Missiooni +16 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 9s episood.
Maranea on meiega nagu on meiega. Suur kogus määratlemata kaaslasi Kriesha ja Korayekeni kirikutest ja Volabrünn on templi eeskojas, kus on nendega mõlema jumala avatari laip.
Melangel Siobile, sauale: nüüdsest oled sina minu oma, ja punkt!
Erbelius esitab küsimuse: kas kõrgmaagide arkaan komplekt on druiidil kasutatav?
Melangel: Aspersix, mis sel laaval viga oli?
Aspersix: laava nagu laava ikka kuid seal oli veel midagi.
Melangel: lihtne, siin nagu Ruornili valdustes kontrollib kohalik deemonlord mingit elemendi osa ja tuld siis vastavalt Tirosmeus.
Melangel vaatab ringi ja püüab leida välguisanda Mastiplexi pilvebastione. Kahjuks avaneb vaatele ainult hiigelvulkaan ja teravatipuline must mäetipp. Meie praegune koht on kahe raudse kindluse lordi valduste servas vastu laava järvi ja voole. Mitmed rauast mäetipud on justkui plahvatustest puruks rebitud ulatades suvaliste suundades justkui õielehti musti rauast teravikke.
Melangel: ohoo, me asume Horosmeuse ja Tirosmeuse valduste kokkupuutejoonel.
Mastipleksi avastamist edasi lükates, tegeleme veidi käo-jäägiga. Pakun küll ideed maagilised esemed teisiti utiliseerida, kuid kõik kargavad kui hakikari mulle kallale väites, et see on jumalast kaarnavallatu idee.
Seni ja esmalt on mõõgad minu käes ja sau on Melangelil või vastupidi ehk saual on Melangel. Jõuvibu on valmistatud küll braelachimi tehnoloogiale lähedase tehnoloogia abil, kuid siiski erinevalt. Igal juhul saame kamba peale aru, et vibusse saab laskmiseks utiliseerida nii arkaanseid kui ka erinevate lordide pakutud arkaane ning selliselt salvestades on sellega võimalik lasta üheksakordseid “jõu”nooli.
Melangel Erbeliusele: samasuguse komplekti abil on Ceriliast “äratõsta” Eloria ja Lluabraidi veidi kiiksuga haldjate kodu. Oskal: kuulen sellest juba mitmendat korda, huvitav huvitav, see on kohta kuhu Lluanall ja Aunglor väitsid tahtvat mind pista, kuigi plaanis oli neil vist midagi kardinaalsemat.
Sielmiere: mida see võib tähendada? Esmane teadmiste meenutus annab kusagilt mälusügavustest kerkiva väite kusagil praeguse Talinies või selle läheduses paiknenud haldjariik või provints. Isegi Talinies elavad inimesed teavad sellest üht kui teist, sest nad peavad siin seal leitavaid varemeid Sielmiere varemeteks. Haldjakeeles tähendab Sielmiere küll veremerd.
Melangel uurib arkaani komplekti kuuluvat klaaskuuli. Üllatuseks tundub ta olema soem kui loomulikult ta tohiks olla. Melangel pakub välja, et provintsi praegune asukoht võib olla nimetatud kuulis.
Filip teatab lugulaule meenutades, et nimetatud varemed on siiski eelkõige trauthade varemed. Hinkus pakub enda abi mõistatuse lahendamisel, sest tema olevat uurinud raamatukogus haldjate värki.
Melangel mulle: Oskal, vean kihla, et see bojaar-haldjas mingi cornugon või muu tanarrii on, vaevalt muidu oleks ta oma aega niimoodi kasutanud.
Hinkus valgustab meid, et trauthade kiusatuse aegadel kaotati ära selline provints, tegelikkuses isegi rohkem. Erbelius sõnab midagi üsna krüptilist Oskali jaoks. Nimelt ei olevat Sielmiere olnud seotud “inglitiibadega” ja, et “Viie Mäe Tipu” kandist on kadunud vähemalt kaks provintsi. Melangel vastab, et on v-ä-g-a põhjalik teave küll. Tema teab enam vähem kolme- kuni neljakümne provintsi ärakaotamises. Oskal: aitasin tookord Erbeliusel ja Melangelil vastavaid köiteid läbi vaadata, huvitav kas kaardil lisaks “maa-kadumisel” kusagil juurdetekkimist ka oli, huvitav kas keegi meist kolmest seda mäletab või märkas.
