Missiooni +17 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 1ne episood.
Meiega on Volabrünn, Maranea, Korayekeni ja Kriesha templist inimesi. Lisaks siis Rosinante Darkhart ja veel kolm aheldatud haldjavampiiri.
Jätkumas on haldjate mokalaat mida ja kuidas edasi teha. Volabrünn kui kogenuim pakub välja mitu alternatiivi. Näiteks haldad alustaksid dispuuti ja vaidleksid tüdimuseni ja kogu multiversumi kokkukukkumiseni ja uks jääks suletuks. Päkad marsiksid värava juurde ja kukuksid seda vasarate, taprite ja õllekannudega taguma, seni kuni targem järele annab. Orogid … no see oleks veidi ropem saatesõim, aga muus samane päkkadega. Inimesed, vaate need kavalpead püüaksid mujalt sisse uuristada, tavaliselt küll hooletu töö tõttu kukuks neile mitu korda tunneli käik kaela ja intelligentsuse puudusest tingituna jõuaksid välja küll kuhugi mujale kui alguses plaanis. Nekromandid imeksid mäe lihtsalt energiast tühjaks.
Melangel: no ime siis tühjaks!
Volabrünn, häbelikult: allikat oleks vaja.
Melangel: saa siis nii “tölpa” et ise ei suudagi!?
Melangel: olgu olgu, rahune maha, aga kas muid efektiivsemaid meetodeid pole?
Volabrünn: vaat kui te ka ebasurnud oleksite, siis oleks võimalusi rohkem!
Melangel: meil on siin suremise spetsialist ja osutab minule. Oskal: näitan mentaalset rusikat.
Volabrünn: need on valed, lausa käpardlikud võtted surra olnud.
Suremise kompleksküsimuse üle arutamine läheb sujuvalt üle Morus torni vajamineva võtme leidmiseks, sest nii vaatamine kui ka selgelt nägemine meid ei aita, sest sõrmus on objekt ja teiseks me ei tea kus ta täpselt on. Volabrünn ka ei tea. Melangel leiab et kui haldjad jätkavad aja surnuks löömist siis tema hakkab üldse magismust analüüsima.
Erbelius: rahune maha, me ei tea ju kuhu minna!
Melangel: vale, teame küll, võtme juurde.
Erbelius: olgu raiume siis sisse, teeme orogit ühesõnaga. Ikkagi oleks mõtet vaadata tornide isandaid ja varakambreid.
Melangel: vaatamise limiidi täitis Volabrünn ära!
Erbelius: saaks kasutada inimeste meetodit- uue käigu tekitamine võtme juurde.
Melangel: kas arvad tõesti nii?
Erbelius: ei, ei tea.
Melangel: mis nende lilledega täpsemalt on?
Erbelius: ah need lilled, võib olla lilled, võib olla taim-monstrid.
Melangel: jälle pean mina mõtlema, need ordinaarsed abüssi päevalilled. , monstrid, liiguvad kui vaja.
Erbelius: äkki hakkaks taimi pinnima, paneks kergelt külma ja kuulaks üle.
Filip: seni kui teie jamate, hakkan mina täiendama Oskali ettekandeid, töötades nad ümber saagade tsükliks: Oskal Abüssi sõjakäigul.
Oskal: aa, see midagi lorilaulu sarnast nagu keegi hjumans Sveijk esimeses üleplaanilises sõjas oli.
Erbelius: kuulge kas konstruktiivseid ettepanekuid ka on?
Filip: on, ma teen saaga asemel eepose.
Erbelius: vulkaani vallutamisest?
Oskal: äkki saaks kedagi ära osta, näiteks mõnda retriiverit või nii?
Filip ja Erbelius peaaegu kooris a karjatades: millega? Oskal: neil on närvid läbi kui piirivalvekoertel Aunglori kojas.
Melangel: võiks ju ikkagi preestri divinatsioonidega jännata! Ja üldse väiksemast uksest teiselpool mäge proovida sisse minna. Salauksi võiks ka otsida. Auguursete arkaanidega.
Oskal: võiks ikkagi proovida diili teha retriiverite ja Tirosmeusega.
