Missiooni +15 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 9s episood.
Maranea on meiega, Sillar ja Solaros Darkhardid muideks ka.
Melangel vampiiridelt: kas käo ärasöömine oli halb?
Sillar: kohe täitsa kindlasti, minu vampiiri sõna selle peale. Nõrgemad muutuvad üsna kiiresti sellisteks väikesteks hallideks ja puise võitu mehikesteks, siis veel veidi ja surevad ning käovaim vabaneb taas.
Erbelius: kuidas sellisest käoprobleemist saab vabaneda?
Sillar võimalusi mitmeid:
Solaros kuulab Sillari lahendused ära ja lisab siis soovituseks: aga muud varianti kui käo ära söömine ei ole. Kuid vampiiridel ja teistel ebasurnutel on see seedimine valutu.
Erbelius: oleks Lluabraidis küll seal saaks seda ebasurnute asja kasutada.
Erbelius pea kooris Melangeliga: kas Lora saab selle hinge teemandisse ajamise nõidust teha?
Solaros: ta pole viienda allika ; Oskal: Viies allikas oli Deismaaril ja praegu loomisel Five Peaksil, kadumisest peale sellist nõidust teinud. Võib olla sõltub see muudest asjaoludest, sest Lora teeb üldse ainult neid asju, mis talle sobivad.
Erbelius: laseks kellelgi sellisel teha, kes annab meile meeldivama ülesande.
Melangel: halval juhul võivad kõik teed, isegi Lora, viia Five Peaks´i.
Erbelius: mis nõidust siin tegema siis peaks?
Solaros: see ei ole kõrgmaagia vaid viienda raskusastme maailma nõidust ja sama kõva allikat.
Melangel Solaroselt: mis sa arvad kas selline võimekus võib olla Lluabraidis olemas?
Solaros täitsa võib olla.
Filip püüab oma bardiharidusest samale küsimusele vastust saada: kellelt küsiks kui oleks seal: Marissalt, Morbrünni vanematelt ja Alusteri vanematelt.
Filip: olgu, see on selge, kuid mida teha ja kuidas lahendada Kamieni Lluabraiti saamine?
Melangel: Teen teist kahele lisaks “verevõimete mimikri- koos telepordiga” ja osa tuleb minuga Lluabraiti, kaks lähevad Kamieni järele, üks sinna ja teine sealt toob kõik kolm Lluabraiti.
Erbelius: kuule Solaros, sa siin ütlesid käo söömine on ainus võimalus tegelikult temaga lõpetada, palju siis sina neid maitsnud oled.
Solaros, kimbatuses: ee, aa, …, aga näe Sillar on kaks ära söönud.
Filip teeb ettepaneku: teeme Melangeli vampiiriks!
Solarosel, lööb heakskiitev punane läige, silmad särama: nõus kohe operatiivselt kõrgetasemelist ekspert abi osutama, kuid arvestage, et haldja vampiiriks pööramine võtab paar kuud aega.
Melangel: kas vampiiril verevõimed säilivad?
Solaros: säilivad, kuid võimete tase sõltub verejanu rahuldamise tasemest, janu suur- võimed nõrgad.
Sillar: ma võiks siin allikal kohe seda “maailma nõidust” ka teha. See võtab küll terve kuu aega ja seni peate teie perimeetri puhtana hoidma.
Erbelius: kas see allikas on siin tugev?
Sillar: seitsmes tase igal juhul.
Toimub väike arutelu: mitu võitlust meil selle kuuga tuleb maha pidada. Alternatiiv võimalus: minna Lluabraiti, seal kui muud ei saa, siis stasist kasutada. Melangeli teatel on meie äraminek võimalik kümne minuti jooksul kuutõusu ja –loojangu ajal. Hinkus pakub alternatiive, kuid kellel iganes kuid Oskal neist aru ei saanud.
Solaros: kuid sellel asjal on ka helgem külg, kui käo keha alles jääb ja teda mitte ära süüa, siis käo vaimul on vabadus tegutseda ja tagasi tulla.
Hinkus: kuulge vampiirid, kas siit mingit tegelikult efektiivset välja portimise viisi on?
Solaros: muidugi on siin niinimetatud “võtmega” portaal siin allpool. Kui te aga läheksite ülespoole, siis te lukustute ja saate seotud olema surnuaiaga. Allpool, nelikorrust nii, on selline võtmega. Kohe õpetan ja selgitan. Sinna minek on nagu juhus annab, kord lihtne kord keeruline.
