Missiooni +11 päev (oletus), 8s episood.
Maranea ära. Kamien kohal.
Osvald sooritab, hüüdega Odin, saltot pea ees seinas olevasse avasse, kuid põrkub vastu välja ja kukub tagasi Erbeliuse ette maha ja on kohe jalul ja eriti tige seejuures. Erbelius testib kiiresti kasutatud maagia vormelit ja loomulikult seisab seal “kaitse kaose eest”, mida võiski oodata orogitest.
Erbelius Osvaldile: kas teile panna “roostetava haare?” Tulehiid müristab: hei, teie nõrgemad ja väetimad, tehke tegijale ruumi. Seejärel võtab kergelt kehapöördega hoogu ja käe- ja küünravarre surve ees taganeb kogu sein tema surve ees. Hetke kus sein vankus ja tähelepanu loodetavalt tulehiiul libistab avast orogite juurde Kamien. Seda ronimist ei suuda õieti jälgida isegi Erbelius, kes enne veel alusteri meisterhiilijaga mõned sõnad vahetab. Kamien võtab uues kohas sisse koha enam vähem ainsas veidi orogivabamas kohas ehk keskpõrandal.
Oo. Olen teadvusel ja Filip on ja Melangel ka. Filip püüab ennast võimalikult ettevaatlikult köidikutest väljalibistada. Katseks see jääbki. Filip tunneb veel, et ümber kaelaheidetud “sõna” tõmbus pingule.
Orogid ja kobrapead on tulehiiu, Osvaldi ja Erbeliuse lüketest häiritud ning kättemaksuks “lüüakse” nende juurde “jääpall”. Valhalla sõdalane pühib elegantse liigutusega härmatise poleeritud soomuselt. Tulehiiule jõudis kätte suure vabanemise hetk, kui ta variseb purikaks külmununa pillates kildudeks purunevatest sõrmede vahelt kildudeks lendava mõõga. Kobrad arvavad ilmselt, et kordamine on võidu tagatis ja kordavad jääpalli. Seekord oleks nad võinud siiski valikuid muuta, sest Erbeliusele ja Osvaldile olulist kahju sellest ei tõuse. Nende peatamiseks sõnatakse hoopis “tihke udu” (solid fog).
Osvald: paksud udud on siin.
Samas kuuleb Erbelius läbi udu mitmehäälset sisinat ning vaadates näeb kuis sein on varem löödud avajuures “sõnatud” üksteisest läbipõimunud madude kehadest ja sisisevatest peadest seinaks. Osvald kannatab välja mõned salvamised ja astub seejärel paar sammu eemale.
Meie, kinniseotute juures, kostab mingit manamist ja jälle kaob teadvus. Mul erinevatelt teistest säilis kuulmine viimse hetkeni enne triivi, kuid vaene bard jäi kurdiks. Seejärel toimub veel üks löök, mida me enam ei tunne, kuid tegelikult lüüaks kõiki meid see tähendab vange vaakuma elu ja surma piirile.
Erbelius sai udus aru, et esimese löögi korral kasutati mingit seadust ja korda seadev “sõna”. Midagi eriti põnevat aheldamiseks tehakse Hinkuse jäsemete kallal. Teiseks püüavad orogid kasutada pärssivat sõna “raviva ruumi” vastu.
Kamien püüab ühele madupeale mõõka sooja pista kuid püüdes samal ajal varjuda torkab mööda, kuid varjudess kadumine õnnestub.
Erbelius muudab selles uduses süldis taktikat küünitades raamatu Osvaldile soovitusliku nimekirjaga, keda ja mida selt välja rebida ja kohale kutsuda. Seejärel “sõnab” Erbelius ära madudest seina ja kaost blokeeriva välja. Ta teeb mõlemat suure pühenduse ja sihikindlusega. Raamatulehtede rebimine tekitab käikudesse tugeva tuuletõmbuse, koridoride seinte ja põranda rappumise. Tihe udu langeb põrandale ja imbub sellesse.
Erbeliuse ja Osvaldi seltskond on laienenud barbaazuga (LE), kitsehabemega ja okastraadist kulmurõngastega satanoid, kes hüpitab peopesal seal kekslevaid, kolmeteist, vähemat deemonit.
Barbaazu: siinne õhk on talumatult korralik puhas, “sõnab” seintest ja laest nõrguma saastast vedelikku,
… ja jätkab: sina tuvilast tulnu, vaatab noriva-Lokiliku pilguga Osvaldit, mis sa passid jookse nüüd kaklema.
Maopead püüavad ruumist koos teadvusetu saagiga ära portida. Esmalt on toas ainult orogid, kuid hetk hiljem on oma endistel kohtadel ka hetk kadunud olnud kobrad ja kinniseotute seltskond.
Ebameeldivalt üllatunud orogitest hüüab keegi elvenis: visake relvad või lõikame vangidel pead maha.