Melangel seletab mulle, et sellise arkaani käivitamisel ei toimu mitte ainult provintsi füüsiline peitmine vaid ka mentaalne. Absoluutne enamik isegi ei mäleta peale kataklüsmi asetleidmist mingi kadunud asja olemasolu. Need kelle mentaalne jõud ja vastupidavus kõvemad on jäävad küll mäletama, kuid nende “mälu” antud asjades allub tunduvalt kiiremale korrosioonile. Oskal: seega ei olnud Deismaar “ära-saatmine” vaid midagi muud. Oskal: huvitav, mis see siis oli, teema tuleb!
#loot Hinkus, Filip ja Erbelius jagavad kraami.
Erbelius saab “arkaan-konstruktori”, sest antud teema koos viie-tipulisega on tema uuringute suund olnud.
Vibu jääb siiski meie bojaarile, sest tal on palju enam nõidust käepärast kui bardil.
Filipile kaitseks ja kasutamiseks draakoni rüüplaat ja draakoni tulevane külaskäik, oma isikliku ja ihulise vara järele.
Tagasi meie asise põrguliku argielu juurde.
Uurivam pilk magma piirkonnale näitab, et must metalne klibu asendab seal kiviklibuga. Kogu vaatevälja ümbruses meie ümbruses lajatavad välgud maasse. Välke on tihedalt ja palju, et ilma nendeta säiliks kogu ümbruses ainult kauge hõõguvpunane hämarus. Ainuke koht mis kogu meie vaateulatuses suudab välke puistavaid pilvi kuidagi mõjutada on tuld, laavakämpe, tahma ja väävlit pilvedesse sülitav vulkaan.
Melangel: ehk puhkaks ja tuleks homme tagasi baatori terasest värava asukohta määrama!
Filip, Hinkus ja Melangel jõuavad üksteisele inetusi öelda. Tüli saab alguse sellest kas keegi ja palju midagi erinevate arkaanidega vulkaani kaldeeras näeks.
Kratsikul löövad silmad rõõmsalt ja roosakalt helkima: ma poetan heldimusest lausa pisara kuuldes kuidas haldjad teineteist pieteeditundega sõimavad.
Hinkus, võtab end hetkeks kontrolli alla ja otsib erinevate abüssaalsete aborigeenide jälgi ja leiab vroghide, kvasitite ja veel kellegi jälgi pidevalt pilvedest pudevas väävlitolmus.
Melangel: me võiksime alati kasutada sirgjoonelist tegevusliini. Seame homme sammud värava suunas ja siis käituksime vastavalt olukorrale.
Kratsik: just just, ja ebaaitab Mirandaga Hinkust, sest ratsutab edasi tagasi mööda väävlipuruga kaetud nõlva. Kus iganes vaarikane peajalgne väävlit puutub, sealt lendab sädemeid ja tossu. Koha vabanedes aga on näha et väävel on kadunud.
Välke taob nii ligidale, et läheme templi eeskotta varju. Hinkus saab siin rahulikumas kohas “ebapühasid” arkaanseid küsimusi esitada, et kuidas me siit ära saaks. Esimene küsimus jäetakse vastuseta. Teine küsimus saab vastuse “võti võtmes avab ust kui on laava hangunud just”.
Melangel: just just, ja loeb kusagil raamatukogus ette jäänud laulu sõna “mõõgateral jooksjalt”, ja väidab et keegi inimebamonster Rutger Hauer olevat neid laulnud.
Erbelius: Melangel, keda me võtma hakkame.
Melangel: ikka otsast, raua toetusel tuld, ja vastavalt olukorrale välku.
On hulk küsimusi: kuidas me lorde endale kasulikul viisil tegutsema ässitame, kuidas teha nii et raud võidaks.
Erbelius: kuidas kägu ikkagi ära sai?
Melangel: ilmselt on kägu ikkagi siin plaanis, lihtsalt hüppas teise kohta sama plaani ulatuses.
Filip ja Erbelius arvavad midagi Melangelist ja tema vastusest ja Kratsik arvab, et sellise arvamuse peale võib tema silmist pisaraid pühkida.
Erbelius: huvitav kuidas käod ikkagi testi teevad, üksi, mitmekesi või koos väesalgaga.
