Missiooni +11 päev (oletus), 10s episood.
Maranea ära. Kamien kohal.
Jooksen, kõrvus “vere” löökide kohin, saali, sest kuulatamine ei andnud vihjet, kust mujalt oleks leida madupead või kehval juhul mõnda orogit.
Hinkus lendab käimlasse viivasse käigu avasse ja jaalub seal vastaseid silmamata pruukida erinevaid “sõnasid”. Mõistes, et orogid on taganenud esmase löögi ulatusest välja, tuiskab käiku ja takerdub käänakul “sõnalisse” tõkkesse, mis ta ümber pöörab, ehk jalad käigu lae poole keerutab. See variant on veel hästi, sest esmane jooks vastu valli tahti üldse Hinkuse halvata. Ainult tahte pingutus võimaldas nii suhteliselt kergelt pääseda. Nüüd on tal veel jaksu ennast ruumis ümberorinteeruda ja uuest stabiilsest asendist teeb vaatevälja sattunud peldiku põranda kohale “lõiketeradest barjääri”, pinnaga paralleelselt viimasest umbes 20 cm kõrgusele. Kes küll ette jäi ei ole näha, kuid kuuleme kuis kostab kõlksatus ja orogi keelne karjatus.
Melangel jõuab samuti suurde koopasse ja “sõnab” mulle resistentsust.
Filipp püüab ja esialgu edukalt Hinkuse lüüra abil uut teenindus käiku kõpitseda ning peab sõnasõda kõrval tiirutava ja asja tegeva Kratsikuga, kes asub moraali tõstma sõjaka õiendusega, et kus on vaenlased ning et nad on aremad kui metskitsed.
Erbelius püüab orogeid tagasi irriteerida “vormudes” mur-khiladi kiilakaks, sinakat karva habemega päkapikuks. Kannab ta selles vormis tumedat, pea musta, soomusrüüd, mille rinnaplaadil on kujutatud kellu, sirkel ja silm.
Olen nii hasartis et, asun käikupidi orogite juurde jooksma ning eht-oskallikult tardun samas kohas, kus Hinkus mõned hetked ennem rabelema pidi.
Hinkus läheneb saasta koopale kuid isegi ukse lävelt ei näe ta seal kedagi ega midagi, peale ta enda poolt siia lausutud, vihiseva teradest ketta.
Sõrmusevalus Hinkus hüüab orogikeeles: kus te olete, raisad, haisvad tvorfi (päkapiku) sõnniku pabulad, kutsun teid kõiki “vereväljakutsele”, tvorfi piip, piip.
Melangel skaneerib intelligentseid märke lähipiirkonnas ja näeb neid siin ja seal. Seejärel jookseb Melangel ja mida enam ta käiku pidi edasi jõuab seda paremaks ta enesetunne läheb.
Melangel: tulge siia, siin on nii hea ja suurepärane.
Filipp ja Kratsik kaaluvad esimesel võimalusel suurde koopasse sisenemist.
Erbelius nuusutab ja nuusib hoolikalt saalis õhku.
Jätkan tardununa seismist.
Hinkus uurib ruumis hoolikalt jälgi ja näeb kuidas orogid on siin taganenud seinas oleva “justkui” portaali suunas. Keset põrandat on vereloik ja just seina ääres vedeleb mao pea. Lohistamis jäljed viitavad nelja orogi võimekusele omil jalul liikuda ja kahte kaaslast enda vahel kaasa lohistada. Erbeliuse poolt loodud seinakaunistuslik kivipits vedeleb klibu ja tolmuna põrmus.
Melangel jõuab nüüd käimlasse ning kuigi siin haiseb endiselt, ei ole tema jaoks enam meeldivamat ja tõmbavamat paika kui see siin. Siin on nii eriline hõngus ja vaim, et Valge Roosi “allikas” ja vana hea “mask” on köömes siin ümbritsevale väele ja enesetundele. Olla nüüd ja siin kõikvõimas, olla “kõik”-“element”-“kõikjal”. Selle tunde sees ja saatel silmab temagi verise lõikejäljega mao pead.