Hinkus pakub veel korra valguse kõrgmaagi kutsumist ja selle abil käo kristalli salvestamist. Melangel ja Erbelius kalduvad hoopis võtmega portaali kasutamise poole, sest valguse kõrgmaag vajaks samuti kuud aega turvalist nõidumise aega.
Solarose kirjelduse järgi on kõige otsem moodus alla minna läbi Hinkuse poolt ära proovitud tee. Muidugi võiks kasutada veel sirgemat teed raiudes läbi Kriesha templi, paari peremeheta korruse ja lõpuks läbi Belininiku kirvesümboolikaga preesterkonna. Viimased on hoolimata oma vanamehelikust välimusest väga sitked, kiired ja õelad. Viimaste järel või lausa juures tegutseb mingi eriti mainimisväärne “Hirmu ja õuduse prints”.
Melangel pakub uusi ohte kuulates ja hädast tingituna eriti tulemuslikult tööle hakanud ajutegevuse tulemusena välja uue võitluskorra. Viimane koosneb lahingpaarist Melangel “Cubic”väravaga mille avamine kutsub kohale tulekerad, mida siis raviks ja energia allikaks kasutab Aspersix tagudes ette ja taha kapjadest tuld ja tõrva.
Solaros kuulates ära sellise võitleva variandi pakub välja arukama ja nahahoidlikuma: vana teada Hinkuse proovitud püstkäik, happejärv, selle põhjas peidetud salauks, selle taga tunnel happereservuaarini. Kusagil seal reservuaari järel tiigis muutub hape aegamööda tavaliseks veeks. Kui selle tiigi kaldale jõuda, siis tuleb kogu aeg paremale hoida kuni satume ruumi mille keskel viib trepp ülesse õhus pöörleva kaare, kaunistatud ristatud kirvestega, juurde. Trepi lõppedes tuleb astuda tühjusse ja hoida samal ajal võtit käes. Kui võti käes siis satub surnuaia seostest vabastatuna välja. Kui võtit pole siis maagiline magnet tõmbab kohutava jõuga alla, üsna alla … .
Solaros: võtmest rääkimine oleks eriline teene, selle teada saamise nimel on Valge Roos üht kui teist pidanud välja käinud ja niisama ma sellest ei tahaks rääkida.
Melangel ja Hinkus, nördinult: me päästsime sind ju käo käest.
Solaros: olgu, see on lihtne: käes tuleks hoida kõige nelja elemendi tahket vormi.
Järgneb seletus, kus täpsustuste kohaselt on tule tahkeks vormiks veel oma sisemuses hõõguv magmakämp, vee jaoks loomulikult jää tükk, maa on tükk pinnast või mõni kivike. Õhu tahkeks esinduseks tunnistab nimetatud portaal magmatükikesele peale puhumisel tekkivat õhkhõrna ja õhukest halli kihikest. Jää tüki saamiseks on parim Kriesha tempel ja magma tüki Beliniku kuri-vanakeste juurest.
Hinkus: kas lihtsamaid mooduseid pole?
Solaros: meil Sillariga on lihtsam, piisab “piiratud soovist” (limited wish). Piiratud sooviga saaks oma kümme haldjat ära viia, kui nad surnuaiaga seotud poleks.
Hinkus: Aspersix, tead, tahket tuld võib vaja minna.
Aspersix: kui ma magmasse ujuma saan, siis suudan pool sellest Azrai urust üles sulatada, eriti kui piiratud soovi arkaani toeks kasutada.
Meie lõputu arutelu viib Sillari Enlili avatari varustuse peidukohaks oleva künka tippu mediteerima.
Aspersix saades teada, et välja minekuks tuleks jäätükki suus hoida, teatab: ei mingil juhul ei ole ma nõus kokteiliga “vodka with rock” suus hoidmisega. Ei mingit vett, ei tahkel ega vedelal kujul mina põske ega keele alla pista ei lase.
Aspersixi allergia viib arutelu alaliste kaitsenõiduste peale. Lõpeb üldse sellega, et seiklejate jaoks tuleks neile juba esimeste seiklemis-haigus tunnuste puhul peale lugeda “kaitse kulla ja aarete” eest.
