Missiooni +19 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 4s episoodid.
Haldjad, Kratsik, Tupsik, neli lumenõida, Valge Nõid, Slaadik ja torn. Aleksandra Populos oma saatjaskonnaga.
Tirosmeuse laiali paiskunud säilmetel Melangel: Mastiplex tuleb!!!
Mastiplexi lähenemisele lisaks on toimumas vulkaani kokkuvajumine. Igalt poolt alla vajuv magma on valmis matma endasse ka puruneva balorgi torni. Parimaks pääseteeks antud olukorras peetakse Maranealt sfäärilise jõu-seina nõidumise me ümber. Maranealt norimine on esmalt tulutu ja esimese seina teeb hoopis Valge Nõid. Jäine värten jääb sfääri sisse. Oskal: Valge Nõid kasutas võluvormelit “surm siin või siberis”!
Hetkelises turvalisuses teeb Melangel visioneeriva arkaani Aleksandra Populose pihta. Selle meenuva teabe kohaselt on Alaksandra tuntud kui ühe põrguvürsti õukonda kuuluv skeemide meister, kes ei ole arkanoloth vaid siiski deemon. Aleksandra on põrguvürstile plaanide alaseks nõuandjaks ja eelkõige spetsialist ja teoreetik prime-materiaalsete maailmade kohalt. Aleksandrat ei teata kui invasioonide korraldajat ja on lugupeetud deemon, kes on tuntud sellepoolest, et temaga ei seostata ühtegi teadaolevat reetmist.
Aleksandra kuulub vürst Molygrothi õukonda. Tema isand Molygroth on ka ise enamtuntud oma diplomaatiaoskustega ja teistele maailmadele pühendununa olles Põrgus endas suhteliselt vähetähtis figuur.
Aleksandra kohta liigub legend, et ta on olnud üks vähestest põrgulistest, kes diplomaatilise missiooniga on jõudnud ära käia viiendas taevas. Üldiselt ei ole yugolothidel teisi isandaid peale nende endi.
Aleksandra, eri info: prime ja skeemide eriteadmiste ja oskustega deemon, tuntud edukate pääste ja kohale toimetamise operatsioonidega. Viimaseid juhul kui reetureid viiakse isandate viha ära katsuma. Mingit teavet seosega Raesene Andu ja Tango Ordurieli äravahetamisega pole. Aleksandra kaardiväelastest teatakse, et igas lahingus saab alati üks ja ainult üks otsa.
Erbelius püüab tunnetada meid ümbritsevaid ohte, vahetult praegu pole. Enne jõu-mulli nõidumist olid otsesteks ja kohesteks ohtudeks kuumus ja välgud. Praegu on näha, et ümbrust tabavates välkudes saabuvad kohale midagi peale elektrilaengute. Mõneti meenutavad saabujad kuidagi muundatud ja moonutatud vrokhe.
Volabrünn: see on kõige vastikum, kui mingi deemon ennast loojaks pidades asub muutma ja moonutama tava deemoneid, peale mida omandavad need ootamatuid, üllatavaid ja vastikuid lisaomadusi. Sellised avangardsed ja spunkdeemonid on äraarvamata vastikud ning selletõttu on Abyss täis äraarvamata vastikuid ja mõtetuid deemoneid.
Erbelius uudishimutseb: kes siis Abyssis loob ja üldvastutaja on?
Volabrünn: sellist asja pole, kuigi, kuigi, vahetevahel on tunne, et midagi taolist on, sest nii segast ja kaootilist olukorda on isegi elfidel raske hoomata.
Erbelius: aga kui muuta Abyssi asukohta, kasvõi kihtide haaval?
Volabrünn: kuidas, kuidas, … kuigi jah, liigutada annab ühte, kõige välisemat kihti, aga see on ka kõik. See on nagu diilimine Abyssis, mida on mõtet teha vaid, siis kui tead et suudad partnerile nagi selga lüüa.
Meie uuringute ajal on yugolothid katnud ennast ümmarguse kilbiga, valge tilka meenutava märgiga keskmes, ja Tirosmeusest enda alla kujundanud suure kaheksanurkse platvormi. Kaheksanurkne platvorm on jäänud meiega ühele tasapinnale ja sellealt tilgub kaugele allapoole vajunud laavasse ja seni tulemäe varjatud konstruktsioonide suunas laava tilke ja murdub juba väheke hanguma hakanud esmast materjali. Kilpi tabavad üha uued ja uued välgud ja iga tabamusel järgneb mingi tegevus.
