Osa 3 Kuidas Milvil Alusteris halb hakkas ja kuidas ta oma sugulasi külastas
Oma tavalisel kärsitul kombel asutasid pikk-kõrvad end kohe järgmisel päeval minema ja jõudsid kolme päeva pärast ALUSTERISSE, h! Morbrynni põhilisse kantsi, Melangel’i kodulinna.
Kes ei ole ise morbrynni linnas käinud, võib teadmiseks võtta, et jubedamat kohta haldjametsast ei leia. Rõhuvalt raske ja niiske õhk, tumedad aurud ja madalad pilved. Alusterit ümbritseb mitme miili ulatuses mädasoo ja surnud puude mets. Soo kohal hullavad Cerilia kõige ebaviisakamad udukollid ning mets on täis vampiirsamblikke, raippõõsaid ja hulkuvaid surnuid.
Aluster ise asub saarel keset soojärve. Linn on dekoreeritud “Eve of the Dead” stiilis – püüdlikult, kuid küündimatult. Ainus ilus asi oli Alusteri palee, säravatest sinistest kristallidest torn.
Kuna Melangel on siit pärit ja Erbelius samuti morbrünn, siis saime linna kergesti sisse. Haldjad käisid üksidlase vampiiri Esmeralda kõrtsis pummeldamas ja uudiseid kuulamas ja läksid siis Melangel’i koju pummeldama ja ööbima.
Hommik algas hullusti.
Milvil oli halb! KÜLM! Kurk valus, hingata halb, uimane ja raske olla! Ta on muidu tubli plika ja asjata ei hädalada, nii et midagi on tõesti hullusti. Erbelius vaatas teda siit- ja sealtpoolt ja konstanteeris: maagilise haiguse sümptomitega hingamisteede mürgitus! Ja haldjate ühine lisadiagnoos: see on sinu uutest mao-võrudest.
Tüdruk oli, nagu arvata võib, paanikas ja kartis, et hakkab surema. Ja palus teisi, et nad ootaksid, kuni ta käib ära oma sugulaste juures siit põhja pool – ehk saab abi.
Nagu teada, on Xaviel’i koda täis hulle, ja kõige raskemaid neist hoitakse kinni Madhouse’i nimelises kohas, siit poole päeva tee kaugusel. Need ongi “sugulased”, kellelt Milvi abi paluma läks.
Hullumaja on kurb koht. . . Isegi siis, kui selles hoitakse efemeere, kelle jaoks surm varem või hiljem nende õnnetusest lunastuse toob. Seda süngem koht on aru kaotanud haldjate varjupaik. Lugupidamisest Xavieli koja vastu olen diskreetne ja ei kirjelda seal nähtud jubedusi. Ütlen vaid: muidugi ei saanud Milvi sealt tegelikku abi. Aga päris kasutu see käik ka ei olnud.
Tõepoolest, tegemist on maovõrude needusega. Ei, seda ei saa lihtsasti ära. Selleks on vaja ühte kindlat sorti sammalt – sellist, mis on kasvanud kas hiiglase või päkapiku luude peal. Isegi juhatus selle kohta, kus selliseid luid leida, anti Milvile kaasa. Jah, kui sellist sammalt oleks, siis saaks needuse ära. Kui muidugi üldse tahta seda ära saada (oleks te seejuures Milvi nägu näinud!). Seniks on ajutised abivahendid, millest kõige kummalisem oli soovitus “olla ja käituda nagu inimesed”. Ei, täpsemaid selgitusi ei saa. Tegelikult olla see üldse vale mõtteviisi tulemus, mitte tavaline needus.
Ja kõige krooniks loitsis üks sugulane Milvile teadmise, et ta on ükssarvik ja et tema haigus on ajutiselt ravitud.
See viimane oli nukker. Ütlen kohe, et see hullumeelsus oli ajutine ja läks järgmiseks hommikuks üle; aga seni käitus Milvi nagu hübriid haldjast, ükssarvikust ja pegasusest. Tõsi, rõõmsam oli ta küll, aga! HALDJAS, kes usub, et ta on ÜKSSARVIK, kes teab, et ta peab käituma nagu EFEMEER! Ime, et talle selle päevaga tegelik hullumeelsus külge ei hakanud. . .
Igatahes jõudsime Alusterisse tagasi. Haldjatel on üks tore omadus: nad on kuramuse delikaatsed. Milvi korraga haldjas, ükssarvik ja inimene olemine võeti viisakalt teadmiseks. Õhtul sellest probleeme ei tehtud ja hommikuks oli see üle.
Järgmine hommik oli veel hullem. Milvi kurtis, et olevat halvem olla kui enne sünnitust. Ka Erbelius kinnitas, et mürgistus on hullem kui eelmisel õhtul.
Abi saamiseks mindi Duane, Morbrynni koja teadjanaise ja needustepanija juurde. Duane jutt oli konkreetsem, aga selle sisu me umbes teadsime. Milvil olevat üks needus “HUMANISM”. Seda saab ära samblaga, mis on kasvanud hiiglase või päkapiku roidel või sääreluul. Või siis kasutades väga tugevat maagiat või muudest maailmast pärit olendite abi. Seniks tuleb käituda nagu inimene (Milvi läks seda kuuldes näost veel kriipsu võrra hallimaks. . . ): juua kuumi jooke, kanda pakse riideid, hoiduda märjast ja külmast. . . Ja soovitas Milvit tabanud häda haldjaliku viisakusega “mummy rot’iks” nimetada.
Milvi tänas; arvas, et “ekstraplanaarne needus” on parem termin (ta on mõnikord ikka päris nõme); lobises lahkelt välja selle, kust käevõrud pärit on; lubas enda koja vanematele teada anda, et Duane oli nõus teda aitama; ja arvas, et nüüd on aeg Alusterist kiiresti lahkuda.
Seda siis ka tehti.