Filip õgvendab musikaalselt käiku.
Erbelius kutsub ühe xorni, kel laseb käimlasse uue teeninduskäigu kaevata, ja seejärel astub seda pidi Hinkuse juurde. Ruumi sisenedes näeb põrandal auke katva plaadi serva tagant paistmas valget saua. Liginedes sellele saab selgeks, et tegu pole metallist ega keraamilisest materjalist valmistatud esemega. Sau on puidust, umbes kaks meetrit pikk ja ühte otsa on nikerdatud tulbisibula või redise taoline kaunistus. Saua kaunistavad kogu ulatuses mingi haldjarahvakunstile omased rnikerdised ning kui aus olla siis see varem leitud ajasaua fragment sobiks hästi kuhugi siia vahele.
Olen endiselt tardunud ja hakkan lõpuks rahunema.
Hinkus hõikab Aspersixi enda juurde ja seejärel: kas keegi saaks mu sõrmuse kohta “kasutada” objekti asukoha leidmist.
Erbelius Hinkusele: vaata seda saua!
Hinkus näeb, et sau on valge ja kaunistus otsas punane ja vormilt originaalis võiks see isegi mingi punane kalliskivi olla.
Kogenud Hinkus informeeribki kohalejõudnuid: see on igaviku saua puidust imitatsioon.
Melangel võtab saua oma kätte: on jah saua mulaaþ. Oma tegevuse ajal tunneb ta endal kellegi pilku. Otsides näebki, et oma varjust vastu vaatavaid rohekaid piklike pupillidega kassi silmi.
Melangel ütleb silmadele: õnne hirmsalt, kass isand.
Ainult Melangel kuuleb varjust tulevat vastust: psst.
Melangel küsib silmadelt: kus on zombitoorikud.
Filipp, kellel oli alguses plaan lüüral mängimist jätkata, vabastatakse lõpuks maagia hirmus Aspersixi läbi, kes temast lihtsalt penetreerub. Vabastatud skald tormab nüüd koos Kratsikuga Hinkuse ja Erbeliuse suunas.
Erbelius kontrollib kahtlustades puidust saua maagilisust, mida pole seda pole. Küll on kergelt jääkmaagiline mao pea. Lõpuks topib päkapiku vormis Erbelius saua on “ruum”pauna.
Tunnen, et kontrollin enda keha, ja torman jääkvihaga teiste juurde.
Hinkus on tõsises sõrmusekompleksis ja laseb vihast kaks noolt seina. Teine nool hävitab killustades ja purustades ühe kolmest säilinud sümbolist seinal. Meie juurde laekub Aspersix, kes midagi kahtlustavalt põrnitsedes, läheneb Hinkusele ja sosistab sellele midagi. Hinkuse püüab ka vaadata sinna kuhu Aspersix oma kõrvalingutusega näitas, kuid lõpuks teatab ta Aspersixile: tead, sa näed luulusid. Aspersix muutub selle peale kurvalt nõutuks, teda jääb isegi vähemaks.
Melangel kassile, mentaalselt ehk meie teised seda siiski ei kuule: mina olen Melangel, pooljumal ja oikumeeniliselt tuntud ebasurnute kunstnik. Vaatab seejärel tõsiselt “proovides” portaal analüüsiga seina ning saab vastuseks- sein ei ole portaal.
Laekunud Filip ei märka midagi , kuid hetk hiljem ilmunud Kratsik teatab valjuhäälselt rõõmusõnumist: üks madupea on veel maha saadud.
Erbelius, olles ärgitust saanud Hinkuse Aspersixi salapäratsemisest, püüab samuti varjus midagi näha. Tulemusteta. Seejärel kutsub kohale xorni ja annab käsu seinasse augu närida.
Xorn hetkeks justkui üritab, kuid teatab: seda ei tohi sest siin on keelumärgid.
Erbelius “sõnab” seina kividele kõnepidamatuse ja hakkab seina üle kuulama.
