Missiooni +15 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 7s episood.
Maranea ja Kamien teab kus ja millal, aga meiega on Ehnat Narkolepsis, jätkuvalt.
Töö ja “vile” on langenud tõelisse haldja individualismi, egoismi ja teab kuidas muud kahejalgsed seda seisundit nimetaksid. Üldisest taustast löövad läbi vaid eredamad hetked.
Näiteks Erbeliuse suhted oma raamatuga, kui viiekümnendal ärkvelolekul, Erbelius eemaldub oma raamatust võimsa hüppe ja valju karjega. Ta siiski rahuneb ja näib kellegagi, ilmselt raamatu poolt äratatud elava kujutlusvõime viljaga rahunenumalt suhtlema.
Erbelius pole kitsi ja soovitab Melangelil samuti teravaid emotsioone nautida. Kui ma hiljem koos Melangeliga täpsustan väärt relvade leiukohti Cerilias, siis kuulen, et raamatut lugedes ilmutas talle end keegi, kes meenutas kuidagi ta enda vanaema ja Lora’t samaaegselt. Raamat olevat olnud 39000 aastat vana ning, et ta st raamat olevat kirjutatud selleks, et seda ei saaks lugeda “rebane”.
Melangeli viib tema paranoia geniaalsele järeldusele, mida kinnitab kass: Eloria ja Loch Namora on üks ja sama. Küsimusele kas Zelemiadhide koja ja Enlili vaheline leping kehtib nüüd peale kõigi nende avataride eemaldamist reaalsusest ja saua juppide kokku panekut väärib kassi arust jaatavat vastust.
Ühe Serpendi avatari kustutamine reaalsusest ja kahe saua jupi ära võtmine kindlasti nõrgendas Serpendi kontrollitava ala mõju Loch Namorale. Samas Ruornili kaotused, ehk täpsemalt saua jupi ära võtmine, võivad teda vastupidi viia surve suurendamisele Loch Namorale.
Kogu Melangeli kass piinamine taandub sellele, et ka me võime lugeda enda ja Lluabraidi kohuse täidetuks lugemise seoses läheneva kokkupõrkega kahe leegioni jagu inglitega Loch Namoral ja osalemisega seal vähemalt kahesaja haldjaga. Peale mitmeid keerutamisi loeb kass selle siiski mingil moel täidetuks.
Mis siis oli Enlili ja Zelemiadhide lepingu taga? Melangeli sõnastuses, nii nagu Oskal sellest aru sai ja jõudis tähele panna. Eloria liigutamisel plaanidesse sealhulgas Loch Namorasse jäi Mistmoor oma energiasamba, ajakeeriste ja muude anomaaliatega ankruks ja majakaks, mille külge seotuna on toona eemaldatud provintse oluliselt kergem, kiirem ja täpsem liigutada. Enlil omalt poolt tagas sidumispunkti julgeoleku igasuguste veidrate, rõvedate ja lihtsalt inimlike ja muude humanoididest kõrg-maagiat harrastavate räpa-kollide eest. Lihtsalt hetkel kui olukord Mistmooris ja eriti Azrai Str. Juures kriimuks on kujunemas, siis laseb Erbelius väikesele jalutuskäigule suurema või väiksema portsu deemoneid ja põrgusigudikke. Nimetatud seltskonna saabumine muudab aeg-ruum-arkanoloogiliste uurimiste läbiviimise vähetähtsaks ja asendab selle deemonitapuga. Lõpuks olukord rahuneb kui enamik arkaniste teoreetikuid ja praktikuid on lahingutes surnud ja deemonid suuremas osas hävitatud.
Five Peaks on Melangeli arvates kägude kindlus. Trauthad on tihedalt oma jälgi jätnud Innishire’isse ja Ruannah’isse.
Mõistmaks palju maad on Ceriliast ära viidud, uurib Melangel vanu atlasi ja kaarte ja võib vaid oletusi teha umbes kümne või enama provintsi kadumisest. Oskal: peaaegu kaks Lluabraiti. Osa provintse on isegi ilmselt “beastlandis”. Muu seas kadus kuhugi valge linna raamatukogu, arhiiv ja kartoteek. Huvitav kuid siin raamatukogus me neid ei leia.
