Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 10s episood.
Haldjad koos käoga ühes ruumis, lisaks veel vampiir Rosinante ex-Darkhart, kolm Kriesha ümmardajat-kummardajat ja seinale naelutatu Morus.
Kägu ilmub, seisab laes: teie võimalused elusalt väljuda on väikesed ja vähenevad üha. Teen oma südameheadusest teile ettepaneku anda tagasi käokeep ja võima minna lahku “võõrastena öös”.
Hinkus: tegelikult nõus nii tagasi andma kui ka surema.
Samba: oleks ka, nagu, nõus.
Oskal: võõrast vara me alati valmis jagama.
Kägu: keep pole võõras, see on kägude oma, ja tuleb tagasi anda.
Oskal ja Melangel: siis tuleks ka haldjate kraam tagasi anda.
Inimene-“kägu”: teil pole mingit šansse, et tingimusi dikteerida.
Volabrünn: ma pakun ausa inimliku meetodi, kahevõitluse antud küsimuse lahendamiseks. Võib Oskal, sest võitlus eepiline, või mina ise, sest hjumantserite vastu meeldib mul võidelda.
Hinkus: kas teil omandi õigust tõestavad dokumendid on kaasas?
Inimene-“kägu”: ah dokumendid! Ja vihistab mõõkadega läbi õhu, kostub meloodiline dzinn-dzinn, hmm dokumendid missugused! Oskal: kägu hoiab mõõku kuidagi samamoodi kui Valge-Roosi L’ora vampiiridest õpilased, oot Sambal on nad samas asendis!
Jussuf käole: sina, inimene, mis uskus oled?, või kutsume su korrale, ja üldse, roni laest alla!
Filip laulab mingit sõjakat laulu kehutades Kratsikut tegudele.
Kratsik: hõi, inimä, tule homme valmis, siis olen valmis mina sinuga elu-ja-surma peale võitlema.
Hinkus nahistab midagi teha ja seniks võtan oma kahe pistodaga kaitsva asendi ja valmisoleku.
Samba laulab ka, kuid ainult endale. Lugu on hoopis erinev ja meloodia. Filip põrast seletas, et elooria noorem helistikus mingi värk.
Krieshiidid: mis see on, isegi “tõene nägemine” ei lase teda näha ja mis jutt “käost” siin kogu aeg on?
Rosinante: see on nii ohtlik, võtab külmavärinad lausa ülesse.
Erbelius mentaalselt: Volabrünn: lichne küsimus, kas on piisavalt kõva kalliskivi kuhu kägu tõmmata.
Volabrünn: kas see on see kägu ?
Erbelius: ma saan teha nii et ta kalliskivi üles võtab, aga teie peate sel hetkel silmad kinni hoidma!
Erbelius enne tegudele üleminekut proovib käbi lõhede seintest läbi astuda, kuid see ei õnnestu.
Kägu, nähtav olles: Olgu, lihtne valik, ma olen väga heas tujus, võtke see kivisein eest maha, hea tahte märgiks, siis võime arutada kuidas siit ära saada.
Volabrünn: laiamine laiamiseks ja arkaan “kägu suudab kõikse ennem kaduda” … .
Erblius: kas tahad neid mõõku tagasi?
Oskal: surnud kägu on üldiselt parim kägu!
Erbelius: meil on raske temaga, meil ei ole sellist vampiiri kui oli eelmine kord.
Oskal: aga Volabrünn?
Erbelius: sõltub Volabrünnist.
Volabrünn: oo ma olen kõva, oo ma olen tugev, ilus, kaunis ja … nii edasi.
Erbelius astub taas lõhesse ja püüab näha “kägu”, kuid ei õnnestu ja astub seejärel lõhest välja: kuule Oskal ja kägu, me võiksime selle omandiküsimuse teisiti lahendada, kui sina, kägu oleks nõus seda keebi asja ümber vaatama.
Erbelius, mentaalis: selles lõhes võib mööda lõhede servi liikuda antud plaani teise serva, kui vaja ja kui ma õieti aru sain.
Jussuf: kuulge, elfid, panete segast või mis siin toimub.
Erbelius: seletage sellele khinasile, et see vastane ON tugev.
Volabrünn: räägime, räägime läbi, kui omandisuhetest räägime, siis tuleks haldjate kraam, ka mõõgad tagasi anda.
Kägu: tuli, nägi … ! keerutab sõrme otsmikul.
Volabrünn: sina, inim-värdjas, valmistu surema.
Inimene-“kägu”: sina, pole üldse siit, siit maailmast ja lase tütarlaps kohe vabaks!
Volabrünn, mentaalselt: see pole läbiräägitav. Maranea tangib. Neid see tähendab kägusid tuleb võtta st tappa kiirelt. Ülesanded tuleb jagada, kes lööb ja kes ravib, teie, lumenõiad olge valmis ravima.
Jussuf: ma saan tervise poolest siin siduda ja parem paar “hiili” varuks valmis. Omavahel seotakse Hinkus ja preestrinnad ja teise aasaga Samba ja meie ülejäänud.
Erbelius ja Hinkus alustavad omale arkaanseid tugevdusi peale nõiduma.
Hinkus: valmis olla, läks!
