Missiooni +16 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 1ne episood.
Melangeli suur sõbranna Maranea on meiega.
Erbelius, sõjaplaani sissejuhatuseks: küll nüüd oleks AS’i kokkulaskmiseks hea teha üks metsik arkaan allikal. Kui vaid oskaks.
Kratsik: kuidas haldjad saavad nii pimedad ja mitte näha varjatud talente nii lähedal. Mina näiteks oskan.
Erbelius: jaa … , enamikke asju saaks lahendada pöörase maagia abil.
Kratsik: just, just, ma olen kogu aeg öelnud, et kõiki asju on võimalik teha metsikult maagiat pruukides.
Erbelius: täpselt, “soov” ongi metsiku ürgmaagia äranuditud vorm.
Haldjad tunnevad end lisaks köietrikile ”suure supi sees” olevat.
Erbelius: rebase plaan täitub igal juhul.
Melangel arvab: mahavõetud valguse kõrgmaagid olid ja on kutsutud siia kohale Curaiecceni poolt, nende hulgas ka Varjuväänaja Angharaud Neirdwynn. Oskalile selgitatakse, et Angharaud on nõuandja, vist Laedra Lluannalile, Neirdwünni koja elder ja valguse kõrgmaag kõige tipuks. Melangeli arvates on valguse kõrgmaagidel ja punasel nuhtlusel, Red Spur- Curaiecceni ordu või ta ise, ühised huvid.
Vaikimisi kaob arutelust alternatiivid Kriesha templisse külastuskäigule. Filipi teabe kohaselt ei saa sinna jõge mööda, vahekorruseid ka pole ning lõpuks jääb ordinaarne valik- ülemise ja alumise käe juurest. Loomulikult kaalutakse kuidas jõuda ootamatuseks varjatult alumise käe juurde. Filipi teadmiste kohaselt tuleb sellest välja mingi absurdne geomeetria. Sama ebaselgeks jäävad Melangeli arvestused teenistuskäikude kaevamiseks. Kogu häda taandub sellele, et hävitatud raamat käsitles Kriesha templit puudulikult, nagu poleks teda raamatu koostamise ajal veel õieti olemaski.
Plaanimise ajal teeme inventuuri varustuses ja nagu Solaros hoiatas nii ka on. Käo must turvis ja pistodad on läinud … vhüiit, kadunud.
Melangel Filipile: mul pole ühtegi relva, kas sa mulle “verejanulist” laenad tänaseks päevaks.
Erbelius: Filip, võrdle Kriesha templi ja sellele eelnevate ja järgnevate korruste plaane. Näiteks kas templile saaks küljepealt ligi ja samas ei peaks väga palju kaevama, näiteks mitte rohkem kui 30’.
Filip, peale mälus ja paberites tuhnimistes: arvan, et Melangeli jutt otse minekust on parim.
Melangel selgitab oma arvamust Volabrünni sõnumi alusel:
– Volabrünn ei soovi Curayecceniga kaklust.
– Volabrünn soovib, et me vallutaks templi enne Curayecceni.
– Ilmselt koguneks Kriesha templi riismetele sõjasalk edasiseks retkeks Beliniku suunas koosseisus: Volabrünn, kui ex-deemonlord Abyssist, oma sõjasalga ja Varjust osutatava toetusega, Curayeccen koos salga, mõne ingli, valguse kõrgmaagidega ja veel suvalised seiklejad, näiteks meie. Haldjate poolelt esimesena Kriesha templi võtmine oleks positiivne panus, feiss ja lai žest.
Selgituste ja arutelude ajal proovib Kratsik avast meile vastuvaatavat muru ja teatab: all on Cerilia, kuid muru pole Cerilia.
Melangel, ekstrapoleerides paladiinide puudumist koopas: kas puhkavad nagu meie või madistavad Sheki Nesteri ja tema reetlike poegadega.
Erbelius: Kratsik, mis muru see siis on?
Kratsik: Ysgaardi muru.