Tekkis veel üks küsimus: millise reaalsuse planeeris ja ehitas meilt saadud asjadest Gildarion ja millal ta selle kasutusse võtab.
Melangeli edasised oletused: Mistmoori kontrollis ja valvas kohapeal Lora, Valget Linna Lluannal’id. Melangel näib omavat oletusi kellegi kohta, kes Viiel Mäel kohustusi omab ja on selleks “keegi eluvalu all kannatav” draakon. Orleanskiy draakoni nimi on võib olla “Fernancius Ortunatus”. Viimane aitas Deismaaril õigemini lasi ennast palgata meile teada oleva kulla eest Ruornilile appi. Tegelikult tuleb Ruornilil välja käia hoopis kolme kohta see sama summa: Mistmoori, Ayani ja veel kuhugi. Mistmoori toodava kulla omanik on draakon või on “võib olla” draakon. Igal juhul on ta jõult ligilähedalt draakonilaadne. Viimati aitas ta, ehk osutas teenust umbes kaks ja pooltuhat aastat tagasi kui Cerilia idarannikul püüdis randuda hiiglaste laevastik.
Tuarannwni draakon on erinrevalt Cerilia pruunidest draakonitest must. Oma draakon vist on Tuarhievelis, Sielwodes ja Silverhades (nii Oskal kuulis?!).
Melangeli katsed leida siit Serpendi loetud raamatuid ei kanna tulemusi, sest need vist ei hävinud.
Üks viimaseid kassi väänamisi teemal, kes ja millal lõi selle raamatukogu: koht loodi koos ajaga aja kõrvale. Lõid selle jumalad kohe peale aja loomist.
Mina kulutan viimased kaks kuud arkaanide õppimisele ja … uurin lluandrahtide koja ja tema seppade lugu. Lihtsalt igas haldjakojas on oma relvameistrid ja seda eriti lihtsustatud teras/sulam/liigutus ja surnud vastane kodades. Kõvad sepad ja kõrgmaagid on teinud dimensionaalseid mõõgateraseid ja konjuratiiv-vibusid. Lõpuks oli raamatus nimekiri enamvähem kõigi lluandrahti koja seppadest. Keskmiselt iga kahesaja aasta tagant valmistatakse, et uus sepp, või õigem oleks öelda ilmub välja uus vastavate huvide ja kalduvustega haldjas. Raamat olles 300 aastat vana ei räägi seega kahest viimasest sepast.
Veidike varustust kääps/käolt:
16 pudelikest
7 keppi
1 küüntest kitsaääreline kübar
1 kompass rebase seieriga
1 poleeritud rauast kuubik-värav
20 bambusritva
1 must karbike (tikutoosi suurune)
1 luuderohust kaunistustega medaljon
1 khninasi maagiline kilp
1 keskmise maagilisusega falchion
1 kahe ja poolemeetri pikkune tugevalt maagiline redel
1 kääbiksõrmus
1 “looma”sõrmus
1 poolkuu talisman
1 punasterubiinidega karikake- talisman
1 tihmebril pistoda
1 mifril soomus, kääbikule
1 sinine kuub, kääbikule
1 paar saapaid kääbikule
Arkaan skaalal:
Pistoda, must ja valge wandid, värava wand, küüntest kübar, kuubik-värav, luuderohust kaunistustega medaljon.
Melangel Ehnatilt: kas on võimalik, et Grovnekievichi metsas olevate hiirte koloonial on mingi seos “igaveste jahimaadega” ja “hiirega”.
Kassi arvates on võimalikud mitmed vastused kuid ta ei pea end asjaga kursis olevaks. Melangeli püüet viidata tema kui aja-aspekti valitseja lähenemist trauthade kiusatusse langemisele peab kass lubamatuks lihtsustamiseks, väites et tema küll mingi kiusatuse sisse pole langenud.
Melangel: kas trauthade kiusatuse taga oli trauthade liigne areng või omavaheliste tülide eskaleerimine sõdadeni?