Omavahelise õiendamise järel kisub meelest minema, mis kätt tuleb peale tiiki pöörata. Õnneks on Solaros käepärast. Ikka paremale ja paremale. Järves olevad monstrid vampiire toiduks ei tarvita. Järvekaldale jõudes pidavat vamp-haldjad ennast uduks nõiduma. Uurime seda järve kalda kirjeldust, mida Solaros meile uduvormina manab ja lõpuks arvame, et suudame sinna portida. Järve kaldal elavat koboldid, terve suguharuna. Koboldid, olles ise nõrgad, on järve-elukate kaitse all. Koboldid hoiavad järveelukaid liidu suhetes ohverdamiste abil toites järveelukaid Beliniku vanameestega. Vanamehi püüavad koboldid, kasutades viimaste enesekindlust ja hooletust. Koboldite suguharu tunnuseks ja nimetuseks on “valge kittel” ja vastavalt, siis valgekitli suguharu.
Salakavalalt unustanud Solaros ütleb: tegelikult tuleb lisaks elementide hoidmisele ja omamisele portaali astudes öelda “ Bojaar Beslishyi nimel avane” ning pidage meeles, võtme elementide komplekti peate hoidma vasakus käes.
Filipi või Hinkuse teadmiste sõelumine annab meile teadmise, et Beslishyi oli vosi pühamees, kes sai hakkama ühe Anuurias asuva Nesirie templi mahapõletamise ja äraveristamisega.
Viieteistkümnes päev hakkab puhkuse poole jõudma. Melangel teeb sinna ja tänna nõidust “parem soomus”. Sinna ja tänna on ta ise, Hinku ja Oskal. Aspersixi ja Kratsiku transpordi probleemide heaks lahenduseks peavad haldjad uue nõiduse väljatöötamist nimega “personal-tätokas”.
Melangel ei saa ilma muljet jätmata puhkusele asuda ja midagi brechti-rjuriku segamurdelist nagu “feiss oli on ja jääb, feiss tulema peab” saadab nõidväelise sõnumi koju: kägu surnud, väljume, homme oleme kohal …, ei ei sõnum on: kägu surnud, tuleme homme Lluabrait, käomürgitus algstaadiumis, muretsege viienda taseme “maailma”nõidus “ravi tüüpiline arhe-haigus”.
Hetked hiljem vastus: väga hea, jääge ootama, ohutum.
Sõnum hämmastab haldjaid ja peale vaidlusi ja arutusi jõuavad haldjad arvamusele, et Lluabrait pole käonuhtluse tõrjeks valmis. Kuigi Lluabraidis on samu kõvasid tüüpe kui Valges Roosis on isegi rohkem, siis ei ole nad valmis kohe ja operatiivselt valmis käo-küsimusega tegelema.
Puhkamiseks tellib Melangel Maranealt köiejupi nõidust. Keerame kõik mediteerima. Igaks juhuks lükkan ma oma elu esimese magamise ja unenäo edasi, kuid see ei päästa mind ja meid sekkumiste eest. Mediteeriva võsavõlur Erbeliuse äratab ülesse köietrikki roniv Solaros. Solarose sõnade kohaselt on siin minemas liiga “palavaks” ning nemad Sillariga lähevad eemale. Siin hakkavat “juhtuma”.
Erbelius, halb ja kuri haldjas, oma pahatahtlikkuses otsustab minu unelustest reaalsusesse tuua, teatades et “tema olevat näinud und”, kus tegelasena esinenud Solaros oli teatanud lähenevatest jamadest. Mina ei oska läheneva jama ja veel enam haldja unenäo kohta mingit arvamust formuleerida ja kahepeale toome momendi reaalsusesse Melangeli.
Melangel, tige: mis tee segate, laske haldjal puhata.
Kulub mõni aeg kui talt midagi arukat kuuleme: neetud, kui palavaks läheb siis võib hommikuks siin kõik põlenud olla. Sellist õudseid eelaimdusi õhutava võimaluse ettemanamine sunnib Erbeliuse oma käe köietrikist prooviks välja pistma. Seal on ebaloomulikult jahe ning härmatis katab maad ja seal kasvavaid taimi sealhulgas võluripuud. Nüüd pistab Erbelius pea välja ja tunneb, et tunne on umbes sama kui oli Morbrünnide raamatukogus viibides. Negatiivne energia see polevat kuid mingi vaieldamatult nekromantiline siin ringi liikuvat.
Nüüd oleme selle nahistamise peal oma puhkamisega kõik ühele poole saanud ja poeme välja. Hinkuse kutsub oma mulgustusest kohale Melangel.