Volabrünn püüab teha telepaatia linki ja Erbelius küsib: mida?
Kilpi tagavad välgulöögid muudavad sellele joonistatud tilka üha suuremaks ja mõne aja möödudes lööb see lausa helenduma. Nii läheb oma veerandtundi ja Valge Nõid pikendab jõumulli.
Laava on vajunud mööda vulkaani põhja laiali ja meie juurest avaneb vaade taeva punasest ja välkude sinivalgetest välkudest valgusest välja joonistatud sakiliste ja hambuliste kaldera servadeni. Vulkaani seintes ja kaldera põhja, meist oma paarkümmend kolmkümmend meetrit allapoole, vajunud laava kohal on nähtavad mitmed konstruktsioonid nagu saalid koridorid, suuremad mullid, kerad, erinevad kolmemõõtnelised objektid ja neid ühendavad torud, endised käigud ja tunnelid. Osa sellest ehitusest on siiamaani liikumas ja toimimas.
Erbelius: ilus, ilus, vägagi ilus arhitektuur!
Enamik välke tababki nüüd konstruktsioone ja mõni üksik laavat, meie jõusfääri ja yugolothide kilpi. Välkudest hüppavad käikudesse ja muudesse suurematesse objektidesse vrokhid, kes olemasolevat innuga lõhkuma ja maatasa tegema hakkavad. Samba arvab, et välguisanda käsilasi on sadades laamendama tulnud. Kui vulkaani vastupanu hakkab nõrgenema, hakkavad sagenema välgud yugolothide kilbi pihta ja valge tilk nende kilbil on kasvamas suureks sibulaks.
Igale kilpi tagavale kilbile järgneb kilbi alla uue vastase teke keda siis yugolothide olematusse saadavad. Veerand tunnise lahmimise järel välgulöökide arv kilbi pihta väheneb. Ajutist suhtelist rahu kasutades triivib Aleksandra oma kaheksanurkse platvormi meie jäävärtna lähedusse.
Kilbil olevast tilgakesest on saanud energiast ergav sibulakujuline moodustis. Kilbi all on yugolothid istunud maha puhkama ja ainult püstiseisev Aleksandra teeb midagi.
Melangel ja Kratsik leiavad, et peavad ka virgutus-, sirutus- ja äraväänamisvõimlemist tegema. Sellist tegevust jätkub veel veerandtunniks.
Vist Samba tajub ja märkab, et sibulakujulise plasmamoodustise tipust ulatub välkupuistavasse pilvesse värelev hõbejana niidike. Tirosmeuse jäänustest ja amfiteatripõrandast moodustunud kaheksanurk on võtmas metalset läiget.
Melangel: oo, Mastiplexile on ora tagumikku aetud! Volabrünn, mis asi see on neil seal?
Volabrünn: ei tea, igal juhul midagi veidrat, koosneb kaose-kaitsest (protection from chaos), põhjuslikkuse seadustest ja repulsiooni äraspidisestest vormidest. Oskal: see meenutab kõik piksevarrast, see hõbedane niit.
Kolmandat sfääri Valge Nõid enam ei tee vaid poolsfääri. Pilvedesse tõusev hõbedane niit on muutunud jämedamaks ja Aleksandra vist pingutab, et seda hoida, sest niit tõmbab üleval olevat asja.
Aleksandra: nüüd pole enam muud …
Erbelius, kärsitusest: … et üles ronida ?!
Aleksandra: ei, parem pange maandus valmis, ta tuleb!
Erbelius: Volabrünn ja Valge Nõid, kuidas maandust teha?
Volabrünn: kui ma oleks teadnud valmistuda siis ehk teeks ka midagi nagu Aleksandra, kuid erinevalt temast pole ma valmistunud.
Taevasse tekib pilverünkadest nägu, mis meie poole siia alla jõllitab.
Erbelius: tehke siis mingi kett, maandamiseks!
Maranea katab nõidusega värtna õhukese hõbedase võrguga, mille servadest ripub alla luuderohu lehtede ja oksade kuju ja disainiga rohekas hall kett. Luuderohust võrk ja kett lööb rohekalt särama.