Erbelius: Ysgaard- metsik muru ja Curaiecceni pesa on ka seal.
Järgmine asi kuidas lahendada Kriesha korruste juurde saamiseks:
Oskal: kuidas küll paladiinid pehmeks rääkida, et nendega võitlemata neist mööda saada.
Erbelius soovitab võitluse eelset tugevamaks nõidumist ja mass-kamoflaažiga paladiinidest mööda hiilimist. Melangel tuletab taas meelde lahingplaani võimalust Aspersixiga.
Üldine ettevaatlikkus viib ohu uurimisteni. Erbelius soovib veel, et Maranea analüüsiks köietrikist vastu vaatavat vaatepilti. Teiseks kahtleb Erbelius telepordi täpsuses kui me ei tea kus me täpselt asume. Melangel märgib kohe loogikaviga, sest igal juhul oleme me seni AS’is, sest kohalike iseärasuste tõttu me sealt nii lihtselt nagunii välja ei saaks.
Valmistumise käigus meid ootavateks ebameeldivusteks lohutab Kratsiku teade, täiendava neljanda südame lisandumisest tema plüüžise kesta alla. Melangel ei jäta sõjapropaganda vormis Maranead mõjutamata. Põhisõnum on selline, et kõrgmaagid oma liig-keeruliseks aetud maailma nägemises ajavad kuidagi vildakat asja võrreldes meiega, kes me oma lihtsuses oleme pihta saanud ja korda hakanud ajama õigeid asju.
Näide Melangelilt: mina ju ei püüa domineerida, aga nemad ju püüavad. Eks ju?
Maranea, Melangelile suhu vaadates: jah, jah.
Üldkorras teeb Melangeli palvel Maranea meile telepaatia ja Erbelius “roti haistmise” ja “mass kämo”. Minu vampiirne mõõk rikastatakse ajutise omadusega “verine”.
Telepordi kohta valitakse teenistuskäigu, Kriesha altari ruumi või Vorünni mausoleumi vahel. Kriesha altari ruum ja käivitatavad mehhanismid peetakse liiga ohtlikuks …võluripuule. Maranea teeb veel selgelt nägemise võluripuu juurde. Seal on valge aga tühi. Rohi on taas kasvama hakanud, aga on teine selline õrnake ja haprake ning omajagu on seal surnud võsa. Võluripuu endaga on asjad korras, tal isegi valmistuvad pungad puhkema. Erbeliuse häälest kostub kadedust, kui ta solvunult avaldab arvamust kõikide soovist pugeda TEMA võluripuule.
Jutud juttudeks, kuid lõpuks teleport ankurdatakse ja edukalt Vorynni mausoleumi viiva trepilõigu peale.
Seisame trepil ja kuuleme selja tagant koridorist võitluskära ja õhus on värske äikese hõngu.
Kuulen andu keelseid hõikeid: siin ringkaitse, ärge lööge relvadega, katke prohvetit, kaitske reliikviat, Curaieccen, Kindai. Oskal: mulle seletatakse pärast, et see on deemon Curaiecceni khinasi pärane nimi. Viimane uudis ei rõõmusta teadjamaid meie hulgast, sest khinaside ja andude ühisoperatsioon on midagi mastaapset ja võib osutuda haldjatele potentsiaalselt ohtlikuks.
Võib oletada, et nad läksid ka Ruornili kulda näppima ja kaklevad seal temporaalsete golemitega. Ülevalt niriseb juba vett. Väike elektrilöök jääb ikkagi tegemata. Selle asemel Erbelius müürib vahepeal ukse käigu seinast seinani kolme tollipaksuse seinaga kinni. Oskal: huvitav kui kõrgele nüüd veetase tõuseb? Viimaseks sõnab ta trepile, mausoleumi põrandale ja Kriesha templini viivale käigule “kivised teravikud”.
