Missiooni +16 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 5s episood.
Melangeli suur sõbranna Maranea on meiega nagu on meiega suur kogus ebasõpru Kriesha ja Korayekeni kirikutest. Hinkuse juures ajab juttu ja vaatab toimuvat rebane.
Melangel Filipile: kui nüüd Volabrünni elu-, õõvastav irve, -ohtlikult rünnatakse siis saada ründaja liivakellaga minema.
Melangel Maraneale: kas ideid on?
Maranea: ärge tehke liiga neile seal pilves, nad on liiga tugevad ja ka head. kas neile neljale Kriesha preestrile võiks tulepalli teha?
Erbelius: Volabrünni plaan oli mitte võtta Krieshat vaid lasta neil oma vahel hullata.
Maranea: jutt või asi ja surm passiivsele ellusuhtumisele.
Viimaste mõtete saatel lendab preestrite pihta kaks tulekera. Vastuseks kostub pihtasaanud preestrinna hüsteerilist naeru.
Melangel: need on juba veidi segased valust!
Aspersix: ma ei saa aru, mets on aga et keegi tuld teeks, kohe mitte, täielik AS Persixi sabotaaž.
Hinkus: eks hüppa alla ja pane põlema. Ei ära seda küll tee.
Aspersix: nii, nüüd aitab. võtan sisse lamades laskeasendi. Pikali heitud Aspersix vahib uuriva pilguga üle kapjade ja galerii serva all toimuvat.
Prr-reestrinnad püüavad koledalt bambustihnikut ära needa, kuid viimane ei kipu kaduma.
Hinkus, esimesest avatari tapust ja uudsest enesetunnetusest: mitu avatari veel tuleb ja mitu ma pean maha see, et deemoni juurde saatma?!
Melangel ja Erbelius, kooris ja segamini: sai alles isaks ehk tegijaks ja kohe hüppab. Meil siin juba arve ammu avatud. Õpi ja tee järgi.
Mõttelennu ja -vahetuste ajal jõuavad ordu-rüütlid lumeneiu juurde ja tempel vastab paraja mürtsuga kui suurem osa seinast ja kaunistustest kolinal alla vajub mattes Erbelius osaliselt varingu alla. T1000 tüüpi monstrile erilist kadu sellest ei teki, ennem saavad varisevad kivid ja jääpurikad viga.
Filip heljub udupilvekesena üle galerii serva ja saab Kratsikult kohe märkuse: kus on sauad, kus on arkaansed vitsad, kus lõppude lõpuks on suvaline maagilise energia salvestise seadmed, näiteks esikratsiku pühad plüüžudemed.
Filip: mis roosa roppus see seal töllerdab?
Kratsik: eriti vinge vaarikakeedis.
Ratsasalk laseb kõlada kõval sõjahüüul . . . ja bambustihnik kaob. Hetkeliselt on rüütlid preestrinnasid ahistamas oma suurte ja särisevate mõõkadega. Kel silmi need näevad, kel südant need tunnevad: välguvad mõõgad ja välguvad rüütlite silmad ja välgub jää mis katab järsku preetrinnasid. Pilvest kostmas on sõjakat muusikat. Ennem kui laes kobrutav sünkmust pilv katab lahinguvälja on näha kuis kaob halo ühelt hobuselt. Järgnevast korraldavad haldjatele osalist või täielikku ülekannet Filip ja Erbelius. Välke lööb pilvest sinna ja tänna ning tundub, et Volabrünn neid ligi tõmbamas on.
Volabrünn: mis käo venimine see olgu, protektor, avanti avanti per aspera ad Korayeken!!!
Protektor: vhaking pič, sa saad veel varju näha!!!
Vikat löögivalmis tõuseb protektor pilvesse lööma
Volabrünn: näed kohe ei uskunud, et sind kaks korda tappa õnnestub. Oskal ?????.
Erbelius möllab mingisuguste taandarendus nõidustega, jube salajaselt ja krüptiliselt, soovitades seda Melangelile, kellel vähema võimsusega arkaanid täna kulutatud on.
Filip: kohe näha kuidas morbrünn morbrünnile nõu annab. Morbrünn morbrünnile sõber, seltsimees ja inimene on, Oskal: kuulnud või lugenud midagi taolist selle veidra rahva sõnades kus inimene küll sõnaga hunt või libahunt asendatud oli.
Kratsik: pool kuningriiki kahe vandi ja sadula eest!
Erbelius: säh siin minu kaks puu-nõidus ritva!
