Missiooni +10 päev, 5s episood enne +11.
Mõningaid täpsustusi eelneva aruande juurde.
Esiteks Hinkus, meie triksteritega kohtumise ruumis, ei jõudnud seda salauste suhtes üle vaadata.
Enesearendamiseks üleantud raamatute autorid, Filipil ja minul, olid:
Filipi koorijuhtimise õpiku autor- Zahermia Lam’Quathi kojast, mõlemad nimed on meie jaoks tundmatud mis tundmatud.
Minu mithrili holistilise tehnoloogia käsiraamatusse oli oma allkirja jätnud keegi Srevin Azemath Eloriast, kah tundmatu ja teadmatu meie jaoks.
Kamien, Maranea ja Melangel koos oma ebasurnud unkhegiga viibivad.
Erbelius kontrollib direktorilt näite, igaks juhuks korjame varjestus sõrmused kasutuselt. Duraci ja veel tundmatu tegelase sõrmus on nüüd alalisel hoiul Hinkuse 4Dpaunas. Direktori täht näitab loojangu kaarde edaspidi “L” (öökaar Ö, koidukaar K ja päeva kaar Ä), rebane- “ööl” ja värav- “ökö”.
Hinkus leiab triksterite ruumi ida seinas ainult tollipaksuse puitplaadist kiviimitatsiooni taga jätkuva tühiku. Tühik ehk koridor on 10′ lai ja esimese 10 jala ulatuses on tavaline lõks. See on nii sügav, et selle põhja Hinkus välja ei peili.
Erbelius teeb samal ajal loomkatseid vari-sõrmuse ja direktori vahel. Alguses ei juhtu midagi, kuid ajajooksul hakkab värava märkeri liikumine aeglustuma. Erbelius jätkaks katset veelgi kuid sau annab paanika ehk lämbumissignaale ning ta võtab lõpuks viiesoonelise lõpuks sõrmest. Sau on paanikas veel mõnda aega.
Puitplaadist viib läbi meid Erbelius, ta sõnab selle pihta kaks korda järjest “puidu muutmine prahiks (warpwood) ja näpuga puutudes variseb plaadist välja piisavalt suur tükk. Mina sõnul endale “soomusväli”.
Hinkus lendab esmalt üle püünise ja seejärel käigu hargnemiskohani, mille järel tuleb tagasi. Ta püüab ettevaatlikult käivitada lõksu, kuid katsed pole tulemuslikud. Kuid põrandat veidi uurinud Filip urgitseb oma pistodaga midagi põranda plaatide vahelt. Lõpeb see plõnksuga lendumineva tihvti põrkumisega koridori laes ja põrandaplaatide vajumisega alla. Nüüd on teistelegi näha neli korraliku lehtvedrut. Meie pilkudele avaneb 6m sügavune saht. Hinkus laskub seda uurima. Lähemal vaatlusel, selgub et vähemalt kahel korral on siit välja ronitud, nimelt on raketise seintesse vähemalt kahel korral taotud alpinaelad ning alt ülesse välja. Kaks korda sest üks komplekt naelu on tunduvalt enam korrodeerunud. Prügis “näeb” Hinkus kahe suurema roomaja ja mingi monstri skeletti. Lisaks paar tühjaks kõdunenud hiid-hämbliku koorikut. Monster on pooleldi amorfne olnud.
Avanenud tühiku ületamiseks “sõnab” kohale kena, kivipitsidega kaunistatud kergelt kaares silla. Ta kutsub mind ülesse kaunistama oma loomingut vaibaga, kuid ma väitlen selle idee maha. Palju kenam oleks vaip visata alla sahti ja sulgeda see kohalesõnatud kividega hermeetiliselt, Filipi idee, näiteks kohale portinud skeletonid pühasse vette kaanetatuna. Ma oleks sellega nõus kuid nii jändama hakata me veel ei viitsi. Samuti muutuks otstarbetuks just kohale sõnatud sillake.
Meie ninna lööb veel vängem sita ja pasa hais. Imelik on see, et hais üldse intensiivistuda sai. Kulgeme koridori hargnemiskohta ning pidades kinni oma so haldjate parema käe reeglist pöörame vasakule.
Erbelius Filarilt: mis seal ees meid ootab?
Filar: ohtlik monster, kellel on harjumus ennast portida koopasse, ja alati eba sobival ajal.
Erbelius: kas te olete seda monstrit näinud?
Filar: ei, aga oleme näinud lõhkikistud ja osaliselt seeditud rotte ja seiklejaid.
Erbelius: miks te arvate et monster teleporteerub?
Filar: sinna minnes pole seal tavaliselt kedagi.
Haisukoopale lähenedes näeme pilbastatud ukse jäänuseid, mida jätkub nii hingede külge kui ka koopa põrandale. Seal vedeleb veel soomusrüüde ja nende kandjate jäänuseid. Mõlemad on suht kehvas seisukorras, nimelt roostes ja söövitatud. Hinkus lendab ruumis ringi ja leiab neli või viis rottide poolt uuristatud käigusuuet, kuhu nüüdki on näha sisenemas rottide jälgi. Põrandal, seintel ja laes on siin sitajutte, lohistamise jälgi ja oi üllatust, ruumis on üks heas korras punasest puust, terasplaadiga laud. Laud vähemalt ei näita aktiivsuse märke ja pole ka illusioon. Igaks juhuks tehakse temaga test. Hinkus kihutab talle noole sisse. Laud on rahulik edasi. Hinkus alustab ruumi süstemaatilist “läbivaatamist” ja leiab, et põranda all sala-tühimikke pole. Koopa “ööl” seinas on uks. Näib et avastatud käiku pruugib kaka-koleolend, sest roti jälgi sinna ei lähe. Ukse mõõtmed on 10’x7′. Haldjad vaatavad üle ebaloomuliku bioloogia teadmisi ja arvavad, olgu pealegi Erbelius ja Hinku! s arvavad, et tegu on meil mingit tüüpi “ooziga”, täpsema liigi nimetusega “ozzi ozborne”, mis rjuveni ja brechti taustaga ütleks ozist või ozis sündinud ozzi. Oskal arvab, et oz on üks väga ropp koht, ja haisev.
