Missiooni +12 päev (oletus), 3s episood.
Maranea ja Kamien ära. Ehnat siin, jätkuvalt.
Haldjad muutuvad mõneks ajaks harjumatult vaikseks ja nende vahel käib pooli hääli arutelu:
– kuidas jaotusid lluabraitlased Deismaaril- ullindarienid, baerlahimid, tuarhilid ja aunglorid olid Azrai poolel
– kass- kas ta on sau või pole, see on see küsimus? Mõtleme Arkaneose analoogiale. Saua nimekuju Chrono Terminus Felixio Matrix.
– Hinkuselt- modronite ülivarase marsi korraldamise taga keegi surnud deemon, äkki Azrai. Erbelius- Azrai oleks hüpermodroni mõjutamiseks liiga nõrk. Kuid mingi võimalus on juhul kui 1. Modron on juba väljavahetatud. Siit tuleneb Fernand Xavieli osa selles?
– Vahenimekiri tegevustest teel uuele deismaarile on:
– – modronite marss, Lluabraidi troonikoja vahetus, igaviku saua sünteesi algus, Lluabraidi ja Gorgoni lähenev kokkupõrge Giantdownis;
– – meie jaoks veel ebaselged sündmused Khinasistanis, jumalate Lyrovka, Avani, Kriesha/Beliniku ning protojumalate Mao, Kaarna ja Maagi järsult tõusnud aktiivsus.
– – eelmise põlvkonna jumalate Vorynni ja tema haldjatest preestrite ning Azrai ja tema haldjatest toetajate osa selles.
– siit tulenev küsimus, miks on rebane huvitatud Azrai tagasipöördumise algusest?
– miks ikkagi saatis darkhartide koda meid AS’i?
– minu vastuväide darkhartide koda pole ühtne, sellest eristub tugevalt Valge Roosi garnison Loraga eesotsas.
Lisainfot darkhartide zelemiadhide suhete asjus: Darkhartid olid tollal põhja, õigemini kirdekuningriigi üks suurkodadest, kellel oli Zelemiadhi kojaga erisuhe nende suurkoja Azemadhi nõusolekul.
Hinkus “kuulatab” jumalikku vastust küsimusele: kas oleks positiivne kui ta suudaks taastada templi lähema ööpäeva jooksul? Vastust ei tule, kuid ta tunneb, et vastus pidi tulema, kuid miski või keegi takistas selle temani jõudmist.
Melangel ja Hinkus “kontrollivad” orogite poolt mahajäetud oda päritolu. Oodatavalt on see tehtud orogite “musta oda hõimuliidu” aladel. Khinasi mõistatus leiab kinnitust. Meiega kohtunud Avani kummardajad olid Aftaanest, orogite naaberaladelt. Mingit pidi jookseb jutust läbi keegi renegaat El Samarah.
Veekord täpsustab Erbelius Lyrovka võimeid, märkides et lisaks Vorynni võimetele pani Lyrovka oma näpud taha osale Brenna väest.
Mul tekib seos, mille ka välja ütlen, Saratsek Tuarhil ja tema haua asjus siin samal korrusel. Viimane viib tugevalt alla haldjate soovi Saratseki hauakambrit avada.
Oleme selliste arutluste käigus jõudnud Saratseki kambri kullaga kaetud ukse juurde. Hinkus tunneb nüüd uksele graveeritud kirjad paremini ära. See on vana-vosi infernaalses kalligraafias kasutatud kirjaviis.
Veel kord tekstist uksel: elus valguse igatsev vari, surnud sünguse valitsev kuri.
Kõhklevad haldjad testivad veelkord musta skeletoni peavõru. Hinkus teatab, et selles on tõesti intelligentsus peidus. Mõtete lugemine Melangeli poolt siiski näib mitte õnnestuvat.
Veel meenutus draakonist. Filip teatab, et tema teab Drachenwardi draakonist midagi, meie vastame, et eelmises reaalsuses kästi meil verevõla alusel üks draakonitibu kotkastele toimetada. Varju draakonist pole Filip, aga kuulnud. Veel üks detail: Lynessa sai Emililt ristiheina lehe eest soomuse tüki ja toimetab seda vist draakonile.
Liig mõtsiklevad haldjad on saamas ajunihestust ja kohe nii tugevat, et Melangel püüab Ruobhe Inimesteeemaldajale sõnumit saata. Ükskõik kuidas see tal õnnestub lausub ta krüptiliselt: ilu peitub beholderi silmas!