Hinkus, mullist tulnuna, tige ja kahe käega peast kinni hoidev: siin on “ jama” tulemas, lähme parem mujale.
Haldjad arvavad, et parem oleks köietrikk teha kuhugi teise ja kolmanda korruse vahel olevasse keerdtrepi käiku. Kõige muu saateks kuuleb Filip , ainsana, mängimas mingit keel- ja puhkpillide orkestrit. Meloodia on midagi brechti- või khinasilikku. Meloodia näib imbuvat siia justkui kusagilt koopa seinatagusest ruumist. Lõpuks arvab ta ära tundvat sarnaseid motiive sellele, mida ta oli kuulnud ülal, surnuaial. Täpsemalt kuulatades saab aru, et see mingi päris haldja-lugu mis andekalt peidetud brechti või khinasi “võõba” alla.
Kuuldes Filipi selgitusi, kikitame kõik kõrvu, kuid … ei midagi.
Hinkus Aspersixile: mida sina, mu eeslike, kuuled?
Aspersix: selle eeslikese juurde tuleme veel tagasi, aga ma kuulen, et ülal koridoris vähemalt kahe käsitsivõitluses oleva isiku riiete kahinat.
Nüüd läheb kiireks. Erbelius kinnitab võluripuu tüvele mingi loomakese kolba ja soiub ja sortsib selle ümber veidi. Pärast jookseme spiraaltrepile köietrikki varjuma. Trepile jõudnuna näeme, et ülalt on piki trepiastmeid alla nõrgumas ja heljumas musta udu.
Erbelius: protektorid, köietrikki, kähku, your fouls. Oskal: alati kui haldjad närvitsevad, hakkavad nad mingil põhjusel ja mingit brechti-rjuriku või vosi emotsionaalseid manasõnu kasutama.
Maranea: kas köietrikk, jälle, ei!
Melangel vaatab.
Maranea: jah … .
Melangel vaatab!
Maranea: jah, hea küll, väga hea, just nii, kohe!!!
Mahume kõik köietrikki ja just õigel hetkel. Erbelius näeb enda nõiutud kolba abil alla koopasse ja viib läbi otsereportaaži. Poole tunni pärast hakkab must udu täitma koobast immitsedes välja koopa põrandast. Muusika kostab üha valjemalt ning lõpuks saabuvad sinna hõljudes kaks haldjat, meie tuttavad või mittetuttavad protektorid. Erbeliuse arust läheb koobas kergelt nihkesse. Koopa asemel on kõrge gootistiilis, Oskal: on kusagil plaanides selline ehitusstiil koos paari samanimelise inimhõimuga, võlvsaal ja künka asemel on ruumi keskel suur altar. Protektoritest haldjad sebivad midagi altari juures. Koopaseinteks on nüüd kõrgete gooti akendega seinad. Akendest paistab Erbelius kaug-vaatluse seadme läbi leekides olev linn ja seal mingid ringi sebivad ja jooksvad varjud. Haldjad, kahekesi, hakkavad mingit tihedat ja ägedat nõidust sauade abil tegema igas suunas. Kostab leekide praginat, jooksumüdinat, võitluskära.
Melangel satub hasarti: varjus linn põleb, varju rünnatakse.
Protektorite sauad on Erbeliuse hinnangul päris võimsad ja tegusad. Sauade lausuvad ise nõidusi nii et nende luised lõuad logisevad. Protektorid on valmis ka teist laadi tegevuseks hoides teises käes valmis korralikku haldjamõõka.
Hinkus paneb käe Erbeliuse peale ja näeb ka toimuvat kuid ilma helisaateta. Azrai templi ruum on talle tuttav, kuid protektoritest haldjad, kes neid teab. Kuid karmi meenutuse tulemusena tuleb üks protektoritest tuttav oma kuuemustrite ja muude tunnuste poolest. Välja näeb kui keegi Eloria võluritest. Eloria võlur on Azrai preestri tumepunases rüüs. Keegi sellest Eloria kojast, kelle elderid olid Azrai poolel. Teine haldjas-protektor on ilma väliste märkide ja tunnusteta.
Hinkuse arvates võib see akendest paistev põlev linn olla samane tema poolt varem nähtuga. Akende vitraažideks on põimunud kuldsed maod ja pealuu. Nüüd on arusaadav, et kuuldud meloodia kostub kusagilt kaugemalt sellest põlevast linnast.
