Jõuame Valge Roosi kindlusesse
Missiooni +5 päev Järg
Ei tea mitmendat korda selgub Maranea viibimine kusagil. Erbelius kasutab juhust ja iseloomustab tagaselja Duraci ja Xaviel house tervikuna stiilis, et Durac on debiilne ning lisab, et selline hinnang on Xavieli puhul väga kõrge ja austusväärne.
Leiab aset elus hingitsevate Dyraavia ja Eli a’Laderi juureolekul templivõluri wandide haldjate kasuks äravõtmine. Neid on viis. Nende seas oli lightning bolt ja magic missile.
Ütlen, mis kole koht see Khinasi on, isegi metsa pole. Eli a’Lader arvab , et mina kui normaalne haldjas ei saagi midagi õieti teada. Melangel huvitub, miks hjumansid Mistmoori ronivad, nad ei saa siin ju hakkama. Eli a’Lader läheb õhku täis ja avaldab arvamust inimeste elamisvõimekusest. Kuid lõpuks on ta sunnitud nõustuma Melangeliga, kes seab ta tõe ette praktiliste näidetega lähiminevikust, kus inimasustus antud kohas jäi püsima ainult haldjate poolt tehtud resurrekteerimisele.
Teeme kindlaks wandid ja jaotame nad Melangeliga kahe peale:
– Oskalile “mount”, “magic armor”, “magic missile”,
– Melangelile “lightning bolt” ja “haste”.
– Veel on seal +1 pistoda, mis läheb Kamienile
– ja 880 au’d, mis jagunevad 290 au’d mulle, Melangelile ja Erbeliusele.
Erbelius püüab jääk 30 münti annetada deemon Avani kummardajatele, kuid Eli a’Lader ei ole kuidagi nõus neid vastu võtma.
Erbelius, väidab et need kollasest metallist kettad on inimeste tsivilisatsiooni märk.
Eli a’Lader- Avani rikkus ei tulene tsivilisatsioonist.
Pisiasi aga Melangeli ja Erbelius trofeed falchionid on +1. Korraks tekib metsavallatu mõte falchionid tagastada, kuid siis meenub haldjatele nende kasutamise võimalus soovide kaevuga seoses. Erbeliusel nimelt tekib idee Eli a’Laderile peale panna atraditsiooniline suundumus usu- ja intiimelus. Selle peale pugistavad kõik haldjad naerda. Tegevus so naer ja mõttevahetus toimus “off topic”.
Erbelius pöörab jutu Nirvaana demoonitele. Eli a’Laderi kommentaari võib kokku võtta väitesse, et enne hakkab päike riknenud ja bioloogiliselt aktiivset vesilahust sisalduvast anumast (inimestel solgiämber) tõusma kui haldjad nirvaanast ja “taevalikust õndsusest osasaama”.
Erbeliusel on ikkagi infopidamatus ja tahab modronite marsist rääkida. Eli jääb reserveerituks ja kostab, et teab sellest piisavalt. Kuuldes meie reisist ja tegudest Excelsioris avaldab Eli arvamust, et meie valgustamatust arvestades kasutati meid ära. Meie esimest seiklust Acheronis kommenteerib Eli “Teine tüütu urruauk. ”
Erbeliuse küsimuse peale, kui palju avanilikku valgustatust vaja on, saame universaalse tarkusesõna: Mõistusevõit nirvaanas- nii vähe kui võimalik nii palju kui vajalik.
Erbelius- kas Avani inglid tulevad st käivad Ceriliasse.
Eli- siis kui vajalik.
Erbelius- aga Tradegate’is käimine.
Eli- kirgastumine ei tulene mööda plaane hulkumisest. Selleks et mõista Nirvaanat on seal vajalik korra olla.
Erbelius- kas Avani ingleid on kurjaks muudetud, näiteks Beliniku ja Kriesha templi abil. Erbelius, Eli rõõmuks, lisab- mõlemale viimati mainitule tuleks “pasunasse sõita”.
Oskal ei saanud täpselt aru, aga arvab siin olevat mingi seose usukuulutajatele ja heerolditel naha peale andmisest.
Seejärel Serpenti teema käsitlus. Eli arvab, et see on üks segane olend, kes tõesti nendegi teada kannab väge üle oma järgijatele. Serpenti spetsialisatsioon on hirm, rumalus, kaootilisus. Oskalil tekib arvamus, et selline kirjeldus võib ka tulla puudulikust asjade mõistmisest inimeste poolt. Serpent elab (tõesti ime) Serpenti saarel. Erbelius laob välja info et Serpent teeb ja täidab leppeid Beliniku järgijatega. Eli peab seda üsna tõenäoliseks, sest Serpent teeb mingil moel diile kõigi naabritega. Üldiselt hinnatakse Gorgonit siiski tugevamaks ja Sfinksi ja Magioni ohtlikumaks. Viimased kaks on suhteliselt hiljuti jõudude hulgas esile kerkinud ja selle tõttu halvasti prognoositavad.