Asume ülevaatama kolme veel avamata ust. Esimene neist on viisakalt lukustatud ja oma parema käe paladiini mõõgale andnud Filip teda lahti ei suuda muukida. Ukse avab Erbelius, kes gekona teatab erilise gekojõu kasutamises. Erbeliuse poolt “kasutatud” ühe gekojõune puidukujundus voolib neetide ümbert puidu ära. Tõstame vabastatud ukse Hinkusega ära ja Erbelius voolib poldid uuesti puidumassi. Meie manipulatsioonidega toeta jäänud lukk kolksatab põrandale ja poetab selle peale lukuaugust punakaslillat pulbrit.
Avatud ukse siseküljes turritab pistoda, mida hoiab käsivarre jäänuste otsas mumifitseerunud sõrmed. Toast tuleb hingematvat lehka ning selletõttu on Hinkus pea ainus, kes esimese hooga sinna jälgede uurimiseks siseneda saab. Ruumi põrandal on hiidroti, ogre, väikesed saabastatud goblini daami jalajäljed, viimaseid on siin olnud isegi kaks. Muud asitõendid on täitsa tavalised. Seda on nii inimeste tehtud “khinasi” pärane pistoda. Lukust pudenenud tolm on asjatundjate sõnade kohaselt purpurussi kuivanud ja toimejõu kaotanud mürk.
Lukustatud kambrit ülevaadates selgub, milliste katsetega goblini emand siin tegeles. Siia oli ta lukutahajätnud pooltosinat hiidrotti, kes siis janust ja näljast üksteisel kõrisid läbi närisid ja niimoodi üks teise järel hukkusid. Viimane rott on surnud üldisesse kurnatusse kaks kuni kolm nädalat tagasi. Melangel teatab, et nii aretatakse “rott-hunti”. Ilareena arvates kuulusid nad ühte alumisse hõimu.
Järgmine siht on ülejärgmine uks. Haldjad kulgevad sinna, kes hõljudes, kes laes kõndides ja mina koos Melangeliga väga poriselt, sumades põlvini poris. Ehnat teeb eriti khinasiliku hüppe seinapõrkega üle pori. Tema käpad pori selle tõttu ei näe ning uuesti tahkel põrandal loovib peenelt ja graatsiliselt minu ja Melangeli jäetud poriste loikude vahel.
Ukse avamisel on sama olukord kui eelmisel. Filip ei ole suuteline ja Erbelius kujundab lõpuks igasuguseid stiilseid haldja mustreid ja nikerdustega käepideme. Sama haisvast toast jääb silma sama hiidrottide ja ühe ogre laibad. Esimestena sisenevatele Hinkusele ja Filipile on toal varuks üllatus. Roti kuhjast ajab end tuikuvatele jalgadele hiidrott ja püüab hammustada Hinkust.
Melangel nähes mingi sagimist hüüab küll: ärge tapke, teda saab üle kuulata.
Igasuguste ülekuulamiste vastane Filip, kes tahab ise alati see rääkija olla, virutab mõõgaga rotile, millega vabastab viimase piinadest. Ruumi kogu muu sisustus näitab selle kasutamist samaks eesmärgiks kui eelnenud ruumi. Filipi mõrvatu osutus eriti visahingega hiidrotiks.
Porilombi juures oleva ukse avamine toimub tänaseks tavalises võtme. Filip veendub järjekordselt, et paladiinlus ei lähe kokku uksemuukimise oskustega ning Erbelius kujundab haldjalikult kauniks ukse muuseas kujundades selle avamiseks ümber. Ukse avab Hinkus ja meile avaneb keerduvalt sügavusse kulgev käik. Sinna me oma sammud seame.
Eeskõndiv Hinkus teatab sosinal goblinite, rottide, ogre jälgedest. Vanemate jälgede hulgas on huvitavamad basiliski omad. Vist on siin olnud ja käinud trolle ja amberhulke. Laskuva trepi astmed on kaetud hulgaliselt pinnasega.
Teen endale igaks juhuks kaitsekilbi, sest laskudes kohe peale Hinkust on üsna riskantne. Trepp teeb poolteist keerdu kui Hinkus, mina ja Filip jookseme avarasse koopasse. Neljandana tulev Melangel näeb korraks, et üks osa trepi käigu seinast helendab “maagiliselt”.
Koopas meid oodati ja ootaja lööb meile näkku ülimalt mahajahutatud õhujoad. Läbi õhus kohe tekkivate jääkristallide näeme meid põrnitsevat viit paari silmi ja hüdra keha. Hüdra on erinevates sinistes toonides alates tumesinisest ja lilladest soomustest külgedel kuni pea valgete soomusteni kõhu all ja seljal. Värve näeb tegelikult ainult Hinkus.