Kratsik lehva lehva lennates Erbeliuse suunas pikeerimas on pilt mida vähesed võivad näha.
Erbelius Kratsikut oodates kannab edasi kirdai sõjasalga pilti: rüütlid on kaetud pilvedest alguse saavate välkudest loori ja soomusrüüga. Nende suured kilbid leviteeruvad nende ees ja võtavad ise sisse vajaliku koha et tagada suurimat võimalikku kaitset.
Erbelius: on saabunud uus aeg ja uued võimed ühe haldja elus, ma võtan nüüd oma metsiku-vormi.
Erbelius on nüüd muutunud päris maa-elementaaliks. Sau selle mullahunniku käes läigi metalselt ja piki teda jooksevad elektrisädemed. Hetk hiljem raputab avatari ümbrust, sealhulgas Kriesha teenijannasid ja ratsasalka maavärin, koopapõrandasse tekkivad lõhed püüavad endasse neelata nii ühtesid kui ka teisi. Mis iganes selle põhjuseks kuid õhk koopas on hakanud niiskemaks minema. Neli kätt kaovadki tekkinud lõhedesse. Kas sellel või muul põhjusel kajab koopa all Volabrünni mahlakas sõim.
Kostab deemonlikku naeru: see haldjas on see bonzai spetsialist, Lynessa- tiigri maniakk ja Milvi sõps, Oskal- astri kandja, Oskal: lootsin juba et banzai.
Tunnen oma värskes urus kuidas kusagil siinsamas lähedal maa vappub. Nii võib klaustrofoobiagi peale tulla. Võtan oma looduslikust taustast appi maa muutmise pehmemaks ja kui sekundid hiljem oleks vaatajaid, siis näeksid kuidas kerkinud kivine kühm pudeneb alla ja hetk hiljem tekivad väikesed jalajäljed pehmele pinnasele. Sean sammud viimase teadaoleva Hinkuse varjupaiga poole, oma lubatud ravi püüdma.
Hinkus viskab pilgu ja näeb kuis Rebane hoolega kulgevaid sündmusi jälgib.
Hinkus: mida arvad asjast, keda soovitad lasta?
Rebane: täielik kaos ja segadus, avatarid surevad, täielik hullumaja, maailm võib niimoodi hukkagi minna.
Hinkus kaotanud lootuse saada selgemat soovitust uurib ja vaatab üle ordu salga olukorra. Lumeneiu hingamisharjutused on lõplikult saatnud Beliniku, ptüi, Korayekeni juurde kaks ja kaks saanud sellise tervise juurde, et sinna saatmine enam eriti suuri pingutusi ei nõuaks.
Bojaaril on veel üks kaval plaan: kokku klopsida oma družiina. Valib ordu salgast välja kaks kehvemat võitlejat ja veel sama palju mingeid nõrgukesi ning kaks vibulaskurit kohaliku templi valvemeeskonna seast. Valitud inimesi püüab ta kontrolli alla saada. Üllatuseks kõige kindlamateks osutusid laskurid. Kuid tulemus oli nii nõrk, et loobudes hakkab ta inimesi veenma proovitu meetodil ehk nooltega preestritare. Kahele saab pihta.
Rebane: täitsa hull lugu, paistab et te jääte isegi ellu.
Hinkus: kas see oleks halb?
Rebane: oh ei, isegi vä-äga hea.
Hinkus saadab mõtte: Rebane soovitas ta desintegreerida.
Melangel: hea mõte, mis siis ikka. Maranea, kasuta “õnnestuv löök ja anna minna desintegratsioon avatari laiba vastu.
Maranea: otsas on, isand.
Hinkus ründabki avatari , Oskal: on veidi raskustes määramisega, kes siis avatari laipa lööb, aga kes iganes see saab kaela täna ootamatult ropendava Volabrünni: mida tee värdjad teete, tee katkestasite “minu” arkaani.
Melangel: Maranea, vaat kui kahju 
Maranea Melangelile: kas ma valgust sinna alla, no seda valguse kõrgmaagi sinna kutsuda tohiks?
Melangel: see pilv sega siin rohkem.
Maranea: ool rait, ja laulab arkaani “tuul siia” (cast of wind) ja veel ühe. Kohale ilmunud tuuleiil puhub pilve koopa teise serva jättes nähtavaks kahte uduhobuste poolt veetavat sõjavankrit.
Aspersix: üsna kehvad hobesed, parema puudumisel ja omas kohas ajavad asja muidugi ära.