Protektorid, tehes endiselt sauadest nõidusi taganevad altarist eemale, sest miski lööb templi uksed sellise hooga lahti, et need paiskuvad hingedelt templi põrandale ja sisse astub õrn ja kena haldjaneid saatjaks alusteri värvides, tuttav, raamatukogunäitsik. Väga, väga ilus ja armas saabunu virutab sauaga vastu maad ja sauast kiirgab igas suunas valgust. Templi seintele see valgus kohe üldse ei meeldi ning vitraažid koos ümbritsevate akendega kahes suunas laiali. Saabunud kaunitar hoiab käes saua, mis koledal kombel sarnanevat Volabrünni sauaga arvab Erbelius. Volabrünni, Oskali ehk ennatlik arvamus, paistab ümbritsevat neli või viis, Erbelius ei ole päris kindel, kaitsevälja. Raamatukoguhoidjal ja talle järgnevail haldjail on igal oma kuue või seitsme kordne ja kihiline halo. Tagumised haldjad võitlevad omakorda kellegagi, kes nende järel püüavad templisse pressida. “Volabrünn” on väga otsusekindla moega, muideks ilmajalgadeta templi põranda kohal hõljuv, ja see ilme ei paista midagi eriti head tõotavat protektoritele. “Volabrünni” seljatagust kaitsvad haldjad on juba haavatud ja kergelt rappida saanud.
Ühel hetkel protektor-haldjad taganevad alles jäänud seinani, selles avaneb uks, protektorid taanduvad sinna ja uks vajub kinni ja muutub koopa seinaks tagasi. Teispoolsus muutub samas üha reaalsemaks. Protektorite taganemissuund oli kusagile meie ehk trepi suudme suunas.
Volabrünni sõjasalga juurde lendab läbi vitraažijäänuste klirinal põrandal keegi või miski kolme meetri pikkune. Kukkunul on kuus noolt seljas, mis on oma valgetiivulise sihtmärgini jõudnud tee läbi kuldse plaat-soomusrüü. Arvatavasti mingi ingel, arkon. Nooled ei ole haldjanooled.
Ruumis, see on templis, on ootamatult väga vaikne. Templi seina jäänused hakkavad värisema ning altarist paiskub igas suunas jugadena ja tükkidena ja pudemetena pimedust. Nüüd on lõpuks paremini näha ka neid, kes siis haldjatele tagant peale suruvad, välgunoolte ja mõõkadega Corayeceni paladiinid.
Saabunud haldjasalk koosneb alusteritest ja morbrünnidest, viimaseid on kaks ja üks neist raamatukoguhoidja. Korayekeni järgijatest inimestel käes lisaks pasunad ja muu sarnane muusikaline tingel-tangeli kraam. Pritsiv ja ringipaiskuv pimedus näib eriti sihtivat Korayekeni seltskonda.
Vaikusele saabub taas lõpp, templisse ilmuvad protektorid, muutub varem kostnud haldjalik meloodia ning mõõgavõitlus mahalöödud ukse juures käib kogu oma hoos. Volabrünni saua saavad maitsta lisaks Korayekeni sümboleid kandvatele inimestele kaks inglit. Haldjasalgale ja nooltest läbitikitud inglile vaatamata pole näha ühtegi vibu.
Volabrünn virutab sauaga vastu templi põrandat. Sau lööb tume-roosakalt särama ning valgus kristalliseerub pimedusesammastele toetuvaks kupliks. Inglid ja Korayekeni järgijad jäetakse selle moodustise taha. Kupli alla jäid haldjad ja kaks protektorit. Haldjad asuvad nüüd protektoritega arveid klaarima.
Protektorid haldjatele: teie siin viimine pole lubatud!
Volabrünn: mina või? Mina sattusin siia üldse juhuslikult.
Protektorid: linna “eba“rahu rikkumise eest sa ju tead, mis sind ootab.
Volabrünn, viibates käega ülejäänud haldjate suunas: te saate valesti aru. Me tulime siia omaette, igaüks eraviisiliselt ning mingit massikorratuste ja tänavakakluste organiseerimist meil küll pole. Tavaline huvireis ja turism, kohe mitte ei saa aru, millest selline närvilisus ja korratu käitumine teiste poolt.
Erbelius kuuleb seda ja teatab meile: täitsa jama, need Azrai preester-järgijad ajavad Volabrünniga sõbralikult juttu.
Volabrünn protektoritele: aga asja juurde, meie säästsime teid siinse ohu, nende matslike inimeste, eest ja teie kaitske praimist lähtuva ohu eest.