Siis hakkab Eli kelkima Aftane tähtsusega, nimetades seda Khinasi maade südameks. Ainuke khinasi riik, mille jõud koosneb kolme linna ühisest väest. Oskal arvab, et seal so Aftanes peale kolme linna ja hunniku liiva midagi polegi. Aftane seisab vastu võimsamaile gnollide riigile vist Tarvawaste või Musta Oda hõimuliit, mingitele awnsheilenitele nagu Sfinks ja Basilisk ja üldisele maagilisele saastatusele.
Khinasi maid valitsevad seitse punast võlurit. Peale Aftane on olulisemad Ariya ja Suiriene. Ülejäänud khinasi valdused on väiksemad ja vähemtähtsad.
Punaste võlurite teema kergitab Erbeliuse uudishimu- kas punane värv on Khinasistanis kuidagi sümboolne- ei ole.
Asume lahkuminema. Eli, vähemalt haldjate juuresolekul, sunnitakse haldjaid soosivale seisukohale. Oskal lisab, et kuna Avani neid haldjate vastu ei aidanud, siis ilmselt on Avanil haldja teamiga tunduvalt tähtsamad plaanid kui inimeste missiooniga. Eli käitub võimatult, karjatades- hoidku Avani teda selle eest. Parem hoidku Avani neid vähem humanismi põdevate Slektrate eest. Erbelius pakub Avani kummardajate elustamiseks oma teenust nimega reincarnate, kuid tema abist keeldutakse vääritult. Huvitav kas inimesed on nii piiratud või põhjustab seda Avani.
Rännaku grupeering on tavaline. Mina greifiga õhus, Melangel fantoomil ja Kamien kord nii kord naa. Igal juhul asub Erbelius teda norima ebaõnnestunud splitzangriifi (assassini) teemal. Kamien on põhipunktides nõus, kuid arvab, et tulemuslikuks tegevuseks oleks +4 relvasid vaja (olnud).
Asume õhtul laagrisse. Mäed silmapiiril on tajutavaks muutunud. Erbelius saadab kellelegi sõnumi. Oskalile tehakse tõsist ravi ja tekitatakse uus soomus. Melangel tsekib ja veendub üsna lähedasest varjust siin. Erbelius teeb laagrile jälle kindlustaud valvevööndi, kuid ta hakkab sellise teenuse eest lisatasu nõudma. Talle kukub face’i niigi mürinal, kuid näib, et ta põeb kergekujulist dwarfismi või leprekonismi.
Öö möödub rahulikult välja arvatud Ashernaxi nurin sadulateki puudumise teemal, lumesaju ja lõkke puudumise teemal. Lõkke teemal puhkeb äge diskussioon Ashernaxi ja Merbau vahel. Viimast nimetatakse iseliikuvaks lõkkematerjaliks.
Missiooni +6 päev
Hommikul tuleme tardumusest välja ja meil on mugav ja soe, meid katab umbes 60 cm paksune kohev valge vaip. Kuid selle kohal on madalal taevas libisevad pilved, lumesadu ja tuisk. Melangel, oma uudishimus, clair’voyanceib Eli a’Laderi ja oi needust, see on nagu päikeseline saar keset lumetuisku, kus isegi kanarbik püüab rohetada. Ainult üks humanoid viibib surm-transis. Nende so inimeste laagriplatsi katab taevast langev kuldse sooja valguse sammas. Merbau, kuuldes sellest, hakkab jonnima ja lubab raagu minna.
Asume teele ja kuna kõrgel ega ka madalal lennata pole mõtet, siis liigume lumes , st Merbau liigub. Õhtul, päikeseloojangu eel, ilm selgineb ja näeme päikese vajumist mäetippude taha ning kuu tõusmist. Kuu valgusest piisab ja jätkame kiiret liikumist mägedesse. Nelja tunni pärast oleme mägede nõlvadel ja oi maagiat siin ei ole lund ollagi. Ümberringi on erinevalt nõmmest pöögid, tammed, vahtrad. Mis on küll raagus aga ikkagi! Ühel hetkel märkame mäe nõlval terassil taeva poole kerkivat üsnagi suurt linna. Selline asi sunnib tähelepanu tundlikumaks muutma ja , ennäe imet, me näeme metsas libisevaid varje.