Hinkus laseb harmiva noolega ja laseb kindlapeale, kui harm-arkaan ei toimi. Tabab ka teise noolega, siis kahest keerutab kägu eest ära. Lõpuks nõiub ta “krabava käe” (grasping hand), kuid see ei ole käole mingi probleem.
Oskal, nõiun Filipi mõõgale terava lõiketera ja endale manan mõnusalt tarvajõudu.
Filip liigub löögipositsiooni. Jussuf, Kratsik ja Rosinante võtavad endale uusi positsioone sisse.
Erbelius: nõiub enda naha pargituks ja varjub järjekordselt kuhugi lõhesse.
Samba sähvib mõõgaga, veidi raske on märgata ja tajuda toimuvat. Lööke võib olla viis, kuid tabamusi on kaks. Mõõgaga tabas üks, kuid tulikirjas varju märgates jääb arvamus, et varjus olev mõõk tabab ka korra.
Filipi paladiini mõõk tabab laskudes kaks korda.
Volabrünn: teeks midagi näotut, hea küll, küll hea, proovime … . Ja kägu kadunud. Väga maotu labürinti saatmine.
Oskal: teate kuhu kägu labürindist väljuda saab?! Slaadi koopasse näiteks!
Volabrünn: kõikide ekstradimensionaalsuste kõige varjulisem urgas!!! Olgu kui midagi muud sellest ei saa kasu, siis saame neid nõidusi veel peale nõiduda.
Volabrünn: mõni hetk meil kägu ei ole! Kellele ja mida? Filipile võiks näiteks “ebasurnu puudutuse” ja “energia reversiivsusega” ajutiselt tervist juurde?!
Erbelius: see pole hea mõte, elementaal-vorm on ka hea, vähemalt kriitilisi pihtasaamisi ei ole enam võimalik saada nahavahele. Samba ja Filip saavadki.
Hinkus: kui tulen, siis annan tuld …. Oskal: kas ta on mingi püromancer?
Preestrinna manavad Filipile “kehalist vastupidavust” (endurance) ja
Jussuf: olgu ka minu poolt teile midagi, Korayekeni püha soomussärk (holy armor).
Oskal: manan mõlemale pistodadel “teravad servad”.
Filipil rakenduvad arkaanid “maagiline soomus” ja siin-ning-seal” (displacement)
Erbeliust hakkavad ümbritsema jääpurikatest kardin.
Kägu on tagasi. Hinkus laseb ja saab pihta. Kägu ette jalale toetudes tabab Sambat.
Kägu Sambat ilmekalt silmas pidades: see on reetmine, kas tead!? Muideks ka kägu laulab mingit lugu. Midagi – kukku-u kukku-u kuldalinda – moodi. Laulu ajal mõõkasid keerutades tekib ta ümber keerlevatest mõõkadest kaks säravat tulikirjades hõõguvat ketast. Ruumi täidab juba tõeline kakofoonia, kaks laulvat haldjat, üks inim-kägu ja neli mõõka. Oskal: mul on vaadata, mul on nautida, millal ma jälle midagi sellist näen!?
Samba saab käo mõõga poolt tabatud ja jõuab vastata mõlema mõõgaga, Oskal: nll (Enlil) võtku, seda varjumõõka on nii halvasti näha.
Volabrünn: ei labürindile, ei hulkurlusele, laske arkaanne vastupidavus alla! Kes ei, sellel kohe mitte vähe pisuke vastupidavuse kadu tuleb. … ja sina idioot seal seinaküljes ka!
Erbelius: teame, teame … .
Käib pauk.
Inim-kägu: sina … sina oled valest maailmast, see mulle, see ei toimi.
Oleme hetk hiljem täie tervise juures kuid enesetunne on kuidagi ebameeldiv, kommenteeritakse, et nii tunnevadki end ebasurnud! Oskal: öäkk!!!
Hinkus: mina nii haige olla ei taha! Ja taastab ennast (täpsemalt- constitution) ning hakkab ambuma kolm noolt takerduvad käosse ja neljas läheb kuhugi “piima-järele”, Oskal: küll on vosidel vahvad väljendid!
Jussuf: no on see üks ebapüha lahing, kas on kedagi “hiiler-dust” vaja, uups, vabandust “harmin-dust” vaja.
Preestrinnad taastavad Filippi ja Sambat.
Oskal alustan irriteerimis-ülbitsemis plaani, väga nähtavalt panen kätte käo käevõru ja kaela riputan luuderohust kaunistustega medaljoni.
Kägu-inimene: röövlid ja vargad te kõik, appi, karauuuul!
Jussuf: ärge te õiendage, et inimestest abi pole!, ja arkaaniga taastab üldiselt ja ühiselt enesetunnet (massrestauratsion).
Filip käivitab draakonis soomusest kilbi, käo silmades vilguvad vihasädemed.
Kägu: ah-ah-haa, mina pole tapmiseks mõeldud, et te teaks.
Hinkus laseb nooli, saab pihta esimese ja neljanda/viienda.
Inimene-kägu Sambale: kaitse end, alatu haldjas!, ja vihistab mõlema mõõgaga Sambale tõrjetest läbi. Oskal: ilus vaadata, kui mõõgad oskaja käes laulma hakkavad.
Käes on 18 päev 11s episood.