Protektorid naeravad millegi üle ja siis tõmbavad oma kuuega mingi liigutuse peale mida Erbelius näeb ainult koobas-võluripuu tugivõsa, mis on tühi kõigist protektoritest, haldjatest ja inglilaipadest. Rohi ja puud ja põõsad on kolletunud ja ainus roheline objekt või subjekt on võluripuu ise.
Kuna midagi huvitavat ja eepilist ei sünni asuvad haldjad edasi puhkama. Plaan oli hea kuid kuidagi rahutu on täna Azrai templis, sest tunni aja pärast algab meie alloleval trepil uus sagimine ja tunglemine. Esmalt ilmub tõrvikuvalguse kuma ja seejärel seda põhjustavad tõrvikukandjatena käituvad Korayekeni preestrid koos kahe arkoniga. Arkonid on varustatud kahe liitpikk-vibuga. Need jõuavad kärmelt koopasse. Haldjapärane koopadisain kutsub esile kerge hämmingu kui on muutunud nähtavaks ja nauditavaks peale päevavalguse kohale nõidumist. Erbelius näeb läbi oma kaugjälgimis seadme inimesi taimede uurimist, hämmingus arutlemist ja lõpuks ühe inimese sihikindlat suundumist vaatlusseadmena kasutatud kolba suunas. Siin ülekanne katkeb.
Parema puudumisel pöörab ka võsanõid meditatsiooni rännakule.
Ka kõige pikema päevajärgne puhkus saab kunagi oma lõpu ning haldjad hakkavad väljuma oma meditatsioonist. Eeldada võib 16nda päeva kättejõudmist.
Erbelius: teate need inimesed jõudsid oma juuresolekuga võluripuu rüvetamiseni. Neid, inimesi oli kuus, või võib olla veel mõni, paladiini ja kaks arkonit.
Veendume kas või mis vahetult meie all toimub vaadates köietrikist otse alla. Otse all ei ole trepp vaid muru ja ere päikesevalgus. Ei valgus ega muru paista ega tundu cerilialikud. Muru on … pügatud, Oskal: pügamine on karm inimese pärane elustaimede rikkumise viis, mis juba väga ammuse haldjatevahelise konventsiooni tulemusel haldjamaadel karmilt keelatud on, kuna muru peab kasvama loomulikult ning taimi ei tohi välise ilu saavutamiseks opereerida. Oleks veel pügatud, pügatud on räpakalt ja pügamisejäljest moodustub sõnum “ Elfid minge koju” ja allkiri “ Curaieccen”. Koridori seinu pole üldse näha.
Melangel sõnub “värava analüüsi” köietriki avale- Cerilia mis Cerilia. Hinkus püüab oma “jumalalt” küsida kuhu oleks soodne teleporteeruda ja saab vastuse “ hallpead austa, kulupead kummarda”.
Melangel saadab olukorra täpsustamiseks sõnumi Volabrünnile: koopa allikaruumis Curaiecceni sõjasalk kahe arkoniga, käsivad meil koju minna, see on värske salk, mingid teised kui teiega võidelnud, millal jõuate, kus kohtume.
Volabrünni vastus: üks valguse kõrgmaag maas (down), kaks jäänud, vallutage Kriesha tempel ennem Curaiecceni, kohtume suitseval templil kahekümne nelja tunni pärast, kaalul kuus provintsi, ärge põruge (feilige).
Melangel, meid üllatades: raisk, raisk, raisk …Lluabraidis on kodusõda. Ja räägib sõnumivahetuse sisu.
Algab arutelu:
Filip: miks sinna Kriesha templisse nii kiirest vaja on?
Melangel: miks üldse ukse avamist oodata? Oskal:???
Toimub sõjaplaani tegemine, kus kogu aeg ripub alternatiivina vampiiride osutatud võimaluse abil minema putkamine. Üks põhjus miks see tegemata jääb on puudulik teave vampiiride ja Valge Roosi olukorrast antud Cerilia-geopoliitilises olukorras ja sõjanduslik-maagilisest ebastabiilsusest beliniku tüüpide poolt hooldatava värava piirkonnas. Lõpuks vannub Melangel läheneva käohaiguse tingimustes haldjaid maapõhja jagades neid kantpeadeks, maaelement, tuulepeadeks, tulipeadeks ja vesipeadeks.
Käes on 16 1ne episood.