Missiooni +11 päev (oletus), 6s episood.
Maranea ja Kamien kohal, ehk hullud haldjad täies koosseisus seiklemas
Kõik see tegevus algab Maranea ja Kamieni vastastikuste tervituste, kummarduste, rituaalse ninanühkimisega või mis seal haldjatel meil sellisel juhul kombeks on.
Meie ülejäänud jõllitame ja katsume edasi kuldlehega ülelöödud Saratsekile pühendatud ust. Meie tunduvalt targemaks ja ilusamaks saanud Filip püüab meenutada, mida ta teab Saratsekist ja sellisest uksest. Saratsekist ei tea ta suurt midagi ja uste kohta SA’s käib üldteadmine, et neid on siin palju ja enamik on sama tuntud Filipile kui Khinasi mingi kõrbeauuli aksakallide sugupuu.
Mina pöördun ullindarieni bojaari poole kahtluste asjus. Küsin teavet tema teadmiste kohta Filipi üle ja selle kohta, et kas ta suudaks tajuda Filipi vormis liba olendit, mõtlen selle all omal ajal Tango-kornugoni sündroomi. Hinkus, selgubki, ei tunne isiklikult Filippi ja vastava sündroomi asjus ei oma ta selgelt väljakujunenud arvamust. Küll ägestub Filip, mis on iseenesest kahtlusi tekitav, ja süüdistab mind paranoias. Püüdes rahustada võimalikku liba-Filippi selgitan oma paranoiat pika xavielide ja morbrynnide seltsis mööda saadetud hulkumiste ajaga, ehk kutse-haigusega. Igal juhul jätkan Filipi süvendatud jälgimist.
Kui Filipp püüab skaldilikult lugulaule ümistades meenutada Saratsekki ja ust, tabab mind tuuleiiline vaimse valguse välgu sähvatus. Mulle meenub üks Saratsek. Nimelt oli Tuarhili kojas umbes kaks haldja põlve (ca 666 suurt päikeseringi) tagasi tubli tuarhilist mõõgakeerutaja ja kahjurite (homo’de) tõrjur, kes veetis ja täitis oma aega reidide ja külaskäikudega üle Cerilia. Selkor, haldjas kes lammutas suurema osa AS’ist ja too Saratsek olid kaasaegsed, ligikaudu.
Nüüd meenub midagi Maraneale, kes mainib võimalust, et Selkor võis kuuluda valguse ordusse. Parem kui ta seda poleks öelnud, sest Erbelius ja Melangel on valgus ordu suhtes allergilised.
Mina lõpuks joonistan ühele kirjarullile uksel oleva infernaalse kirja ja Hinkus silmitseb ust ja selle sisse ja sellest läbi. Kirjad see tähendab ruunid tekitavad halva enesetunde. Uks aga osutub väga kõrgekvaliteediliseks tööks. Kuldplekk, millega uks kaetud on 1′” paks, uks ise on aga 2″ paksusest jeebeni puust.
Erbelius ja Melangel täidavad tekkiva vaba aja noore Filareenakese piinamise ehk psühhoterroriga. Et: kas ta teab mis seal on, kas ta oleks nõus ust avama, kas ta oleks ukse avamise juures viibima jne. Filareena on morbrünnidest nekrofiilidega suhtlemisest nii kurnatud, et teatab valmidusest eemalduda nurga taha, juhuks kui hullult normaalsed hullud haldjad ust avama peaksid hakkama. Muidugi on kogu ukse keelatuse ja neetuse teadmine Filareenal nii öelda emotsionaalsel-intuitiivsel tasemel: et lihtsalt on üks jube jäle ja jõle koht, kõige hullem esimese kahe korruse peale, jne jms.
Filareena prokrustiseerimise käigus kostub heldeid hinnanguid amorbrünnilike haldjate kohta ning kui Filip oma õrna poeedi hingega sellele tähelepanu juhib, siis pannakse ta Erbeliuse poolt paika väitega, et morbrynnid omavad maast-madalast lapsepõlvest külgepoogitud pieteetsust. Morbrynni koda kasvatab selleks tervet pieteedi-puude noorendikke, et oleks midagi pookida.