Kratsik saab veelkord oma pisaraid pühkida kui Filip avaldab arvamust minu ehk Oskali faktide esitamise täpsusest.
Filip kordab üle testi tekstist tulevat teavet: kinnises Abüssi kihis on kolm deemonlordi. Nad on omavahel alalises ja lõpmatus sõjas üksteise vastu. Nad on erineva tugevusega kuid nad pole siiski üksteist suutelised võitma, isegi kõige tugevam kõige nõrgemat. Testi edukaks läbimiseks tuleks nad õiges järjekorras elimineerida, tuleks vältida värava sattumist vale deemonlordi kätte ning värav peab olema õige deemonlordi valduses kui meie väravani jõuame.
Kahjuks, me praegu ei tea kus täpselt see värav on.
Melangel: kuulge kas see on üldse tavaline kaosesõda või pseudo-kaose, orwellilik 1984, sõda?
Melangel: kratsik, kas on ideid?
Kratsik: parvede kaupa. Esiteks kes on tugevaim. Üks kontrollib kogu taevast, teised kaks jagavad kahepeale maad.
Melangel: nendest õpetussõnadest järeldub, et ühel deemonlordidest pole piisava tugevusega armeed.
Kratsik: samas arusaamatu miks tuli ei võida. Tal on nii võimas armee balorid ja puha. Kvasiteid võib võtta päevade kaupa, aga üks balor, see võib juba midagi olla, isegi kratsiku või käo jaoks.
Melagel: nõus, kuid mul oli siin üks balor mõnda aega kontrolli all.
Kratsik, näha et ta ei saa Melangeli väidet niisama jätta: mul oli ka, ammu … . Kuid balorist hullem küsimus tule puhul on tema retriiveritest tanarriid. Need on kole tasakaalukad ja pikalt ettevalmistavad ja planeerijad. Neid saaks isegi Kratsi narrida, ilma et kohe tuli ja põrgu lahti läheks. See tule nõrk esinemine on kahtlane, isegi väga kahtlane.
Hinkus: millist divinatsiooni teha? Soovitatakse uurida millise deemonlordiga omaks üldse mõtet kontakteeruda ja läbirääkida. Hinkus küsib ja saab vastuseks “rääkida tasub läbi ja lõhki, tuli maa ja õhki!”
Õnneks parandab ta hetk hiljem, sest terendus tegelik vastus selline: “rääkida tasub läbi ja lõhki, vesi tuli maa ja õhki!”, kus “vesi” oli läbikriipsutatud.
Kahtlane on see miks sajab alla väävli-lund.
Melangel: kirjutame meie ülesande annaalidesse, Oskal: vist mingi morbrünni kartoteegi erivariant:
– asume tegema ringjoone rakendust, ettepanekud ahelasse erinevate deemonlordidega üksteise vastu;
– kahe vastassuunalise keerise rakendust- sihiga murda sõdivate deemonlordide sõjalist patiseisu;
– sirgjoone teooria- minna välja ja tulgu siis mis tuleb, paksu või vedelat;
– infiltreerumis/assasineerimis rakendust, midagi käolikku, või vähemalt seda mida me mõistame käoliku käitumise all.
Praktikas, aga teeb Hinkus arkaani: kus on tee “väravani”. “Rada” viib koopast alla, üle laavajõe ja otse vulkaani suunas.
Hinkus, Erbelius ja Aspersix moodustavad kiiresti lendava luuresalga, kus Aspersix pakub Hinkuse vaikival loal leviteerimise teenust elementaalvormis druiidile.
Hinkus ja Erbelius, Aspersixil, laskuvad laavajõeni ja ületavad sillakese juures laavajõe. Laavajõgi tossab ja haiseb põleva väävli järgi. Laavavoolu silmitsemise ajal tabab mäekülge nende lähedal välgunool. Metalsesse pinnasesse tekib plahvatuse kraater, millest igas suunas pritsib sulametalli.
Kratsik on vaatepildist erutunud ja hüpleb Miranda seljas. Melangel pakub talle kihlvedu, kes enne välguga pihta saab. Tema kui morbrünn panustab muidugi kojakaaslasele.
Kui luuresalk üle laavajõe hõljub püüab laava limpsata Aspersixi kapju ja lehvivat saba. Aspersixile see ei meeldi ja põtkib kapjadega laavapritsmeid. Esimene huvitav maastikumärk jääb silma kohe teisel pool laavajõge, kus sillakese juurde on mustadele, mägedest justkui väljasaetud ristidele keegi naelutatud. Hinkust need ei köida ja lendab tulemäe suunas edasi.