Melangel, mulle kaasatundavalt otsa vaadates: vaat mina olen siin ainuke kes peaaegu tegi eduka ettepaneku Enlilile ja balorile, millele oli raske eitavalt vastata, ning saadud kogemusele tuginedes ei pea ma otstarbekaks, nii ideelis-poliitiliste võtmefiguuridega kohata.
Vaidluses väsinud haldjad lahkuvad platoolt ja suunduvad esmalt avastatud kitsamale rajale mäe teisel küljel. Esmalt vaatame üle siinse sissekäigu. Siinne sissepääs pole tõkestatud ukse ega väravaga ja vastu haigutab meile pimedusse kaduv käigusuue. Tunneli suudmele lähenedes on nägijatele nähtav siia rakendatud arkaanid: mingi segu divinatsioonidest, evokatsioonidest ja alteratsioonidest. Sisenemist ja ilmsete lõksude käivitamise lükkame me edasi tulevikku.
Edasise tegevuse suhtes ette- ja järelemõtlemiseks otsima käigu eest varjatud koha siinsel taimevabal rajal. Melangel jääb valvama käigu poolset raja suunda ja mina vastassuunda. Kogu seltskond on endiselt uduvormis.
Erbelius ilmutab end ööhaldja (drow) vormis ja lausub päkapikkujas: vaja auguurset nõidust teha- kas on mõtet salauksi otsida, võtme juurde saamiseks.
Kaks krieshalast väljuvad udust. See jääb küll vaid katseks, sest hetk kui nende lumivalged rõivad põlema süttivad on ka hetkeks kui nad uttu tagasi astuvad. Erbelius kontrollib kui kuum siis siin on. Näib, et puuvillale a paberile oleks see ohtlik tõesti.
Erbelius, vandudes: siin oleks paras maavärinat teha!
Melangel: ma vaatasin ringi, läheduses salauksi pole.
Erbelius: vaja oleks küsimuste kartoteek kokku panna, tehkem seda pärsimõõdus.
Filip: pärsimõõt on sünkoobiline vastandus värsimõõdule.
Erbelius: kustutaks mäge, aga praegu suudan teha 20 kuupalga.
Oskal, kinnisideega: saaks ehk Mastiplexi Tirosmeusega karvupidi kokku ajada.
Melangel sau Siobilt: mida sa sellest laavast arvad?
Siob: laava, see on tuli, idiootne küsimus.
Kratsik nähes sauaga diskussiooni: tead Melangel sauaga saaks teha hunniku ropult metsikut maagiat!
Erbelius nõiub raja peale kilpkonna kilbi ja tõmbab endale välgu kaela, saades pihta nii et suitseb. Mida ikkagi teha trummeldab haldjatel peas, sest sisse minna käigust tähendab laialdase maagia käivitumist.
Küsimused: kuidas leida võtit, kas salaust mäkke pääsemiseks on mõtet otsida, …. .
Erbelius: preestrinnad siia, a teen teile “tule-elementaarsuse” siin tegutsemiseks. Kaks lumivalgukeselist vositari kerge tulekumaga juustest, silmadest ja mujaltki on nõiduseks valmis.
Esmalt: igaveses tules tardumist ootav võti, kas siit sisse minnes leiaks me võtme? Teisel katsel vastus: võib olla.
Teine: kas on mõtet võtme juurde saamiseks kasutada salaust, vastus, jälle teisel katsel: ei ole.
Kolmas: kui me eelistaksime siseneda siit väiksemast uksest? vastus, jälle teisel katsel: ja hea mõte.
Kui tahame minna suurest, peaväravast? Oo, hea mõte.
Mitmed küsimused jäävad veel ripakile: kas Matroosalt on mõtet küsida täiendavat teavet?; kas on hea mõte siseneda auru kujul; kas mäe sees on arukas liikuda auru kujul; kas siit sisenedes on kasulik hoida vasakule või paremale, kas on otstarbekas otsida mõtet abitornist
Viimase, minu antud idee peale, lendame uurima lähimat abikraatrit. Sellelgi vulkaanil on sissepääs. Muidu vulkaani kraater nagu ikka. Kuid erinevalt peakraatrist ei purska, vaid popsub rahulikult keeda. Suhteline kõrgus jalamilt on umbes kolmkümmend meetrit ja laavaga täidetud ala läbimõõt sadakond meetrit. Koonus on ümbritsetud kümne meetri laiuse laavavooluga ja teisel pool voolust on ülesse tõstetud värav.