Olgu kuidas on kuid haldjates tärkab mingi kahtlane enesealalhoiu võrseke ja Saratseki rahula säilitatakse hilisematele uuringutele. Selle asemel jätkatakse liikumist piki koridori selle lõpus oleva ukseni.
Erbelius avab ukse. Filareena küsib Erbeliuselt, et kas me kavatseme kohalikke rotte külastada. Erbelius on sisuliselt sellega nõus. Uues koridoris on paremat kätt mõne meetri kaugusel uks. Vasakule poole jätkub koridori nähtavuse piirini ehk umbes 40 meetrit. Hinkus asub jälgi uurima. Jälge on rottidelt ja hiidrottidelt, ühelt ogrelt ja imede ime mingid suured saabaste jäljed. Ogre jäljed lähevad paremal oleva ukse poole ja saabaste jäljed tulevad sealt. Saabaste tegumood viitab päkkadele või orogitele. Saabaste jäetud jäljed lõhnavad vere järele.
Järgides parema käe reeglit avab Hinkus järgmise ukse. Kohe avaneb tüüpiline adventuuri järgne vaikelu rottide ja ogre laibaga. Pamela sõber on siin pikali löödud ja seejärel resoluutselt ja puhtalt peaaegu dekapatsiteeritud ühe löögiga. Osa tema selgroost veel hoiab peab keha küljes, kuid üsnagi ebakindlalt. Lisaks tapatalgutele on siin uuristatud käigu laest kõvasti mulda alla varisenud.
Ukse piida küljes on ühe pinnu taha jäänud kaks niiti: kuldne ja indigosinine. Filip ega keegi meist seda ei suuda mitte millegiga seostada. Hinkus jätkab veel mõnekümne meetri ulatuses siinse rotikoopa uurimist. Rotte endeid on aga karmilt koheldud küll neid on nooltega, mõõkade ja sauadega surmatud. Jäljed viitavad sellele, et kaks rotti on kaasa võetud. Raiumiseks on kasutatud kahte mõõka-kleimori ja ühte saua, millega on olnud võimalik jagada ka torkeid. Sau või miski muu on andnud ka elektrilööke. Veel selgub, et üks orog on siin ka pihta saanud. Hinkus ja me ülejäänud jõuame järeldusele, et mingi orogi reiderid on sisenenud AS’i läbi roti uru. Otsus tuleb kiirelt: vaatame mida orogid siis siin teevad.
Ennem orogitele järgi tormamist vaatab Hinkus täpsemalt koridori ja märkab nähtavuse piiril koridori põrandasse surutud keppi (wandi). Kepp ise on nähtamatu. Erbelius nuusutab ja nendib, et mingi linnu/reptiili lõhn käib orogite omast üle.
Hinkus lendab orogite jälgi silmas pidades kepi suunas. Möödudes koridori vasakus seinas olevast kolmandas uksest tabab teda mingi löök, mis ta kuueks sekundiks tuimestab. Peale kiiret toibumist liigub ta edasi. Melangel läbib antud koha nii et ei toimu midagi. Lähen kiire sammuga järgi ning … . Põranda plaadid muutuvad hetkeks mudaks, millesse pahkluudeni vajun ning millesse, pahkluudeni vajununa, kinni jään, selle välkkiirel kivistumisel. Vabanen oma loomuliku elemendi kaudu, tõmmates uttu ja libistan sujuvalt Hinkusele järele. Filip, Kratsik ja Maranea ületavad takistuse kerge kangestus tsükli läbimisega, Aspersix astub sellest lihtsalt uhke sammuga läbi. Kratsiku kangestus kestis muideks kaks korda kauem kui teistel. Erbelius, Filareena ja Kamien läbivad minu moodi betoonkinga efekti. Erbelius on eriti külma närviga, sest olles ajutiselt ankurdatud uurib ja otsib selles kohas mõne ruuni olemas olu. Seda ta siiski ei leia. Vabaneb ta koos ülejäänutega kivi mudak! s muutmise läbi. Tulemiks on kena mitme meetri pikkuselt koridoris pehmelt läikiv mudamaadluse vann. Vabanenuna valab ta enda ja kaaskannataja jalgadele piisavas koguses “kohale sõnatud” veega.