Aleksandra: ha-ha-haa, huvitav kas see maandab ka midagi!
Taevasse tekib pilvedesse ämblikuvõrku meenutav muster, mille tsentrisse joonistub püha ebapüha viha täis olev humanoidne nägu, mida allapoole tõmmatakse ja venitatakse. Nüüd tabab Aleksandra ja ta sõjasalga kilpi väljulöökide rahe.
Aleksandra: ehk aitaksite neid käsilasi maha tappa?!
Erbelius: Mesilasi?! Oskal: Erbelius seletab meile hiljem, et druiididel on traditsiooniliselt kõva kuulmine ja sitt nägemine ning hea läbi saamine loomade ja lindudega tulenebki sellest, et viimased vältimaks endale otsa jooksmist, pesade ja poegade peal tallamist võtavad druiidide juhtimise vähegi elavamas looduses enda peale.
Aleksandra koputab sõrmega vastu oma šaakalliku otsaesist sõrmega: kilp ei lase maagiat läbi, aga mittemaagilise komponendi, need erkhõbesinist värvi veidi efemeersed vrokhiidid jõuavad ilusti kohale.
Melangel ässitab Diki con Vačet lööma, millegi pärast saab innustust sellest hoopis slaadi vormis olev Erbelius, kes siis koos kaheksanurksele platvormile löömingusse hüppavad. Filip ja Samba liituvad seltskonnaga.
Melangel: Diki, vaata selle jobu ja häda slaadi järele, flangi teda. Ülevalt tuleval suurel slaadil on pulk ja see on vaja kätte saada. Kuid seni naudi löömat.
Kratsik muudab ennast kiilitiibseks feirikeseks, kes ka nautlema keksib: see on parim võitlusvorm nende vastu!
Kohe esmalt lahustab Erbelius-slaadi löök esimese vastase. Filip ja Samba löövad laulu lahti. Kratsik-feiri manab Erbelius-slaadile “kiiret küll” (haste). Volabrünn hüppab ka võitlejate hulka ja puudutades sõrmega vastast kaotab viimase kohe täitsa ära. Melangel läheb tihmebriliga torkama vastaseid ja manab lisaks “käe”.
Järgneb minutit poolteist tegevust, kust üha enam lähemale kistavatest pilvedest taba välkude rahe kilpi, mis tekitab üha uusi mutant vrokhe keda haldjad oma erivormides koos yugolothidega ära saadavad olematusse kuni antud Abyssi korruse uueks loomiseni.
Erbelius lööb kahe tabamuse ühe pihuks ja põrmuks ning teise tõsi haigeks. Filip saab ühele kohe ülihea tabamuse ja teisega maha. Sambal võimalus mõõga virvarriga puhkusele saata kaks. Volabrünn, Melangel “käe” abil ja Diki saavad kõik ühe vastasega ühele poole. Yugolothid puhastavad lõplikult platvormi tehes nii ruumi kümnele uuele vastalisele vrokhile.
Erbelius, Filip ja Samba kustutavad igaüks ühe selles segasumma suvilas. Kratsik oma feiri lakitud küünistega tekitab koletult rebitud haavu. Melangel pühendub hoopis nüüdsest Mastiplexi vastuvõtmisele ja ootamisele. Diki ja Volabrünn koristavad kumbki ühe vastase ja yugolothid viis viimast erineva tervise juures olevat vastast. Välkudest materialiseeruvad viisteist uut vrokhi.
Melangel kontrollib võtmeosasid ja arvab, et võti oleks ka nii kasutatav. Veel püüab ta hinnata kas Aleksandra teeb Mastiplexile viga või midagi muud. Hinnanguliselt hoiab ta ülal kaitsvat jõuvälja ja teise käega “koob kangast” hõbedastest niitidest, mille abil Mastiplexi allapoole tõmbab. Filip saab ühe vrokhi puhkusele saatmisega ja teise tõbiseks muutmisega ühele poole. Samba kustutab oma vastase. Erbelius muudab taktikat lüües võimalikult mitut vastast oma slaadiliku keelega, kelle siiski yugolothid lihtsalt mahakoksavad. Saabub mahalöödute asemele kuusteist vastast.