Erbelius manab endale kaela endale uurimiste läbiviimiseks kaela mingit maagiat ja seni kiilun ma vahele küsimusega: kus on neljas torn?
Erbeliuse ja Melangeli ühis oletus: see võib nähtamatu olla, kusagil sees või kusagil ülal olla.
Erbeliuse uuringud ja vaatlused ülestõstetud värava juurest. Üles tõstetud tõstesild näib olevat rauast tugevdustega. Laske ega vaateavasid ei ukses ega kahel pool kõrval pole. Värav on mingist süsimustast ainesest ja üles tõstetud kettide abil. Kahelt poolt väravaid voolab alla laava kardin. Lähem vaatlus lubab aimata selle alla ja taha varunud elemental tulehiiud. Oskal: oo mu kiiver on ju tulehiidudelt pihta pandud.
Erbelius tõmbub ettevaatlikult avastatud tulehiidude juurest tagasi, meie ülejäänute sekka ja vaatab Jussufi silmade läbi korayekeni salga olukorda. Need on tunduvalt lähemal kükloopsele Horosmeuse tornile ja pole seni veel ohvreid kandnud.
Tulehiiud lihtsate väravavalvuritena võtavad isu siin uuringuid jätkata ja nii lendame kiirelt järgmist mäge uurima. See mägi omab tunduvalt keevalisemat iseloomu, pritsib ja purskab. Mäe nõlvad kuni tipuni on kaetud tiheda lillevaibaga.
Melangel Volabrünnilt: mis lilled siis ikkagi täpselt on?
Volabrünn: laavaroosid.
Melangel: kas nad kannavad toimuvast ette või on kuidagi teisiti vastikud?
Volabrünn: nii seda kui teist.
Melangel: aga mida nad veel teevad?
Volabrünn: käituvad kollektiivse monstroloogilise eluvormina, liiguvad tavaliselt aeglaselt ja toimivad rändtirtsudena kurjusliku seismilise aktiivsuse peale.
Erbelius otsib siingi sissepääsu, kuid mida pole mäes, on mõned sajad meetrit eemal, kus on maasse tungiv mõnemeetrise läbimõõduga šaht.
Melangel, vaadates: siin on mingit alteratsiooni maagiat ja all kahekümne meetri sügavuses ka laavat.
Erbelius: Volabrünn kas sa seda alteratsiooni saaksid puudutada alteratsiooni vitsaga?
Volabrünn: kas see on üldse õige koht kasutamiseks?
Erbelius: kas divineerime?
Volabrünn: võiks ikka küll!
Erbelius maandub šahti juures ja kukub vanduma, kaeveldes kuumuse üle.
Melangel: võta mind sülle ma loen ühe denser-hõljuki siia.
Erbeliuse nõusolekul tekib Melangeli sõnadel siia ketas. Kriesha preestrinnad teevad omakorda hõljukile kolm jääketast (vormitud jääsein). Kuumusest tingituna tekkiv aur paneb need omavahel üksteise vastu plõgisema ja energiliselt sisisema. Veeauru ja sisina ja kolina saatel jätkavad vositarid nõidumist.
Krieshatarid: nägite nüüd, meie ei lase endal kellelegi pähe astuda. .
Küsimustele kas võtit otsida siit või varemkülastatud abi-vulkaanist, saame vastuseks, et see oleks rumal mõte. Kuid kolmandale küsimusele kolmanda seni nähtud mäe asjus, saame jaatava-soovitava vastuse.
Nii valik langebki kolmandale mäele. Enne aga tahavad kriesha-pliksid väheke eksperimenteerida šahtiga, et mis saab kui sinna visata seda korgistav jääst punn. Kas saab jääd tulistada või mitte. Olen nõus osalema ballistilises eksperimendis ja arvestustes, et teise korraga tabada mäge. Tehtud mõeldud ja kuigi eksperimenteerimise ajal tabab neid kaheksaharuline välk, mis Erbeliusele ravi-tööd annab, kukutame poolteisemeetrise jääkorgi šahti.