Ehnat: rebane näitas neile ette neis peituvad võimalused ning osa ei tahtnud peatuda vaid läksid omal käel üha edasi ja edasi kuni muutusid “vägedeks”.
Erbelius: kas see oli siis halb selline areng?
Ehnat: see oli halb, sest võttis neilt võimaluse edasi areneda.
Melangel konstateerides: sind ja ka neid teisi saab tihmebriliga tappa.
Ehnat: saab jah, kuid korralikuks ja põhjalikumaks tapmiseks on paremaid vahendeid ning üleüldse ei tasu “jumalaid” kadestada, sest saades jumalaks minetavad nad mitmeid olulisi omadusi. Näiteks kassi üheksa elu.
Melangel kassile: mis su õige nimi siiski on?
Kass: Ehnat Rolepsis!
Melangel: kas ma peaks näo tegema, et usun?
Ehnat: see pole sugugi halvem ja vähem täpne kui sinu nimi Melangel Morbrünn.
Melangel: miks sa selle käo projetsioonist nii ehmusid?
Ehnat: ma pidasin teda alguses päris “käoks”.
Hinkus: kes see kääbik oli?
Ehnat: kägu, ikka kägu.
#loot Võtame ette kääbiku/käo vara jagamise:
Erbelius: inimküüntest kitsaservaline kübar, 20 neljajala pikkust bambusritva, metallist käo-näomask, maagiline toos (võib olla “maze” ja katsetatud Filipi peal tema enda poolt), kõisredel, neli erinevat pudelikest.
Filipp: välgu märgiga raag (wand), päikese märgiga raag, lumivalge raag, süsimust raag, tihmebrilist “verejanuliseks peetav” pistoda, testidega raamat, neli erinevat pudelikest.
Hinkus: vibunoolega raag, khinasi vapisümboolikaga kilp, poolkuu-medaljon, mifril rõngassärk, tupp seitse korda kaks nooltega, neli erinevat pudelikest.
Melangel: ainult rebase noolega kompass, raudkuubik-värav, “looma”sõrmus, rubiinidega-kuldse karika kujuline medaljon, kääbiku saapad, neli erinevat pudelikest.
Oskal: 2 inimese kujutisega raag, värava kujutisega raag, luuderohust mustriga medaljon, falhion, kääbiku sõrmus (katsetatud juba), ekstra-mahuga tasku.
Arusaamatu on erinevate rahvaste ja kultuuride rõiva ja loomanahkade komplekti määratus.
Lõpetanud igasuguste majakatena toimivate asjade jagamise, teatame kassile valmidusest AS’i tagasi minna.
Nooruke vastne “jõule läheneja” Ehnat: tulge te kõik minu juurde.
Kui oleme Ehnati juurde kogunenud, võtab ta kusagilt meie vahelt “igaviku” saua ja lööb sellega meid. Meie ümber on pimestav valgus ja valgustav pimedus kohe selle järel. Oleme Dorolea eelkotta viivas teenindukäigus ja jõuame end märgata kadumas Dorolea kambrisse viivast uksest sisenemas.
Ehnat: adios amigo.
Erbelius: olgu, hoia kõva.
Ehnat virutab sauaga vastu põrandat, seinas avaneb orv. Orvast paistab koht, mis võiks olla Loch Namora. Värvid on küll veidi kahvatud. See koht olevat “fairyland” ning tee kohta ja koht ise, mis pole ei kusagil ega ei kunagi. Ehnat astub sinna sisse ja astumise ajal muutub kassiks, kes end teisel pool kogu hingest end venitab, sirutab, peaaegu katkiminekuni. Taustal paistavad mõned küpressilaadsed puud, linnupesad neil … ja orv sulgub.
Kuuleme Kratsiku ja Aspersixi omavahelist juttu. Kratsik püüab Aspersixit ahvatleda kahtlasele alteratsioonide teele.
Kratsik: ma võin teha nii, et lisaks tulele või tule asemel purskab sul suust mett, võid või herneid.
Aspersixilt täitsa kuuldav pea ja laka raputus.
Kratsik: võin su hõõguvad kabjad lumest või kallerdisest teha.