Hinkus vaatab Rebast ja näeb seda naermas
Nüüd on täpselt näha et kaarikuid juhivad kaks khinasi noormeest ja ühes on veel mingit välku hoidev lapsuke.
Melangel edastab info: poiss on sündinud Korayekeni avatar. Nii öelda “multimate sõdalane” ja ta käes olev välk on Korayekeni relikt ja momendil annabki see all olevatele rüütlitele ja sõdalastele välkudest loorid ja rüüd.
Preestrinnad leiavad ilmselt, et avaariga on midagi valesti ja manavad ennast tuisukeeriseks ning kui lumi alla vajub on kolm preestrit lahkunud jättes ühe ebaõnnestunu maha. Vähesed säilinud sõdalased eesotsas mustakuuelisega tõmbuvad templi sisemusse.
Hinkus Rebaselt: mida sa arvad Volabrünni plaanist?
Rebane: kujuta ise ette, ole paarsada aastat surnud ja peast segane niikuinii.
Melangel: lihtne kui “viratuled”, eks ta tahab taas alustada uut Abyssi sõjakäiku läbi Pandemoniumis asuvate Kriesha valduste.
Filip uuendab oma moraalitõstvat sõjalaulu ja seab liivakella kasutamisvalmis. Kratsik saab Erbeliuselt kaks bambuskeppi ja lendab vaarikatarretise peale, kus töllerdavasse rahnu. Rahn hakkab Kratsik seljas värisema rüütlite suunas.
Pilved on taas ümbritsemas kaarikuid, kui kaarikutest lähevad kaks kiirt Volabrünni suunas teele. Esimene saab neutraliseeritud Volabrünni kaitsvas sfääris kuid teine on ohtlikumaks muutumas. Filip pruugib oma erilist õnne ära kasutades liivakella. Kaarikuid ja ratsasalka ümbritsev sinine halo kaob ja kadus ta koos sündinud avatari ja välgunoole ärasaatmisega
Filip: läinud, suur Ruornil ole tänatud. Huvitav kuhu ta kadus?
Oskal: viimati teadaolevalt saadeti sellega Ehnat ära. Oskal: pea sama hea kui avatari tapp.
Haldjate üldine seisukoht: vau, kipa, tehtud.
Melangel: ??? Oskal: kuulis vaid et oli midagi mahlast!
Nüüd näeme, et protektor oli valmis Volabrünni kaitseks ja kiire eest varjamiseks ette sööstma. Elektri-kardin kaob ratsasalga relvadel ja kilpidelt ning algab koletult räige andukeelne sõim ja rünnatakse viimast preestrinnat. Maas leba krieshatar äsab ratsanike suunas käega.
Avatar vosis: ära karda, ole kindel oma usus, ma kaitsen sind!
Rüütlite ridadest kajab läbi sabin
Protektor: lauad on pöördunud. Oskal: ????.
Avatar ajab ennast jalule ja varjab viimas säilinud preestritari enda selja taha. Erbelius saab asuda oma põhitegevuse kallale astudes koopaseinasse ja suundub templit läbi tuhnima.
Kratsik tõmbab oma želee tagumisele kolmandikule püsti, hüüab jipi-aijee ja ajab kallerdise ratsasalga suunas liikuma.
Hinkus: mida sa arvad toimuvast?
Rebane: huvitav areng, igastahes.
Hinkus: kas Volabrünnil on mingi boonus?
Rebane: ei tea.
Volabrünni juhitav avatar virutab rusikaga parempoolset kaarikut, mis triivib sellest eemale.
Avatar andus: kas kakleme veel kaua või asume läbirääkimistele?
Kaarikujuhid vastavad kaarikute peale ajamisega. Järgnenud löökidesajust tabab kaheksast löögist kaks.
Maranea: ka me hakkame tõesti Korayekeni sõjasalka otsast kustutama. See ei oleks hea, sest nemad on ka ju head.
Melangel valmistub hoopis uueks tegevuseks
Säilinud preestrinna avatarile, Filip kuuleb: emand, siin on väga ohtlik, ehk läheks ära? Preestrinna muutub jääks siis tuisukeeriseks ning läinud temagi.
Protektor astub kivihunniku otsa ja sähvab sinna mõned korrad vikatiga ja ümiseb maru rahulolevalt.
Maranea vosis: davaite žit družno!
Kratsik ajab oma süldihunniku ratsasõdalasele otsa. Ratsanik kukub ja hobune muutub želee kamakaks, mis asub neelduma Kratsiku ratsusse.
Kratsik: edasi Miralda!