Jääkamaka kukkumisel alteratsiooni väljale käib pauk ja kamakas kaob imepisikeste kildudena. Ee, see oli juba liigne tähelepanu ja maksimaalsel kiirusel eemaldume kolmanda mäe suunas. Oli ka aeg, sest šaht hakkas kibeiirelt laavaga täituma. Oleme juba piisavalt kaugel kui šahtist välja pahvatanud suitsust ja laavajoast tekkinud pilvest vormub hiiglaslik mustade ja punaste sulgedega lind, tiibade siruulatusega nii veerandsada meetrit, tiib ise üle kümne meetrit. Tekkinud suleline vaatab ostivalt ringi ja vaatab lennates ringi ja … kriiskab. See oleks suuteline südame peatama ja mõistuse tarduma pannud kui oleks lähemal olnud.
Volabrünn: see oli abüssi fööniks. Enamus asju selle monstri juures tapavad, kõik-tappev monster sobiks talle nimeks.
Möödub umbes kolmveerand tundi kui kolmas “torn” on piisavalt lähedal, et eristada detaile. Esmalt tundub, et torn väreleb ja tõmbleb. Morbrünnid väidavad, et see viitab tavaliselt nihkes olekule. Torni ennast ümbritseb udumüür ja aerosoolne hägu. Läbides selle hägu avaneb vaade õhushõljuvale tetraeedrile, mida kangekaelselt asutakse püramiidiks nimetama. Seni nähtutest on ta vähim ja tema iga külje pikkus on kuuskümmend meetrit. Meie poolses “püramiidi” allservas on aimata sissepääsu, ust, ja selleni viivat treppi. Püramiidi tipus on kolmeharuline piksevarras, mis saab laenguid iga paari minuti tagant. Piksevarras teeb tavaliselt meloodilise “dzinn” ja Filip on ülimalt vaimustuses teatades, et see on abüssaalne helihark.
Seespool uduvööndit on võrreldes eelnevaga meeldivalt jahe, umbes viiskümmend kraadi kõigest sooja. Maapinda püramiidi ümber katab liiv ja sellel kasvav kombekas muru.
Melangel “vaatab” seda oaasi ja ütleb: illusioon!
Jõuame hõljudes lähemale ning näeme, et kahel pool sissepääsu on mugavalt enda alla käpad tõmmanuna unelevate ilmetega sfinksid. Sfinksid on kolme meetrise tüvepikkusega lõvikehaga j inim-naise laadse olendi peaga. Erinevus on üla- ja alalõuast väljaulatuvates kihvades. Mingid vampiir-deemon-sfinksid. Sfinkside selja taga on avaus.
Melangel: siit saaks läbi ehk Gorgoni sõlme meetodil, kunagi ühes plaanis kohalik korayekeni paladiin Axelander lihtsalt mõõgaga läks läbi.
Erbelius: mina olen teid siia juhtinud, nüüd võisite ka teie jalad tsiribiribimm alt välja võtta. Seda eelnevat tegevust kui ma soovitasin teil laavajõgedel laavatada ja “teha nagu mina” saan edasi nimetada kartoteegi koodiga stfu- šat te vakk ap. Oskal: huvitav kas vosismid a brechtismid on interplanaarsed psühholingvistiliste programmeerimis vormelite koostamisel parimad baasid.
Melangel hakkab aretama teemat yugolothide a hingede ärist. Oskal: kuidas küll oht stimuleerib haldjalobasuid filosoofiale, selle asemel, et sfinkside endlösungi küsimust lahendama hakata.
Seniks hõljume lähemale kahesast kiviplaadist platformile sfinkside eel. Filip saab uurida neid lähemalt. Kaheksast plaadist, esimesed neli on lõksud stiilis, et kes peale toetud see läbi pudeneb ja hoidu siis teda vaid tema Kriesha või Ruornil, et kondid terveks jääks.
Melangel vaatab sedasama maagia asjus ja on kindel siin nelja või isegi viie erineva illusiooni kasutamises. Veidi veel transmutatsiooni ja nekromantiat. Erbelius läheb uduvormist vareseks ja manab endale kraaksudes tõelist maagiat. Kraaksatuste suunas virutab pilvedest välk kuid Filipi helihargiks peetud objekt tõmbab löögi endasse. Vares näitab ülbelt pilvede poole keskmist küünist. Küll aga ajavad ennast sfinksid erksaks esimestele jalgadele istuli tõustes. Sfinksidel ja objektil pole “ühtset eristuvat joont”.
