cerilial annab võimaluse suurt kogu maailma haaravat realmmaagiat teha ja tihmebrili. Oskal arvab võimalikuks käo ja rebase maailma erinevatest käsitlustest mõneski sarnased ettevõtmised. Rebase plaani maailmade muutmiseks, kägude sama, mõlemal omamoodi ja kompenseerivalt. Rebane kui käo arhi-vaenlane ja vice versa? Oskal? Hinkus:taha-a-an Segoovia Ceriliasse!!! Erbelius: ehk tõstaks sellegi ära ja või tõstaks Ceriliast mõne teise suure viisnurga tipu ära, rebase kiuste. Melangel: et siis Aryja Khinasis, Ruornilia (Oskal ) Khinasis, Gorgons Crown ja Mistmoor. Erbelius: iseenesest ju saaks, huvitav mis juhtuks? Melangel: Nuevo-Deismaro!!! Järgmine ideeline küsimus, mida siin uuriks oleks Segoovia “vari”. Shädou: Alusterite dokumentatsioon varjust ennem äraminekut. Oskal: mingit teavet ju saanud, sest ethereal ja selle väravad on siin toiminud. Melangel: huvitav ikkagi, mis saab varjus kui sinni mingi tükk ilmub. Hinkus: me ju hiiglaste käes…

14 päev 2 episood Segoovial, Esmerada tornis/maailmas. Esmalt kiidab kobras meile poolihääli oma head kuulmist ja haistmist vihjates, et silmanägemisega pole kõik kõige paremini ja lisab kobara kobraste tammiehitamise naljadest. Hinkus lisab jutujätkukskuidas ta otsis tornis ringikäimise ajal tsitruselisi ja leidis sidrunipuu ja mingit bergamothi. Hiiglastel saab omaette pobisevatest loomadest lindudest villand ja sekkuvad meie omavahelisse vadasse. Visard Xara: et kui te ära ei taha minna, siis mida te tahate ajada siin, mis asja, et te ikkagi tahate siia jääda ja kui kauaks? Erbelius: mis on kaua? Xara: me ei tea mitme aja pärast asjad siin hukas saavad olema, ehk siis iga hetk kauem kui päev halb. Melangel: mis siis halvaks, saab minna? Xara: me ju seletasime! Melangel: see ju suur häma. Erbelius: ma pakuks diili, mina räägiks teile rebase skeemidest, et te oskaks seda ära tunda. Mina lugesin seda üsna suure tõeväärtusega raamatus . Ja see raamat oli suur ja paks. Ja kobras näitab raamatu paksuseks pea kogu käppade siru ja haarde ulatuse. Xara: meil on oma plaan kuidas kaitsta ja selle, ka lubamise, jaoks on vaja Olaf Esimese luba. Melangel: me oleme üldse kohalikud ja…

14 päev ja edasi Segoovial, Esmerada tornis/maailmas. Arutame omakeskis: huvitav, huvitav, Esmerada on ju ka "loom", huvitav milline? Edasi tuleb meil teemaks kaarna jahiõukonna ja sulitu pistriku kandelooma lugu. Kobras Erbelius võideldes iiveldusega avaldab arvamust, et . . . värava tükk vaja kätte saada, et keegi teine seda kätte ei saaks. Oskal pistrik avaldab arvamust, ehnat rolepsist põeme. Erbelius ja melangel leiavad küll sümptomites erinevusi. Teiseks kopra teooriaks ja sooviks oleks reaalsuse voogude juhtimine aja-tammide abil. Viimane on kassile nii haige, et soovitab kopral ogarloomaks hakata ja kilpe ja ogasid kasvatada vastavalt vajadusele. Teine teemade tsükkel on rohkem hetkest tingitud, sest arutame sipelgapesa st püramiidi lähemat uurimist. Ülevõtmist, sipelgate arvu selles, sipelgate valitsejannale küllaminekut ja muid lokaalpoliitilisi perverssusi, mida saaks nendega ette võtta. Esmeradaerada: ei soovita ja vaevalt nad soovivad teiega suhelda. Kass: värava tükid, ehk räägiks neist? Esmerada: neid on palju, täpselt ei tea isegi, aga … . Nad olevat kivitükid, graniidist, heledamat tooni. Kass: palju kive on st neid tükke täpselt on? Esmerada: kindlalt on tosinkond tahutud kamakat. Oskal: millline see värav võis olla? Järgneb Erbeliuse, Melangeli ja Esmerada selgitus, et see vanasti värav oli,…