Ühel hetkel hakkab Merbau ebatsensuurselt õiendama ühe kohaliku vahtraga, kes samas olevat võluripuu. Merbau vahendab lõpuks, et siin on kõik morbiidselt rahulik ja korras. Ta on kergelt joobes. Puud näevad tõesti välja kergelt morbiidsed, võib olla on nemadki happereisil. Puudelt ripuvad alla igasugused parasiitsed ja sümbiootsed samblad, samblikud, liaanid, väädid ja mis kõik veel. Merbaud vist kaubeldakse puhkama jääda.
Puude vahel heljuvast udust materialiseeruvad ühel hetkel kaks haldjat. Haldjad on Tuarannwniidid, kuid miski on neis erinev. Nad pole hallid vaid hoobis valged täpsemalt plaattinavalgete juustega. Ja nad pole ka näost hallid vaid terve roosa jumega, isegi silmades. Esitledes selgub, et tegu on Solaros ja Sillar Darkhardiga, mõlemad on kohakaasluselt vampiirid ja nad on veidi ebameeldivalt üllatunud kui selgub, et meil pole neile joogipoolist kaasas. Solaros on elvenchaini ja mõõgaga, Sillar saua ja ilma soomuseta.
Solaros ja Sillar kutsuvad meid neile järgnema. Erbelius jätab Merbau kohalike aborigeen-puude juurde. Solaros ja Sillar libisevad meie ees madalalt leviteerides. Puude vahel on võimalik aru saada tajuda igasuguste vahvate monstrite surnuaeda. Monstrite laibad on siin pinnase huumusrikkaks muutumisele edukalt kaas aidanud.
Metsast jõuame teele. Mõlemal pool teed on raidkujud, sellised romantiliselt mahajäetud, kergelt pragulised. Mööda mäenõlva kulgevat teed jätkub 2km. Tee ääres olev lehtmets on mõnusalt sügiseselt helepruunides ja kollastes toonides. Teed katavad sügiseselt kahisev puulehtede kiht. Puude vahel on märgata varje ja nukrust pealeajavad ohked. Ehk siingi on sentimentaalset väljasuremise hõngust haista.
Kindlus- sihvakad valged, kergelt lohakast mahajäetusest kajavad tornid, tervelt kuus tükki. Haldjad vampiirid keda ennem nägime ja nüüd vastujuhtuvad on ilmselt keskmise karismaga 18+. Kindluse ehitusstiil on vanamoodne nagu slektrate alevis kuid suurejoonelisem. Tornides lehvivad ja värava kohal ripuvad standardid- tumelillal taustal valge roos, kuldsete detailidega. Solaros ja Sillar nimetavad seda Lora Darkhardi märgiks. Melangeli küsimusele, kes on Lora vastatakse- Kohtute peagi.
Kindluse õue ja ruumide kujunduses korduvad valge, kuldne, lilla. Hoov on rohtukasvanud ja kuuvalgus lisab sellesse oma maagilisi varje.
Väravas kohtame veel kahte vampiir-haldjat Lilith, sauaga haldjas, ja Meson, elvenchaini ja kahe mõõgaga (l-sw), Darkharti. Väravat läbides kuuleme spellsongi. Kindluses liikudes kohtame veel mõnda haldjast. Kuid kindlus, mis majutaks 400 võitlevat haldjat, näib olevat tühi. Mitmed käigud ja võlvialused on kaetud ja varjatud ämblikevõrkudega, milles kuuvalguses sädelevad pärlitena piisad.
Jõuame viimaks vastuvõtusaali, mis on suhteliselt korras. Siin tiirlevad õhus ainult mõned üksikud puulehed ja lehepuru. Saalis on lumivalge troon, mis ilmselt ei ole kivist. Trooni kõrval seisab saua hoidev haldjatar, kes nagu ülejäänud on valge darkhart, kuid kes ei ole vampiir. Teisel pool, trooni kõrval on 1, 2m kõrgune valgest marmorist alus 15-20cm läbimõõduga klaaskuuliga. See kuul kiirgab ja valgustab kogu saali. Kristallkuul on mebhaigl-ist
Mõni sõna haldjatarist Lora Darkhardist- t-a o-n v-ä-g-a i-l-u-s ja üsna noor. Ta kannab valget, esmapilgul lihtsa kujundusega kleiti. Kleidil on lillad kaunistused, lillad roosid, käistel ja allservas. Erinevalt teistest kohalikest plaattinavalgete juustega haldjatest kumab tema juustest sooja kuldset tooni. Viimane on omane lluabraitiididele. Lihtne kleidi disain osutub, millekski lihtsuse kõrgemaks vormiks, sest tagades liigutuste vabaduse, lihtsuse ja tõhususe võtab ta kõigis vahepealseis asendeis sisse ideaalseima esteetiliseima vormi. Meile tuleb peale teadmise valgus- me saame aru kuidas darkhardid võisid Enlili jumaldama hakata.