Filip laulab oma sõjalaulu ja samas püüab juba meenutada Kriesha templi varakambrite kohta. Melangel soovib, et lamav Aspersix võtaks sisse asendi kusagil mujal ja vabanenud kohast saab algus trepp galeriist alla.
Ratsasalga suunast kostab: Korayeken ei tagane kunagi, edasi, rünnakule.
Melangel: oli see jah tee läbirääkimistele.
Kaks kaarikujuhti ründavad taas avatari. Lööke nagu raju. Kaheksa tabamust ja neist kaks väga rasked. Krieshal on täna pahad päevad. Kaarikujuhtide falhioni löövad kuldselt särama, elven kirjadega.
Rebane vilistab.
Krieshatar: kas keegi harmi ka suudab teha, või mis.
Avatari ümbritsevast lõhestatud maast tõusevad ülesse neli musta kogu ja löövad teda. Üks lööb teda tulesambaga “flame strike”, teine püüab polümorfida teda, kolmas telepordib lihtsalt ära ja neljas nõiub endale “kiire-on” (haste).
Avatar: protektor, kaitse mind.
Erbelius liigub sama-aegselt maa sees templis ringi. Ettetulevate ruumide põrandad ja seinad on jääst. Kaugemasse otsa oma elementaal vormis maa- ja puunõial siseneda ei õnnestu. Puutumatus alas seisab juba tuttav silmaga käsi.
Seisan suurte sündmuste serval ja ei suuda seisukohta võtta: kui rünnata siis keda ja kas üldse seda teha. Eelnevast niigi halb olla.
Hinkus Volabrünnilt: kas ravin?
Volabrünn: idioot, ära aja segi, mitte ravi vaid “harm”.
Hinkus: olgu siis läheb käiku “mass ravi” ja teeb seda kolme musta ebasurnu pihta nii et minagi jään sisse. Erinevalt ebasurnutest on minul nüüd lõpuks parem.
Avatar: jää teid tabagu, neetud ebasurnud ja laulab midagi elvenis, peale mida arkaan-nooled kõik kolm jalust niidavad.
Avatar vosis: oo, ma oskan nüüd elvenit. Elvnit osates tuleb teha elveniidseid arkaane. Laulab midagi ja peale seda on kadunud üks kaarikujuhtidest.
Kostab jooksumüdinat templi suunast.
Filip mentaalselt: huvitav kas see müdin tuleb siiapoole või eemaldub. Püüab detektida elusolendeid templis, kuid kas seinad on paksud või midagi muud. Kümmekond intelligentset eluvormi seal tajutavad siiski on.
Volabrünn teisele kaarikujuhile: kas räägime või asud ka kohe “ära minema”?
Kratsik juhib oma roosa eluka teise ratsaniku pihta ja tulemus sama, ratsanik maas pikali ja hobune kallerdisena ühinemas Kratsiku “ratsuga”.
Kratsik: mul on selle täisväärtuslikuks juhtimiseks rohkem kange vaja.
Kaarikujuht, ilmselt kõige nimel: Korayeken ei tagane kunagi!, ja ründab tabades viis, neist kahel korral eriti halvasti, avatari. Nüüd on lõpuks löömas ka ratsasalk ja teisest reast paneb avatarile isegi kätt peale.
Kostab: Korayekeni nimel, lööge teda ometi keegi. , virutage kasvõi jalaga!
Sõjasalgal on kaasas oma sõjalaulu esitaja ja moraali tõstja. Keegi Yondallus nimelt laulvat Rhoesone sõjalaule. Krieshatariga on aga halvasti, väga.
Erbelius kontrollib ruum haaval läbi pinnase libisedes üle templit. Avastab mitu ruumi ööbimisruumidega templi teenritele ja kaitsjatele. Lõhnab vosi naiste järgi, roti nina on ikka roti nina. Lõpuks satub Erbelius ühes kambris millegi üle arutlevate ja murelike preestrinnade peale.
Hinkus Rebaselt: kas raviks?, mis arvad?
Rebane: kes midagigi on teinud, on teinud hästi.
Kui seda vaid kuuleks haldjad, siis kostuks üksmeelne vile ja meeldetuletus kulbist ja supipotist.
Hinkus siiski lendab ja “harmi” krieshatari. Kõik heateod on siiski kõikides reaalsustes karistatavad ja nii ei lõpe negatiivse energia kilbist läbipuudutamine eriti hästi, õnneks ka mitte tapvalt halvasti.
Volabrünn: ole sa tänatud.
Käes on 16 6s episood.