Öö 13ndal vastu 14ndat, Segoovial. Seisame öös kahekorruselise torni väravas, taamal, tegelikult lausa kõrval vulkaani kraater. Mida veel näeme, laavatiigid, 40m eemal 15m läbimõõdus. Sellel hangunud laavast hakikujuke, ja laavast jookseb laavaojake tornisuuna, alt ülespoole. Hiid koputas uksele, ukse tagant kostab müdinat. Ökul: erak hiiglaste massid tervitama. Ukse alt avaneb luuk ja sealt vaatab välja tuledraakoni pea: mis vaja? Hiiglased: näe loomaad ja üks haldjas soovivad ennustajaga rääkida. Tuledraakon pea sisse, eemalduv müdin. Mõne aja pärast avatakse uks: uksel hiiglane ja selle kõrval kaks tuledreiki. Mägihiid, mees. Ta kummaliselt riides- mingi kauniskividega kaunistatud hommikumantel, kalliskividega, kuldhambad, kuldkõrvarõngad, käevõrud. Muudest hiiglastest veidi tõmmum ja kongus ninadega. Pistrik omis mõtteis: khinasi sohilaps, huvitav kumb isa või ema, oli khinasi ja kumb hiid. Hiiglased: ongi kohal, teie hiiglased võite minna, nad pole ohtlikud. Ökul: endal aura üles ajades: võite jah ära minna. Ökul pistrikule: koerad alt üles, kass ülevalt, aga sead meeldivad, sest nad peavad meid endaga võrdseks. Paabu: mina olen TÄIESTI ohutu, kõige ohutum paabulind, kindlasti, jeah rait. Mustlashiiglane: astuge sisse. Kobras madala profiili hoides sisse. Seest on torn suurem kui väljast. Kui väljast oli 20x20x20, siis seest poolt…

12 hilisõhtu, Segoovia Väljume Mesafoni kaitsevälja mahavõtmise järel druiidi salu ja tunneme ennast juba üsna väsinuna. Oleme lepime kõrbes ja lepime kõrbes magamisega ning kasutame selleks Samba keebi alla pugemist. Laagri seame üles üsna lähedal oraakli salule. Kilpkober, ohutuse mõttes teeb kobras endale kilpkonna rüü, kass, pistrik, paabulind poevad magama Samba keebi alla. Magame kaheksa tundi kass ja kobras vehivad jalgadega. Samba ei maga, tema on tootemloom kes ei söö, ei joo ei maga … . Esmalt ärkab pistrik ning siis riburada pidi paabulind, kobras ja kass. Kass liigutas ennast viimasena, sirutades ja kriipides. Väljapugenud loomad vaatavad näljaselt Sambale otsa. Kass: meie igapäevast hiirt anna meile oo kaaren. Tootemloom saadab liigvähese religioosse innu tõtu kassi viimase saba alla. Kass norib siis sülle, aga ei võeta, olevat puhanud küll. Nii me siis metsa suunas läheme, mina Samba õlal, lubati! Paabulindu … ei lubatud ja nii ta laperdab lennata. Kaugemas orientiiriks on vulkaani. Üle hommikuse tolmuse kiviklibu minnes näeme erinevaid monstreid, kuid need meie vastu huvi ei näita ja meid ei jahi. Peale lõunat jõuame männikusse. Varasel pealelõunal. Jõudsime kohale metsaserva ja mida näeme. . . Metsaserval püüab Hinkus-paabulind…