Mina olen selliselt külma saanud, et komberdan poolteadvusetult treppipidi päris kaugele tagasi. Hinkus laeb endale “külma” kaitse ja laseb ühe pea pihta tabades kolm korda. Suurt midagi ei juhtu. Nimetan hüdrat edaspidi Merekiviks. Merekivi püüab napsata Hinkust ja Filipi, eriliste tulemusteta. Erbelius otsustab vahepeal Maranea olla ja teatab ullindarienlastele, kas kedagi ravida vaja on. Melangel kiirendab kepiga virutades Filipi. Filip siis läheb ja lööb kakskorda lähima pea taga oleva kaela suunas. Filipi soovi Kratsikule hüdra ära saata, teatab viimane, et limiit ei luba. Aspersixit palutakse meie juurde kuid ta ei mahu käiku, millest tead annab.
Hinkus liigub hammustus ulatusest välja ja tabab sealt kolm korda hüdra juba varem sihikul olnud pead. Sügavalt kaelas istuvate noolte juurest immitseb sinakaspunast verd. Mina samal ajal ravin end nii isikliku väega kui pudelit kummutades. Tänu kiivri poolt lubatud väledusele jõuan taas Melangeli selja taha tulla. Hüdra püüab rünnata taas ees põiklevat Filipi ja eemal leviteeruvat Hinkust, kuid ilma eriliste tulemusteta.
Erbelius: kui abi vajate siis pöörduge minu poole!
Melangel jookseb tagasi ülesse ja “lausub” Aspersixi poole väiksemaks. Niimoodi mahub viimane käiku siiski ära. Filip teeb võtteid mõõgaga ja saab selle helesiniselt helenduma. Löömise kohapealt peaks mõõk, või Filip, punastama, sest nii suurele olevusele pihtasaamine osutub ühel juhul kolmel möödaminevaks. Kratsik teatab, et tal on looźis hea ülevaade.
Hinkus on hüdras kahtlema hakanud ja läheb katsub seda. See on kõigest hoolimata siiski olemas. Aspersix katsub ka, mõlema kabjaga, tabavalt. Suur osa lähiümbrusest on nüüd lisaks härmatisele jääkilde täis. Soovin ka midagi teha, torman ligi ja sähvan mõõkadega kolm korda. Suurt midagi peale kolme sügava kriimu pea ja kaela piirkoda ei teki. Hüdra on ligi tikkunud Hinkuse peale kuri ja kolmekesi viiest püüavad teda tabada. Minul ja Filipil on personaalsed sportlik-akrobaatiliste liigutuste partnerid.
Eemal olev Melangel teatab Erbeliusele: las ullikesed ja muidu tobud võitlevad.
Kommentaarist vihaseks aetud paladiini hakatis Filip kaksab esimese hoobiga pea kaela otsast. Teine hoop järgmise kaela pihta on sama vapustav. Hoolimata kinnitavatest sidemetest Filip peaaegu pillab mõõga käest. Kostub musikaalset vandumist paladiinide ja nende mõõkade ja tuarannwni kehvade nööride asjus. Viimaks saab ta mõõga käepideme uuesti ja õieti kätte.
Hinkus vehib noolte suunas vitsaga ja laseb esimese noolega oma senise esmavastase pea põrandale uinuma. Kolm järgmist noolt leiavad järgmise pea. Aspersix lööb ja tabab, kuid samuti ilmselt kas valesse kohta või valesti mingit muud moodi. Minu mõõgatorked on samamõttetud ja ma hakkan aega mööda mõistma, milles viga. Filip on järgmise kaela kallal kuid hüdragi see pea on eelmisest õppust võtnud, sest tal õnnestub naksata teda. Melangel ja Erbelius jätkavad meie võitlusvaimu tõstmist jäledate kommentaaride läbi. Kui haldja tapmine haldja poolt nii tabu ei oleks, siis keegi meist kolmest jätaks Merekivikese rahule ja uuriks lähemalt morbrynnide kaitseoskusi.
Hinkus laseb teisegi pea suikuma ja rihib välja minuga kakleva pea kaela. Ründan seda isegi, kuid üllatuseks ja ehmatuseks ajavad kaks põrandale langenud pead üles ja maharaiutud kaelaköndi otsa pungub välja isegi kaks. Meil on neid nüüd kuus!!! Filip ei lase end kohkuda vaid ründab tarmukalt asemele kasvanuid.
Neetud, kuidas neid olevusi tappa kellel selline suurepärane regeneratsioon on? Midagi oleme me valesti teinud.
Käes on 12 päev, 4s osa.