Viimaseks liigutuseks enne Kriesha külastust peaks olema Erbeliuse poolt “kaitse tule ja külma eest” peale sõnumina. Kuid kohe mitte ei jää, sest Aspersix näitab üles lubamatud argust jää, lume ja külma ees. Selletõttu pean mina “käe” puruks raiuma. Kui ennem oli peopesal haldja profiil läbi kriipsutatuna, siis nüüd on seal silm.
Käest saame jagu vähem kui kahekümne sekundiga kuid ühe näpu käest saan ma ikkagi laksu kätte. Osalenud Kratsik ja Melangel pääsevad kergemalt. Käe purunedes kildudeks tõuseb külm udu. Kuid aega pole raisata ja külm nautida ning nii me astume käiku. Käik on sinakasvalgest jääst, mis päris mitmes kohas üsna libe on.
Põrand laskub keskmiselt kümne kraadise nurga all ja teeb jõnkse ka ülespoole. Peale 500 või 600 meetrit hakkab käik sujuvalt laienema. Maagia kontroll näitab siin buketti keskmise tugevusega alteratsioonidest, abjuratsioonidest ja divinatsioonidest.
Kuid põhiline on see, et on külm ja lihtsalt kehv ja paha olla. Melangeli sõnade kohaselt on see tunne võrreldav sellega, kui tal drastiline kassipuudus peal käis. Midagi nagu needus või ebapühadus. Üldiselt, enesetunne kui haigetel haldjatel, meil ja nüüd. Oskal: küll ikka inimene ja alaliselt haige olla võib olla kole, kuidas nad üldse suudavad.
Filip katsetab kaitsega kurjuse vastu, kuid veendub selle ebaefektiivsuses. Summaarne maagia ja ainult divainse maagia väli on väga kõrge. Jääseinad tunduvad mõnest kohast õhemad ja neist kohtadest kajab ja kostub ja kumab kurjust. Filipi mälu järgi ei tohiks sellist koridori lõiku olemas olla. Illusiooni kontroll näitab, et see asi on ikkagi päris.
Melangel Aspersixile: kas koputame selle jääst seina pihta.
Peast käib läbi mõte: huvitav mis oleks kui kääbiku sõrmust, kasvõi segadusetekitamiseks kasutaks? Ähh aega ei ole ja mis see ikka nii väga annaks.
Aeg tegudeks.
Aspersix ja Melangel valmistuvad tuld andma ja meie ülejäänud võtame sisse asukoha sisse nii, et Erbelius tehtav kaitsesfäär meid kõiki kataks.
Filip: me oleme templiplatsil ja ma tunnen elu meist paremal ja vasakul.
Melangel nähvab vandist endale “kiirenduse” ja püüab avada Cubic värava Gehennasse. Käib pirakas ja meid ümbritseva jäise koridori seinad pudenevad põrandale kildudeks. Me seisame keset suurt valget ja sinakasvalget koobast, mille lage hoiavad üles põrandale toetuvad valged stalagmiidid. Meist vasakul pool on sammaste vahel tõusev trepp. Mõlemal pool treppi on kolm sammast ja nende vahel olev trepp sissekäiguni. Sissekäigu kohal on juba alles hiljuti nähtud silmaga käe kujutis. Koopa või templi või see võib olla üks ja see sama, kaunistavad kümned sinakalt ja lillakalt hõõguvad sädemekesed. Kõike seda sädelust kordistab tuisukeeristes ringilendavate jääkristallide helk. Jäänikerdused ja käsi helenduvad helesiniselt.
Kuid probleemid algavad lähemalt. Meie ümber koha sisse võtnud neli lumejajää hüdrat ja parvedena siniseid tulukesi.
Hüdrad teevad esimese külmahingemise katse ja siis paiskub meie suunas lendama see siniste tulukeste hord. See osutub spetsiaalselt haldjavastaliseks seatud külmanoolte pilveks. Võib vaid öelda, et see on valus. Oleme üsna kurb vaatepilt kuid vastuvõtu tervitus pole veel lõppenud, sest siin ja seal ja kokku lugedes on oma paarkümmend Kriesha preestrinnat nõidumas.
Käes on 16 2ne episood.