Seina kivid: siin on olnud kolmteist ruuni. Kolm on alalised ja kümme joonistatakse selle poolt juurde, kes siin käib. Ruunide juurdekirjutamise järel tavaliselt lahkutakse ja ajutised ruunid on siis ka kadunud. Jätkuv täpsustamine kus Erbelius kuvab iseennast adapteeruva kujutluse tekitajana (vana andu vosi segalaen on fotorobot) saame teada et saabunud “kirjutaja” nägi välja standardse anurialasena, kelle kuub oli mingi versioon tumepunasest-tumelillast-mustast. Lõpuks jäädakse punakaslillale peatuma. Toimus see seina arvates päris hiljuti ehk umbes 400 aastat tagasi. Selle anurialase lahkumine jättis siia AS’i maha kentaurilaadsed tumepunase karvaga olendid, kellel oli jalgu olnud enam kui neli.
Hinkus õngitseb on kantavast “august” “hõbekaarna” kellele annab käsu orog üles otsida
Melangeli ja kassi keskustelu!
Melangel: kes oled ja miks siin oled?
Kass: asjatoimetuste pärast ikke.
Melangel: kas tüübid so orogid “tegid” värava ja lahkusid?
Kass: jaa, jah.
Melangel: mis “sõna” nad kasutasid?
Kass: ei jõudnud aru saada, ma pidin kasutama kogu aja, et üldse siia saada.
Melangel: kas siin saab siis väravaid teha?
Kass: ei saa.
Melangel: kust sina, kass, tuled?
Melangel: Cerilialt?
Kass: Ei, igavestelt jahimaadelt.
Melangel: kuhu orogid läksid?
Kass: ütleks, kuid selle teabe eest tahan midagi vastu!
Järsku näeme kuidas Melangeli varjust astub välja kass. Kass on süsimusta karvkattega, peente vurrudega, lühikesekarvaline ja ilusaim seni nähtuist. Kass võtab meie ees sisse viisaka istumisasendi varjates esikäpad ette keeratud sabaga ja esitleb end Ehnat Rolepsis’ena. Nüüdsest kuuleme kõik Ehnatit.
See dimensionaalne käik/ava on kas orogite oma või vähemalt oskasid need seda avada. Erbelius, kes oli püüdnud tagajärjetult mõista värava”avamist”, vaatab vahelduseks oma kompassi, nii et keegi, eelkõige Ehnat, ei näeks, ning oi üllatus, rebasega osuti osutab Ehnatile ja luminestseerub täiest jõust.
Hinkus Ehnatile: kuhu ja kuidas orogid kadusid ja kuidas mao pea siin jäi?
Ehnat: nad astusid läbi valge laigu ära ja mao pea lihtsalt ei mahtunud nendega kaasa.
Mina Ehnatile: kass orogitega libistas end kaas üks kahe mõõgaga haldjas?
Ehnat: jaatav!
Erbelius: kas tead Ehnat, need orogid võtsid ära palju väärtuslikke asju? Kuhu nad läksid? Millist “sõna” nad pruukisid?
Ehnat: võib olla tean ja ütlen, kuid pean enne teada saama kus on üks asi? Üks selline jupp valgest sauast?
Niikui kuulen sauast, hakkan mõtleme muudele asjadele.
Ehnat: mul on vaja sellist tükikest sauast, umbes minu pikkust. See koht siin ja sauatükk on omavahel seotud. Teate pikkkõrvad, selle saua kokkupanemisest on paljud huvitatud. Kui see jupp oleks minu käes, siis seda ei pandaks iialgi kokku.
Filip: mida? Miks ei tohi saua kokku panna?
Ehnat: sauaga saaks palju kurja teha! Näiteks Azrai templi taastada!
Filip: iseenesest on muidugi kena kui keegi kurjust takistab, aga kuidas selle väite tõesust kontrollida, et sa just seda plaanid?
Erbelius: tead kass, olen näinud igasuguseid karvaseid ja sulelisi, kuid jutt on neil kõigil veider. Taotlevad koguaeg usaldust.