Erbelius: see, enlil, siin on üksteise peal tahkudele toetumas kaks tetraeedrit, neist alumine toetub allapoole ulatuva teravikuga ja kuumusest helendavalt laavajärve pinnale. See mida me näeme liivana ja rohuna on õhus laava kohal hõljuv tuha, tahma ja räbu kiht. Kivist tee on kuni lõpuni lõks, kus iga kivi pöörduks suvalises suunas sinna toetumisel. Uks mida näete, on tegelikkuses poole väiksem, kõige rohkem meeter ja vaks kõrge ja umbes meeter lai. Sinkside taga sissepääsu ees on veel üks lõks kus ülalt ja alt lööks kokku. Kogu konstruktsioon, tetraeedrid, pöörlevad aeglaselt ümber vertikaaltelje.
Sissekäigu taga avaneb vaade arlekiin mustriga kaunistatu käiku.
Erbelius kraaksatab maagianägemist- käigust õhkub kerget alteratsiooni, sellest arlekiin mustrist.
Erbelius abüssalis: tere vana(-d) kere(-d)!
Sfinks: tere, väeti vares.
Erbelius: eksinud vasikad (Oskal- ?)
Sfinks: istu mu ninale, puhka!
Erbelius: ma tean, ma tean. Ei istu. Kas mõistatuse annate?
Sfinks: miks sa seda tahad?
Erbelius: ma tahan sisse! Ma haldjas olen.
Sfinks: mida tegelikult otsid?
Erbelius: eee, ma otsin võtit. Võti selline asi millega saab asju lukku panna.
Teine Sfinks: õige vastus, küsi millal suri kojamehe vares (oskal?)
Sfinks, see esimene, olgu olgu, kas te arvate, et teil õnnestub ainult küsimustele vastates meist mööda saada.
Erbelius: kas valik vastuseid saaks- ja, ei, midagi muud?
Sfinks: siin küsin mina!
Erbelius: siis jaa.
Sfinks: väga hea, õige vastus.
Teine sfinks: mida need teised seal vahivad?
Volabrünn: ütle et me oleme turistid, ekskursioonil.
Sfinks: kas soovite kedagi ohverdada. Näiteks ühe, aga kaks oleks parem, et kumbalgi oma oleks.
Erbelius: ei.
Sfinks: õige vastus. Nimeta neli raudkindluse torni-isandat.
rbelius loeb need minu abil ette.
Sfinks: mis on selle torni isanda nimi?
Toimub välkkiire aurünnak ja hiilgab Filip, kes arvab et kumbki x-iga lõppevate nimedega baloritest ei ole. Jäävad siis Archibald ja Renoobius. Kuna midagi arukat välja ei mõtle pakume Archibaldi, mis valeks osutub.
Erbelius: meil on ka, meil on ka küsimus?
Sfinksid: mida, mida … . Olgu küsige?
Erbelius osutades Mirandale- kääbik-haldjas-želee.
Sfinksid: ee, aa, ää …. Äkki mingi limbodeemon?
Erbelius: veel kord. Olgu ma halastan, ta üsna senitundmatu liik, kuid te võite talle nime panna.
Sfinksid: ee, eeeee, olgu siis näiteks sextitia trienalis.
Filip: kas me saame nüüd sisse?
Sfinksid: jah!
Oskal: õige vastus.
Lähme sisse ududena. Erbelius saab kohe kahelt poolt käpaga. On valus, on pihtas ja kiirus kaob umbes minutiks kaheks.
Sfinks: tuu bäd, valetasime!
Erbelius: meie ka, meie ka!
Sisse tuiskab Melangel ja tema järel mina. Mõlemad saame korra kriibitud ja kaotame kiiruses.
Erbelius: kuulge sfinksid kuidas te nii kiiresti ja niipalju lüüa saate?
Sfinksid: te ju ühekaupa!
Hõljume siis käigus, õigemini saab selles enam vähem kindel olla Erbelius. Mina ja Melangel ei näe ei ööd ega mütsi.
Ülejäänud pilvetupsukeste mass paiskub sfinkside vahelt läbi ja uksest sisse.
Õhus udupilvekesena hõljudes, haldjad ja vositarid.
Käes on 17 päev 2ne episood.