Lorali sau on umbes 2m pikk 15, 7 mm (kaliiber ’50) läbimõõduga, ning on ilmne päris mitme plussi olemine selles sauas. Saua ülemisse otsa on tumedast puidust ketastega kinnitatud mäekristall. Saual endal on mitmes kohas märgatavad hireoglüüfid ning need on ainult haldjaruunide sarnased, kuid ei ole loetavad.
Sisenedes laskuvad Solaros ja Sillar Lorali ette ühele põlvele
Solaros ja Sillar, peaaegu ideaalses duetis ja jumaldamisega hääles- Siin on Lluabraidi haldjad.
Meie lähenedes pöördub ta m-i-n-u poole otse mu peas h-e-a, puhta ja heliseva häälega- Ole tervitatud väärikas sõdalane, Lluandraghtide koja uhkus
Vastan mõttekujundiga tervitades.
Loral häälega- Siiras heameel osutada teile külalislahkust. Teile, kes te kannate samu märke ja sümboleid.
Selgitus “nightmare” on nii Alusteri kui ka Darkharti märk. Morbrynid harrastavad “Lõbusa Rogeri” kombinatsiooni. Kuid kuna meie morbrynid pole jõudnud kostüüme vahetada, siis kannavad nad Alusteri märke ka. Lluandraghtidel oli valge aster. Huvitav mis on Xavieli märk ???.
Kogu kujundus ja ruum tekitab arvamust, et valge roos on darkhartide minorhouse, või darkhartidega mingis dealis olev house.
Loral- Siiras heameel teid tervitada meie tagasihoidlikus kojas.
Erbelius- esitab mingi samasuguse viisakusvormeli.
Loral- me näitame teile kätte ruumid.
Kui Oskalil ja teistel on aega rebida ära oma silmi Loralilt, siis nad näevad ruumis ringi lendlevaid tuultepööristest kantud puulehti ning mööda seinakaunistusi jooksvaid sädemeid. Väikesed pööriseid tekib Lorali igast liigutusest ja liikumisest. Kõik ruumis viibivad vampiirid saadavad Lorali poole jumaldavaid pilke. Ja mitte ainult vampiirid.
Kui Oskal suudab jälle vestlust jälgida
Loral- sellest on möödas palju aega kui viimati Lluabraidis käidud sai.
Kuna jutt alaliselt ei seo Oskali, siis näen seintele seatud 2 elven platemaili, 4elvenchaini (2 tükki oli Mesonil ja Sillaril), elven kahekäemõõku. Relvade ümber toimuvad elektro-magio lahendused.
Melangel kontrollib saalis shadow mõju ja realmväe kasutamist. Shadow mõju on null. Kindel on, et realm-väge on kasutusel fassaadi loomiseks.
Oskal muutub väga sügis melanhool-depressiivseks nendest puulehtede pööristest ja muust kurvast atmosfäärist. Arvestades oma eripära, siis võib ta pikaajalisel siin viibimisel täieliku depressiiv-psühhoosi saada.
Solaros ja Sillar juhatavad meid meie ruumidesse. Ruumide sisustus koosneb kahe kivist, ja lähemal kontrollil siiski mitte päris kivist, puu vahele riputatud võrkkiige. Pakutakse hilis-õhtust einet, mis on lihtne ja toitev. Näiteks analoogia eesti toidule oleks eesti juust, madise leib, põltsamaa või karksi vein. Toidu kõrvale lisab Melangel idee Marissa Lorali vastu väljavahetamisest. Oskal mõistab seda.
Kuid enne meditatsiooni tabab Oskali viimane depressiivne löök. Ashernax on depressiivseks muutunud! Ta heidab mulle ette, miks ma selline Lorali sugune välja ei näe. Et tema tahab ka suursuguseks olemiseks valgeid lillade soonekestega sulgi tiibadesse ning keegi võiks tema küüned ja noka lillaks lakkida ja palju muid naeruväärsusi teha. Lohutan greifi kuis oskan. Kuigivõrd ta rahuneb kuid viriseb ikkagi. Mul endalgi depressioon ja tema ka veel.
Sellega ehk unerännakuga lõpeb väga hilja kuues päev.