Melangel kassile: minul ei ole küll mingi ega kellegi abi vaja!!!
Filip kontrollib oma bardi, antud konkreetse kassi asjus, teadmisi ja saab teada!, et mustad kassi esinevad võlurite kaaslastena (familiaridena).
Hinkus, kassi silitades: kus sa olid kiisu?
Ehnat: igal pool.
Hinkus: aga miks sa niimoodi siia tulid, kas sul on plaanide vahel liikumise keeld?
Ehnat, ohates: jah, on keelatud.
Filip: kes on su peremees?
Ehnat: millal kassil ennem peremeest olnud?
Oskal: peremehe all pidasid nad silmas seda, kes süüa sulle serveerib ja konserve avab?
Ehnat: mina olen nii tegija küll, et ise hiiri püüda.
Oskal: ma tean siin ühte hästi organiseeritud hiirte kolooniat.
Ehnat: pole oluline.
Melangel: kas siin kohas ja ajas oled esimest korda?
Ehnat: ei.
Hinkus: kas pääs siia on seotud ruunidega?
Ehnat: kui keegi siit lahkub, siis saab keegi siia asemele.
Melangel: kuule kass, kuidas sa garanteerid, et kui sauajupp on sinu käes, siis teda kokku ei panda?
Ehnat: ma panen ta lihtsalt nii ära.
Filip: kellel seda nii väga vaja on?
Ehnat: näiteks neile, kes tahavad Azrai templit taastada.
Melangel: äkki on saua restauratsioon hea mõte?
Ehnat: see on HULL mõte!!!
Samaaegselt Ehnatoni piinamise ja pinnimisega, kurnab Erbelius infot kividest ja katsub järgi oma druiidlik-entsüklopeedilisi teadmisi kasside kohta. Konkreetse hiiremurdjaga seoses tundub, et ei midagi olulist.
Erbelius seinalt: kas sa/te tead mis oli kaevus ja kuidas nad sinna sattusid?
Sein: loom vedas neid asju kaevu.
Erbelius: kellelt oli see valge saua jupp pärit?
Sein: ühelt mustade juustega ja mustas rüüs haldjakõrvadega olevuselt, kes kandis võru ümber pea ja kes ei olnud kahvatu. Saua jupp sattus siia hiljuti, nii paarsada aastat tagasi.
Erbelius: kas need haldjad said surma?
Sein: jah, said surma.
Erbelius: kes sinu ette selle, ruunidega seina, tegi?
Sein: ühed teised haldjad ja veidi hiljem. Esmalt meelitasid olendi, oozei, eemale ja siis tulid ja tegid.
Erbeliuse hinnangu kohaselt Bufreed Darkhart tegevuse ajal.
Erbelius kassilt: mis loomad su sõbrad on?
Oskal arvab, et talle ei meeldi see asi enam üldse, sest talle meenub see, milleni viis kohtumine rebasega Gianttownis.
Ehnat: mina ei sõbrusta kellegiga, ei sekku poliitikasse, tegutsen omaette ja enda huvides. Olen üleüldse see kes kõnnib omapead. Selliste sauade olemasolu on lihtsalt ebaõiglane. Liiga suur võim ühes kohas ja ühe asja käes. Mina soovin rahu ja vaikust.
Filip: kas on veel saua sünteesijaid ja analüüsijaid?
Ehnat: võib olla.
Melangel: miks sa üldse saua siit otsid ja meilt küsid?
Ehnat: AS ja Azrai tempel on sauaga seotud, sest ta oli/on siin. Azrai templi taastamine ei oleks veel pöördumatult halb, kuid see on siiski samm Azrai tagasituleku suunas.
Hinkus: kas Azrai ei istu sulle?
Ehnat: mina olen lihtsalt kass ja Azrai ei ole kasside jumal.
Hinkus: aga kuidas sulle meeldiks hiirte jumal.
Ehnat tõmbab selle peale keelega üle käpa ja küüned liiguvad sisse-välja.