Hinkus sekkub ilmses hirmus näha süldi otsas võdisevat Aspersixit: miks sa mu hobusele külge lööd?
Kratsik pistab pea koridori ja üllatunult: oo-oo!
Täpsustame Aspersixi ja Kratsiku sugu. Meie puudulikud teadmised kratsikutest kratsikutemaal ei luba langetada ühest otsust kuid tekib väike kahtlus tema krieshalaadses omnipotentsuses. Aspersix paistab olevat või meenutavat täkkus luminestseeruvat hobuse aberratsiooni. Uuringute ajaks läheme koridori.
Erbelius tunneb ennast imelikult, nii imelikult kui Loch Namoral toimus vareste ja kägude võitlus. Erbelius ees ja kohe tema eeskujul haarab Melangel looma-kompassi. Loomaosutid helenduvad ja osutuvad kuhugi edasi loodava võluripuu ühe puu salu suunas.
Näib, et subjekt kägu või vares läheneb, sest osuti liigub ja lööb üha enam osutid helenduma. Eemalt kostava kaks pauku. Paiskab lahti uks ja meie juurde tormab tuttav haldjas. Õigem on öelda “vampiir”haldjas, sest saabujaks on “Valge Roosi” turvameeskonnast tuttav Solaros Darkhart. Meie juurde jõudnuna näeme, et tal seljal laieneb kiirest pirakas vereplekk. Solaros on valmistatud kerges rõngassoomuses ja kahe mõõgaga.
Solaros: “kägu” tuleb, verd kähku, kägu tuleb … !
Erbelius ja Hinkus osutavad hulgalist doonor teenust ja Solarosest näib veel jätkuvat.
Oligi viimane hetk, sest koridori otsas ukse avas seisab inimene, osutid oma helendusega võivad vaat et valgustada ja võistelda Aspersixiga. Inimesel on seljas hall pikk kuub ja hall laiaääreline kaabu. Mõlemas käes on pistodad, mis puudulikus valguses kahtlaselt sinakas-roheliselt helke annavad. Pika halli kuue alt paistab must metalne tuunika ja kannustega saapad. Inimene astub rahulikul mõõdukal sammul koridori ja peatub koridori keskel. Oskal: kui haldjad oleks näinud “hea, halb ja inetu” siis nad teaksid, et toimumas midagi “Idametsa Clinti laadis”.
Seisma jäänuna, õõnsa häälega: vampiir, mine eest ÄRA!!!
Solaros on kas puupea, väga haldjalik muideks, või lihtsalt kõva kõrvakuulmisega, sest ta hakkab hoopis mingit Eloria sõjalaulu laulma.
Kägu: hästi, olgu, vaatame veel, kui ära minna ei taha, siis olgu. Kuid teie, ülejäänud, võite end säästa kui viskate need asjad mulle, mis te kääbiku laiba juurest ülesse korjasite. Teil on aega kuni ma olen jõudnud lugeda viieni. Üks!
Haldjatel osutub üldse kõrvakuulmine kehvavõitu olevat, sest enesealalhoiu instinkt ei käivitu.
Seni vaikselt käitunud Maranea lausub: hoidke piip ja prillid.
Astun Solarose kõrvale struktueerin oma naha kiviseks ja sean mõõgad valmis. Filip on veel hakkajam, sest püüab plinkides mööduda käost. Nii õnnestunult, et saab kolm torget ja silmavaatega pihta. Kaks! Kõik toimus nii kiiresti, et löökide tekitatud valu ta peaaegu ei tundnudki, seda valusam on hiljem. Tohutute pingutustega suudab ta vastu torke teha. Oskal: vaatan ja arvan et nii peene torge nihestaks midagi must ära.
Kolm!
Maranea võtab välja prisma, seab selle silmade kõrgusele ja lausub: … ja vaatame mis siin juhtuma hakkab.
Neli!
Melangel saadab “sõnumi”: meil on siin kägu?! Ja saab vastuseks: jookske, jookske eluga ja elu eest. Lausub Hinkuse nooltele “aunglori noolte arkaani”. Erbelius omalt poolt “kaitse kõikide elementide” eest.