Erbelius Aspersixiga lendavad krutsifikse uurima. Lähemalt vaadates ongi selge, et ristid on mäe materjalist väljasaetud. Olgu selle ristide valmistamisega on kuidas on, kuid see ei muuda nende kasutusotstarvet. Kui kusagil mingid entomoloogid kasutavad nõeltega kinnitades putukate kuivatamist kollektsioneerimise sihil, siis on alustele hoiule riputatud ristilöömise läbi kaks naisinimest meenutavat olevust. Kui ausam olla siis laipade mitte just eriti kõrge säilimis- aste ei luba öelda kas sukkubust või erünneust.
Mentaalselt hõigatakse Erbeliusele vend morbrünni poolt, et need on siis ju täiesti surnud ja pandavad. Oskal: oma morbiidsuses näivad endise Alusteri praeguse Xavieli koja liikmed ja liitlased liiale minevat. Erbeliuse mentogrammi kohaselt on kehad naelutatud siia punasest metallist naeladega, etteruttavalt võib öelda et naelad olid siiski baatori rohelisest.
Lõpetanud laibavaatluse tõttab Erbelius Hinkusele järgi, hüüetega: oo oota mind, ära ometi sure, vähemalt ära sure üksi.
Edasi liugleva Erbeliuse arvates muutub raua-klibune maapind tavaliseks kiviklibuks ja see lausa kutsub maa, kivi ja puunõida maapinnaga rääkima. Katse kividega kokkusulada on üsnagi terav ja kuum elamus. Erilist vastust ei tule. Küll teatab kabjad mahatoetanud Aspersix, et siin annab lausa seista. Peatumiskoha lähedal on väike laavatiigike, mis sujuvalt podiseb ja pritsib vaarika punast hõõgpläga ülespoole. Tiik meenutab järskude servadega viieteistmeetrise läbimõõduga kaevu. Ümbritsevad kivid on tulikuumad.
Aspersix: siin saaks olla kuid laava on ikkagi üsna õel, ja õhk, see kõrvetab sissehingates. Siit vaadates tundub, et Vulkaan on umbes kahekümne viie kilomeetri kaugusel.
Eelsalk leiab, et tänaseks aitab ja seab sihiks mäestiku serva. Tagasitulekul lajatab kaheharuline välk vahetult nende lähedusse. Tegelikult saab Hinkus kohe pihtagi, kerge suits ja sädelahendused saateks metallosistel ja relvadel. Publikus kutsub see esile elavnemise, sest Kratsik lärtsub želeega Melangeli juurde.
Kratsik Melangelile: noh, münt siia!
Melangel annabki need viisteist kuldmünti kratsikule, kes pikema venituseta nad Mirandale sisse söödab.
Melangel: kas sa ei lugenud, et monstrite söötmine on siin keelatud
Kratsik: ei märganud, ilmselt oli märk zelee kasutamise ja kasvatamise eeskirjade kohaselt valesti paigaldatud ja niikuinii asuksime me väljaspool selle mõjupiirkonda.
Erbelius ja Hinkus jõuavad ilma veel tabamusi saamata meieni, kuid kogemus ütleb, et vulkaanini jõudmine tähendaks umbes kümmet tabamust. Igal korral kui välk maapinda tabab tekib sinna väike plahvatuslehter ja mitmel korral hakkab sellesse põhjast immitsema laavat. Kordagi ei löö välk mõnda laavavoolu või lompi. Näib et välgu-deemonil on mingid positiivsemad suhted tuleisandaga, vähemalt võrreldes raudmägede valitsejaga.
Kokkukogunenuna puhkeb taas vaidlus “muna ja kana filosoofilise käsitluse ümber.
Melangel: teeme diili välguga, reedame ja tapame aga kohe.
Samas on arvamus, et välk peksab tuld. Oskal: miks ta siis laavat vähemalt ei toginud siin lähedal.
Filip, mõeldes Hinkuse saadud sõnumile: ennem olid vastandid tuli ja vesi, siis kes on nüüd vastandiks tulele.
Erbelius, vist: tead kui ei mõtleks, siis oleks kohe probleeme poole vähem, vastab lähenev Erbelius.