Erbelius: Ehnat, kes “loomadest” sooviks saua “ära panna”
Ehnat: võibolla varesed ja … kaarnad.
Filip: aga loomad?
Ehnat: ei tea, kuid rebane tahaks kindlasti kasutada.
Hinkus küsib Aspersixilt: mis loom see kass on?
Aspersix: üks vastuolulisim kõigist olendeist.
Melangel: minul ei ole küll midagi kelleltki vaja, praegu!
Ehnat, kissitades: kas sa kassiahastusest oled kuulnud?
Hinkus: orogite siit ärasaamine, kas see pole ekstraordinaarne?
Ehnat: nad teadsid parooli.
Ehnat keskendab oma tähelepanu Melangelile. Kui Oskal ei mõtleks spetsiaalselt muust, siis ta oleks oma mõtetes hetkes, kus Melangel pani sauajupi oma pauna.
Filip kontrollib taas teadmisi varasemast AS’t ajaloost. Näiteks mingist Haelyni paladiinist siinmail. Meenub vaid, et on mingi lugu sellisest paladiinist, kes Vosgaardis kaduma jäi. Väga tavaline lugu paladiini kohta, see kadumajäämine.
Erbelius Ehnatile: ka protektorid soovisid saua juppi selle kuhugile ärapanekuks. Tegelikult küsisid protektorid ainult saua juppi, kasutamise sihtidest polnud tollal mingit juttu. Kogu sellest sündmustikust on asjaga kursis õieti Melangel ja Erbelius.
Ehnat: protektorid!!!, need kas valetasid ise või olid nad ise petetud!!!
Melangel ja Erbelius valetavad jätkuvalt kassil silmad ja vurrud täis. Selline petmine ja lolliks rääkimine jätkub päris pikalt. Lõpuks näitab Erbelius saua mulaaþi. Ehnat väidab jah, et nägi seda mahavisatavat, siis kui orogid ära lipsasid.
Filip kordab mõttes üle mäluavava mantra, soovides meenutad igaviku saua kohta käivat teavet. Enamik järgnevast on kirjas varasemas ettekandes: sauad , sellised, lubavad kontrollida aja olendeid ja nende läbi ka aega. Mida suurem “vägi” saual, seda suuremal maa-alal õieti ruum-alal, aega seisata, ajas liikuda edasi ja tagasi ja nii edasi, saab. Sauad on haldjate valduses olnud ja haldjate poolt nende kasutamine minevikus avaldab senini mõju praegustes haldjametsades, nende klimaatilistes, ökoloogilistes, aeg-ruumilistes aberratsioonides ja mis teab kuidas veel. Saua on haldjate tagant vahetevahel varastatud ja siis see tagasi hangitud kaubeldes või maagilisi nippe kasutades. Kes aga sauad tegi, selle kohal hõljub igaviku läbimatu loor.
Ehnat, lontrus, hakkab haldjaid, kelle käes sauajupp on praegu, ehk meid intimideerima, et kes on selle omanik, kes seda kannab jne jms. Keegi päris otse valetada ei taha aga kuna praegune omanik soovib oma omandi suhet varjata, siis kõik varjavad kogu väest. Olen tõelises hädas püüdes mitte valetada, mitte mõelda Melangelile ja selleks viin oma mõtted kaugele kaugele. Tegelikult on aru saada, et sõrmuse kadumist läbi- ja üleelav Hinkus hea meelega vahetaks sauajupi võimaluse vastu orogeid jälitada. Oskal on nii ja naa, kuid temas süveneb kahtlus kas Hinkus ei olnud sõrmuse ja Melangel saua jupi kontrolli all. Kuid mina sõrmust kandes ei tundnud kontrollivat väge.
Tegevus peatub kui haldjad kaaluvad puhkamisele seadmist ja näib, et Melangel on saanud uue kaaslase ja sundsõbra. Huvitav kas saatus (DM) sokutab meile sellisel viisil võluri kaaslasi (familiare). Jube ja raske on see haldja ja väekasutaja saatus.
Kamien ka ära!!!
Käes on 11 päev, 11s jupp.