Erbelius “vaatab” ja “kompab” orogite asukohta ja tunneb sinna seotud jõuväljast kaitset. Seejärel astub ta seina juurde ja “puurib” sellesse ava kust saab näha talle vajalikku ruumiosa ja “teeb” sinna tulelöögi (flame strike). Elusa tule kosesse jäävad kaks madupead, orogi võitleja ja madude korviga orog ning mina koos Kratsikuga. Võitlusse sööstab Osvald ja barbazuu kolmeteistkümnene deemonikeste, mustade särgikeste ja kahe punase X sellel, jõuk. Siihen Nihil, nii on barbazuu nimi, ise aga virutab lähimale orogile vastu pead. Ülejäänud kolmeteistkümnel on ka põnev. Õhuelemental Sahloneus Aleksandreas lohistab kähmlevate orogite ja deemonite jalust ära Melangeli.
Osvald: ma ei saa sisse.
Erbelius: rebi raamatust siia xorn
Öeldud, tehtud. Kohale saabunud xorn Monolito on hoopis teisest puust kui varasemad. Monolito kõigil kolmel õlal on kullast-tikand kaunistus eriliste tähekestega sellel. Samasuguse tehnoloogia on kaunistatud käiste ja muud servad. Peas on eendiga pannkoogi ja silindri sümbioosist kanga ja samasuguse kaunistusega peakate. Vosistanias nimetatakse seda asja furazka või lihtsalt fuura. Ilmne laen suurtest vosi-brechti sõdadest kus selliseid kuid siis veel primitiivseid peakatteid kandsid brechti teejuhtide ja muud sorti juhtide ehk füürerite peanupud. Niimoodi dekoreeritud Monolito käsutab pottsepa ja müüritöödeks kolm käealust, kes laiendavad orogite ruumi üht külge tervelt 1, 5 meetrit. Vastkaevatud ruumi kasutab Osvald kobrapea hakkimiseks oma kahe espadoniga. Viiest löögist tabab neli ja kui selliste löökide alla oleks sattunud mina siis oleks just praegu toimunud kolme kordne ületapmine. Maod läksid sellisest kohtelmisest kõik kolmekesi! korraga loppi ja õnnetuks. Nüüd lisab Kamien oma osa, mis samuti pole väike. Kobrapea aga näeb nüüd eemalt lõpuks Erbeliust ja lendab selle poole. Möödudes Osvaldist, Siihenist ja xornidest saab ta igalt mälestuseks vopsu, matsu või torke. Selliselt läbitöödelduna ei püüa ta enam Erbeliust rünnata vaid pageda dimensionaalse ukse kaudu, kuid Monolito lõugade laksatus katkestab isegi selle. Teisel katsel õnnestub tal siiski kaugemasse toa nurka pageda.
Teised kaks madu hakkavad “sõnuma”. Üks saab häiritud Kamieni poolt kuid teise õnnestumisel, kaovad ruumist kaks orogit. Teise maopea löögist lendab Kamieni ja Hinkuse suunas jääpall. Viimane madu võtab kaasa pea kõik kaaslased jättes meile ühe orogi võitleja, kes taganeb lihtlabaselt ukse kaudu pagedes.
Eemaldades kaose tõrje “puhub” Erbelius viimase tegevusena eluvaimu sisse minu tugevalt kõrbenud laibale. Toibudes tunnen kuidas mu sügavam suhtumine õhku ja taevasse on muutunud ja asemele on tulnud uus aimduse natuke maa, pinnase ja roheluse vastu.
Ajades kahvatuna toibuva minu juurest üles jagab Erbelius Monolito kaudu käske xornidele õõnestada püüniseid viimati pagenud orogi jalge alla. Valhalla mees juhitakse aga seda sama orogit jälitama. Osvald vahetab mõõgad vibu ja jahisarve vastu ning kaob ukse avasse. Monolito järgmiseks tegevuseks on koopa ja käikude kividelt info kogumine kuhu kadusid ülejäänud orogid ja maod. Monolito tõmbab seinast kivi vaatab seda ja stimuleerib kerge pigistusega.
Mind “ravitakse” kesmisel tasemel ja seejärel toibunud Filipi nõudmisel viiakse läbi Kratsiku meditsiiniline läbivaatus. Väliselt on ta täiesti elutud. Kui arvestades kuidas tema kõrvade taha on eriti kenalt kasvama ja õitsema kalmulilled- sinililled ja muud siniõielised, siis see juba kutsub esile tõsise kahtluse. “Sügavam läbivaatlus” näitab et Kratsiku kolmest südamest kaks on tõesti defibrillatsioonis kuid üks tuksub.
Ajan ennast küünarnukkidele istukile ning näen kuis Melangel kummutab mingeid pudelikesi ja pitsikesi. Seejärel algab vähemalt esmalt tulemusteta Kratsiku remonstrositsioon.
Küsin endale Melangelilt drow mõõkade paari kasutamiseks, sest Serpentsist armastatud orogid pätsasid nii joe, vibu kui ka pistodad, ning sõrmuse. Eelmise punavõluri külastuse kingi. Ä-r-r-a tapppppa!!! need orogid.
Käes on 11 päev, 9s jupp.