Viis!
Viimase ehk viie ajal “kägu” ründab vampiiri. Võitlusstiil on milleski sarnane darkhardi vampiiri omale kuid milleski väga erinev. Ennem võiks öelda, et nende kaherelva stiilid on oma ürgsetelt koolkondadelt erinevad. Ründaja on koletult kiire, vähemalt kaks korda vampiirist ja minust ei tasu rääkidagi. Solarosel õnnestub kümnest, või enamast, torkest ainult kolm läbi lasta. Vastab seitsmega ja kuigi tabab ja ootamatult on näha koridoris halle sulekesi lendlemas, on silmaga näha, et Kägu on enamvähem korras ja Solaros üsna katki. Nüüd näen täpsemalt, et pistodad on tal tihmebrilist ja kuidagi veidrad, üsna nüridad. Seda selleks et jätta suuremaid ja rebitud haavu. Kuigi see oli vaatamiseks koletult kiire, siis miski reedab “käo” liigutustes, et ta ründas poole jõuga.
Hinkus laseb samal ajal neli korda ja muule kõigile lisaks tõrjub “kägu” kaks neist pistoda löökidega pilbastades, ühe ees kõrvale põigeldes ja ainult üks lööb veel mõned suled lendu.
Minu katsetusi lihtsalt pihta äsada tulebki sellistena võtta, sest see tegevus on vastav rohkem õhku augukeste tekitamisega.
Filip sooritab veel ühe üliponnistustega torke ja palub Kratsikul midagi teha. Kratsik teatab esimesest ebapädevusest ja lõpuks lepivad nad kokku ravimise peale.
Maranea soovitab silmad sulgeda ja toetab oma sõnu plahvatuse ja kõikepimestava valgusesähvatuse ja mürtsuga.
Erbelius tajub, et valgusesähvatus tegi Solarose veel enam katki ja “käol” on asjad veel korras.
Erbelius: Maranea, sina idioot oled või? Või oled kägude poolt?
Maranea: vampiir paha, kägu mitte! Oskal: kas ta tunnistab ainult binaarset maailmakäsitlust?
Pimeduses õõnes hääl: tüdrik teab mida tüdrik teeb.
Erbelius: Maranea-kägu?
Selle kurja mõtte juures putitab negatiivse energia pumpamisega vampiiri ja alustab ühe arkaani tegemist (vist oli plaanis “interdiction”).
Melangel paneb sõrmustatud käe Maraneale ja kehtestab kontrolli.
Melangel: Maranea võta pimedus maha!!!
Lõpuks näen jälle. Vaatepilt pole julgustav, sest kägu on täiesti terve. Terve “kägu” ründab Solarost ületades viimast kiiruses kolm korda. Kokku vähemalt 15 korda. Solaros saab ennast veidi korda vastu tehtud löökidega. Sekundeerib veidi edukam ja selleks enam pingutav Hinkus. Nii et kui mina ennast selles liigutuste pöörises kohale ehk löögile jõuan, on “kägu” rapitud kuid täitsa asine.
Eelmist võtet kui kõik torked selliselt ettevaatlikult stiililt tõrjuti, arvestades ründan nüüd kõike väljapanevalt ja imede ime esimene õnnestunud torge rabab “käo” käigupõrandale maha. Olen senisest sündmuste kulust täitsa hirmul ja lõikan elumärke mitteandval vastasel pea maha. Vastane formeerub nüüd ümber naturaalseks käoks. Hirmu tõttu palun Filipil seda suletompu veelgi pistodadega surkida ja lõpuks pistab kassistunud Melangel ta nahka.
Siin me nüüd oleme: veel üks kägudega seotud jama kaelas. Kaelas on veel käo kahtlusega Maranea ja komplekt nuhikalduvustega kraami: pistodad, kuub ja mis siin veel maas vedeleb. Llaedra Lluannal valguse kõrgmaagina mängis raudselt kägudega kokku. Pole siis imestada, et Maranea samuti.
Ja aastast pikem on see päev (:
Käes on 15 päev, 8s .