Hinkus, jõudes kepi juurde, näeb et see on väga mao moodi. Võimalused nagu petrifitseeritud serpentoid või meisterlik kunstkäsitöö, langevad ära. On tegemist mingi orogi maagia erilise vormiga, kus madu on elus kuid väga jäik. Nimetatud roomaja nähtamatuse on veel eriti peen selle tõttu, et mao pea kukla poolele on joonistatud nähtamatu kuid fluorestseeruv ruun.
Hinkus lülitab mao välja (või sisse) lastes ta noole otsa vardasse. Mis iganes, kuid nüüd oleme sisenemas teise korruse avaruumi, sinna kust meiegi alustasime selle korruse üle vaatust. Sisenedes lendab Hinkus üles mineva trepi suunas ja mina astun udust välja eeskambri nurka ja asendan vibu mõõgaga oma käes. Esmalt mulle ja Hinkusele viiv hiljem teistelegi avaneb verine vaatepilt trepist, mis kaetud kõiksugu rottide, ehk ka hiid ja libad, laipadega.
Hinkus tormab fuuriana trepist üles ja sattub hetkeks tulekerra, mis ta kergelt kärssama paneb. Tema bojaarlik kõrgus vihastub. Närvidele lööb veel üürgama hakkav sireen. Niimoodi sireeni ulgumise saatele Hinkus koopasse tuiskabki. Hetkeks näeb ta seal üheksat kogu, kuid siis sulgub vaateväli kleepuvate valgete köitega (web). Selle hetke jooksul nägi Hinkus viis orogit, kaks raskes soomuses ja heade relvadega meeter üheksakümmend pikad, kaks orogit heas soomuse ja suurte seljakottidega, millest turritamas viskeodad, üks sauaga orog, kolma pikakasvulist õhushõljuvat kvadromanuaalset kobrapäist monstroidi. Selliseid esinevat khinasimaa eriti khinasilikus osas.
Eriti õel Hinkus süütab sõnaga “leegitsev käsi” kleepuva võrgu põlema ja seejärel laseb vibust ühte kvadrot kuid võrk kallutab noole kõrvale. Veel viskab Hinkus pilgu nende loomusele, mis osutub korda toetavateks kurjamiteks. Üks kvadrodest haarab orogi seljakotist viskoda ja heidab selle Hinkuse suunas. Jääb seegi võrku pidama. Nüüd lähedalt vaadates on näha, et viskodaks on samuti modifitseeritud madu. Maapind õhusheljuva Hinkuse jalge all muutub mudaks ja samuti nagu tema kohal olev koopa lagigi. Hinkust ümbritsev väge blokeeriv sfäär hakkab vajuma kuni kogu ruum Hinkuse ümber vajub põrandaks olevasse mudajärve. Lõpuks sfääri ümbritsev muda kivistub.
Melangel jookseb Hinkusele järgi ning põrkab peaaegu vastu trepi ülemist otsa sulgevat kiviseina, ilmselt “kohalelausutut”. Filip nähes seda küsib Kratsikult kuidas sellest loomingust läbi saada. Kratsik vaatab teda mõõtvalt ja hindavalt pika pilguga ja soovitab peaga vastu seina joosta, see aitavat. Minu kahtlused Filipi haldja päritolus süvenevad. Erbelius koputab sauaga vastu maad ja hakkab midagi lausuma kuid peatatakse terronis kostva hädakisaga.
Erbelius siiski soovitab: kao siit minema!!! Sein: ole mõistlik las mul olla üks minut ja suurima heameelega!