Võsavõlur räägib nüüd kahest taiesest nüüd täpsemalt ja otsustab oma sõnade tõestuseks isegi ühe rohelise naela tuua.
Huviline Erbelius käib veel korra krutsifiksi juure ja kohmitseb välja oma sõrgkangi ning elementaal jõudu rakendades kangutab ühe naela suveniirina endale jaoks välja ja kratsib sellega midagi ainult talle teada olevat krutsifiksile. Oskal: näiteks “siin olid Erbi ja Aspi!”.
Millegi targani haldjad ei jõua ja nii jõutakse otsuseni inspekteerida kirikutegelasi.
Kui oleme tagasi jõudnud luuletavad bard ja värske saua-võlur eepilise loo meid ümbritsevast maailmast ja püüavad maha vaikida seiga käoga.
Kirdai rüütlitel ei olnud nende endi sõnul samuti igav. Neil tuli maha pidada pooleteise tunnine võitlus teisest sissekäigust peale tunginud kvasitite parvega. Põhiline töö tehti ära kohalemanatud kohalenõiutud seinaplaatidega, milliste abil kuhjati kvasitid ühte hunnikusse kokku ja kus nad siis tulekoskedega (flamestrike) ära põletati ja maha löödi. Tõestuseks näidatakse söestunud ja veel suitseva kvasiti virna suunas.
Erbeliuse arvates on vaja meie tegevusi veidi ilustada ja räägib veel krutsifiksist rohelisest baatori terasest ja tal olevast usust, et Korayeken on kusagil ligidal, sest väljas on välku piisavalt. Kirdai rüütlid noogutava ja lisavad mingi khinasi vanasõna, et välgud aitavad elada ja võita.
Natasha kostab Kriesha templi inventuurist, mis on andnud teadmise, et ainult see templi korrus on kaasa tulnud kõik edasised käigud viivad kuhugi tundmatusse kohta ja on lihtsalt võõrad.
Jussufi sõnadel kaotasid nad võitluses ühe mehe, kelle laipa nad isegi ei leidnud. Viimane juhtum viib Erbeliuse kahtlused Rosinantele, keda ta eemale viib ja küsitlema asub.
Erbelius: ega sa sellest kadunud rüütlist midagi tea?
Rosinante, häbelikult: pole ta kadunud midagi vaid on elus aga väga nõrk.
Erbelius loeb ette põhjaliku “veretoidu” ülalpidamise ja ekspluateerimise juhendi.
Rosinante: rääkida on hea, kuid süüa ju ei ole. Olge palun üldse head, te olete sellised diplomaadid ja inimspetsialistid ja selgitage inimestele tekkinud olukorda.
Natasha sõnade kohaselt on elus veel viis vangi neist kaks haldjat ning lisaks stasises on kolm ja neist üks haldjas. Relvi on templil kaheksakümne sõdalased kuidagi varustamiseks. Tempel suudab kohe välja panna kahekümnelise valvesalga ja kaksteist preestrinnat.
Volabrünn: oot oot te rääkisite kõik ära? Aga mis vidinad need teil seal on. Oskal: vidinateks on kaks mõõka, dragon-kilp, sau ja vibu.
Melangel annab selle olukirjelduse võluesemetega ülekoormatud käost, kelle kandamit me kergendasime ning kes lubas ära minnes meile uusi asju tuua. Jutu lõpuks tuleb mul meelde, et võiks mõõgad Melangelile tagastada.
Volabrünn, itsitab: et ennegi tõtt kuuldud, kuid see … . Olgu, mina korraldasin siin mõned tunnetuslikud arkaanid deemonlordide pihta. Kõigepealt, näib et iga deemonlordi vastu saab suunata vaid ühe samal keerukusastmel olev uuriva arkaani. Nüüd ma tean kuidas nende troonisaalid, nemad ise ja nende ihukaitsjad välja näevad.
Tulemäe isand Tirosmeus on kolme meetrise turjakõrgusega neljal jalal laaval kõndiv persson. Raudtorni isandat Horosmeust oli raskem vaatevälja püüda, sest enamasti liikus ta rauast seintes. Välguisand Mastiplex tundus “kompamisel” olevat üks välgu- ja närvipundar pilve sees olevat. Tema kindluse tornid aga on pilvedes hõljuvad ja lendavad kerad, neli tükki.
Käes on 16 10s episood.