Teen Filipi jaoks veidi valgust, sõnades noolele “valguse” ja lasen selle ozzi ukse juurde. Imelik on see, et ozzi ei taha kohale porteeruda. Kui ozzi ei tule haldjate juurde, siis meie lähme tema juurde. Ühekaupa ületame koopa ja kulgeme ukse juurde, mille Filip lõpuks lahti muugib. Meie ees avaneb umbes 20 kraadiga süvenev käik. Siseneme järjekorras mina, Erbelius, tänased vibulaskurid Filip ja Hinkus ning Filar, kes leiab et me oleme ettevaatamatud ja rumalad. Mina panen helendava noole soomuse külge nii et see heidaks me ette varje. Nimelt Erbelius on endale sõnunud “läbi varju nägemise”. Kulgeme nii käänakuni ilma sitase käigu midagi huvitavat nägemata. Peale käänakut pea valguse ja nägemise piiril näeme kolme välipeldikut. Kaks neist puidust ja kolmas ehk parempoolseim kullast vaheseinte ning jalatugedega. Viimaseid üksikasju näeb Erbelius. Hinkus näeb, et peldik omab moraalseid seisukohti. Selline moraalne peldik leiab haldjate jaoks õigustusi hävitamiseks. Fi! lip ja Hinkus mööduvad ettevaatlikult minust ja Erbeliusest. Tegelikult mööduvad meist üsna mitte-ettevaatlikult, enam on nad ettevaatlikud pasaga kokkumäkerdatud käigu seinte suhtes.
Jõudes lähtepositsioonile avavad nad tule Hinkus annab ajutise vääristusega nooli ka Filipile. Filip ees ja Hinkus tema taga, lasevad noole noole järel välikäimla konstruktsiooni. Peldik on kõva moraaliga, isegi neljakordsed nooled ei taha teda hästi võtta. Filipi nooled teevad veel elektrilist ja mingit deemonlikku hävingut ka. Ikka kolm noolt Hinkuselt ja kaks Filipilt.
Peale esimest 15 tabamust otsustasid peldikud vastata. Peldikutest pritsib amburite suunas haisvat pruuni ollust. Haldjad on aga osavad puhtuse armastajad ja sitt neile külge ei hakka.
Peldikukompleksi vastuhakk sunnib Hinkuse otsustavale tegevusele ja ta teeb oma nooltele viie-kordse vääristuse wandiga.
Järgneva lasuseeria ajal libistavad väljapritsitud junnid enamuses peldikusse tagasi, kuid viis tabavat noolt põhjustavad tõsise pasapidamatuse. Peldikutest pritsib amburite suunas pea 6 ämbrit haisvat pruuni ollust. Haldjad on väga osavad puhtuse armastajad ja sitt neile külge ei hakka selle kogusest ja ruumipiiratusest hoolimata. Pask aga võtab end kokku ja voolab peldiku juurde tagasi. Kuid koos kohale voolanud pruuni materjaliga vajuvad kokku ka puit ja kuldkonstruktsioonid, mis ühiselt voolavad kolmest põrandal olevast august kuldsesse. Hinkus ütleb, et ära kadus ka moraal sellel ozzil. Erbelius, kellel on lähim silmside, teatab et augud reastusid kiirelt ümber. Kuldne auk muutis ennast teiste sarnaseks ja ei ole nüüd eristatav.
Aukude lähemaks uurimiseks tõstab Hinkus veelgi oma “välja-soomuse ja -kilbi” väärtust. Kuna Erbelius on nägemisega juba kohal, siis avastab kolmeaugulises ruumis tavatult sileda kiviseina. Lähem kontroll näitab, et see on ainult neljast nurgast kinnitatud koopa seinale. Hinkus uurib kiviplaat aktiivsete meetoditega. Erbelius sõnab “mingi erilise arkaani” ja näeb, et kunagi lõid neli seiklejat, vist inimest, sellesse kiviplaati piisava augu. Selle taga avanes koopaseina illusioon, mis tegelikult varjas kambrit ja kirstu kalliskivide, kulla ja tsivilisatsiooniga. Kui üks inimene sööstis tsivilisatsiooni omandama siis sülitas kirst teda muidugi sitajunnide ja pasa joaga. Näib, et kunagi minevikus läks seiklejatel halvasti.
Hinkus uurib kolme auku. Umbes 2′ jala sügavuselt algab mitte läbivaadatav substants. Midagi tarka me teha sellega ei oska. Erbelius ütleb, et ozzisid mitut eri liiki ning mis võtab üht see jätab teise külmaks. Mina tõstan kaitse parimaks, mida suudan ja Hinkuselt laenatud sõrmuse abil “vaadates” pasaallapeitunud midagit “osutan” selle ozzi pihta wandiga. Esmalt ozzi pritsib mind pasaga ja õnneks mööda. Püüan teha teda kaheksajalaks kuid ilmselt ebaõnnestun. Olen veidi kurb, ebaõnnestunud suhtluse üle, ja annan sõrmuse Hinkusele tagasi. Leian ette enne järgmist katset pean ozzidest midagi rohkem teadma. Nii jäi veel kord, viies kord, pooleli tegevus 10 ja 11 päeva vahel.