Selle peale lausub Erbelius kohale xorni, kellele tehakse ülesandeks närida uued käigud. Ülesanne võetakse täitmiseks nii, et tolm lendab. Melangel “teeb” xorni suuremaks. Mina sõnan endale “kilbi”. Hinkus “võtab” maha teda ümbritseva väe kubli, kuid kivistunud mull jätkab eksistentsi. Järgnevalt laulab ta “kivi voolimise” ning vormib 15 kraadise nurga all ülespoole ðurfi, kuhu ta poeb (umbes 2, 5 meetrit).
Erbelius “teeb” veel ühe xorni, kelle ülesandeks saab Filari valduste jääkideni käigu närimine.
Kõik on juba tekkinud käiku roninud või ronimas kui trepile ilmub orog, õigemini tema visuaal-verbaalne teisik, kes lausub jube karedas haldjamurdes: auðtad haldjad, meie teile andma väärikas aus võimalus alla anda, teie ðiit ära minema, ðelleks teie vastu seina koputama. Ðee pole läbirääkimine ning ärge ülbitsege!
Kratsik suhtleb seinaga ja saab teada, et selle kutsusid siia Þmanto Ðerkhart ja Ðeking Ar’Ha. Haldjate jaoks on needki mingid pära-khinasi meenutavad.
Melangel “lausub” endale kilbi ja Filipile kiirenduse. Hinkus “teeb” veel ühe kivi voolimise ning tema nüüd juba horisontaalsesse tunnelisse lööb koopa tuuleke kuhu ta ka liigub. Ennem sinna sisenemist “teeb” ta endale väelise vastupidavuse. Minu ja Filipi juures leierdab orogi kuju oma juttu edasi. Filip on viisakas ja mina mitte. Väljaelamiseks soovitan orogil (hologrammil) midagi muud mõistlikku teha, ütlen seda goblinaatselt.
Parem kui ma oleks midagi muud teinud, sest siia eeskotta väisavad kohale kogu aus orogite ja serpentside jõuk. Ehk ilmuvad kolm neljakäelist, hetk hiljem mõned orogid ja siis veel mõned. Hetk hiljem pole mul pimedas nägemisest mingit kasu, sest väga ehk leegitsevalt valge kahest minu juures põlevast tulekerast. Võtan end kokku ja veel kord kokku ning mul on isegi õnne. Selle asemel et olla tuules heljuv tuhk olen ma pooltoores haldjakäntsakas. Midagi juhtub sellest illuminaatlikust trikist ka Filipi ja Kratsikuga, kuid oma eksistents mulle lähem. Kaks serpentsi löövad maost pulgad toa põrandasse ja seejärel ründavad Pamelat. Mis on iseenesest hea, sest sellega vabastatakse ta ebasurnulikust eksistentsist, vähemalt AS’is. Muide läksid ja vilistasid minema ka kõik intelligentsed nuiad.
Üks orogist teeb pika väljaaste minu suunas ja olles veel eelnevast löögist pool uimane löön ligilibisevast orogist mööda. Joe on kurb. Mina ei ole, sest saan lapiti liginevast mõõgast üldtuimestuse. Olen pilditu, hetke ja viiv hiljem näen end ümbritsevat vihisevat pimedust kuhu kostavad mingid kumisevad hääled ja veiklevad valgus täpid. Vaadates näen endast kulgevat kuldset helklevat niiti ise-enda suunas. Niit on kinni, ehk elame veel.
Filip saab järgmise üllatuse, kergelt hõõguva Oskali asemel on käigu suue suletud nii mõne jala paksuselt terasega. Selle ette ilmutab end järjekordne orogi heerold, kes soovitab koputajaks hakata. Nimelt olevat vastu raudseina koputamine ellujäämise eeltingimuseks.
Filip mõikab, et lisaks heeroldile on illukas ka rauast kork käigu suudmes. Mingi “sõna” kõvem kujutlus.
Teised on valmis edasisteks tegudeks. Oskal ei ole. Kuid tal on momendil niisama hea olla.
Käes on 11 päev, 7s jupp.