Melangel seab Mastiplexi tunnetuse “piiratud sooviga” väga tundlikuks ja täpseks ja seab valmis tihmebril pistoda torkeks. Lööming ja löömine on nii tihe, et pistrik on hädas kogu selle löömise nägemises ja tajumises, ehk kusagil seal taju serval Filip ja Samba mõõkadega, yugolothid kolmharkide ja kaheteraliste kirvestega ning Diki, Erbelius-slaadi, Kratsik-feiri oma naturaalsete küüniste ja keeltega. Volabrünn lõpuks näpuga surnuks puutumas. Hoolimata kõigest jääb kaks vrokhi ellu ning saabub neile täiendus kahekümne uue vastsaabunu näol.
Melangel kontrollib rebase lähedalolekut ja valmistub ikkagi oma torkeks. Filip, Samba ja Erbelius-slaadi löövad endise hooga. Kratsik-feiril pole head lööki ja Filip lubab ta maniküüri juurde viia.
Kratsik: Freddy on üldse mu sugulane ja tee mind siis juba üldse pootsmaniks!
Melangel: just, just, ja kaptenile siis kooki ja moosi! Lüüakse maha veel kolm kuid ellujäänud saavad ka lõpuks vastu andmiseks mahti ja ruumi. Filipil läheb märgatavalt halvasti. Lööjaid tüüpe jääb alles kuus ja uues saabujaid kakskümmend neli.
Melangel ja Maranea laulavad arkaani “kõigile pihta löömine” (massive true strike).
On üks igavene raiun-torkan-küünistan-virutan-tapan segadik ja keeris, mille lõpetab Filipi säravvalgele särgile tekkivad uued verelaigud ja kümne võitlusvõimelise vrokhi sõjakriise, kolmekümnelise täienduse saabumisel.
Melangeli ja Erbeliuse ohutunne ütleb et ülevalt on mingi suur oht saabumas. Melangeli puhul aitavat “dimensionaalne uks” ja niikaugele kui vähegi võimalik. Vastaseid juba häirivalt palju ja ellujäävatel vrokhidel on võimalus Filippi ja Melangeli küünistada.
Filipp: ravige ometi!
Ohutunne on väga suur, lömastav ja Aleksandra pole vähemalt hetkel ohtlik.
Aleksandra Populos meile mentaalselt: see tüüp seal üleva osutus tugevamaks kui ma oskasin arvata ja ettevalmistatud “vangla-süsteem” ei suuda teda sinna salvestada. Selle katse peaks kunagi hiljem uuesti kordusele panema.
Aleksandra: te olete ju vaprad elfid!?;) Teeb seejärel arkaani ja kaob koos yugolothidega.
Melangel: ära, kiiresti, ruttu, siia, torni.
Erbelius: sõnab kõik väikesteks kirjuteks koolibriteks, kes siis lennukunsti ja manööverdus imede abil Melangeli käo-mantli põhjatutesse taskutesse varju.
Melangel ilmub torni tippu: Oskal, ruttu siia, taskusse …
Näeme Melangeliga mõlemad kuidas järsku ootamatult on taevas väga madalal ja tormab üha ligemale … . Lööklaine hakkab Melangeli juba muljuma.
Hetk hiljem tunneb Melangel kuidas torn on tohutu surve all löödud taeva poolt tohutu jõu ja raskusega vastu maad. Melangel on hetkeks lausa oimetu.
Melangel toibub ja asetab ennast mootoriruumi. Seal ta teeb mulle, pistrikule, selgeks, et aeg elf olla. Kui olen küünise sõrmusest nihutanud, rebib Melangel “soovi” abil minus käo ja saadab selle mootorisse. Hetkeks hakkas mu ette materialiseeruma “käo” kuju ja hetk hiljem lõi kera verikuldselt põlema ja pulseerima.
Ära siit, ära, Moorus torni.
Moorustornis on loobutud värava kaitsmisest ja kogu tegevus on peatorni sissepääsu hoidmisel.
Ajal kui lindudena välja lähme, näeme kvasiteid ja vrokhe “Korayeken-ho’ga” kibedas võitluses.
Maranea teeb “selgelt nägemise” vulkaani piirkonda. Vulkaani ümbritseb välja voolanud laavast tohutu järv. Muus suhtes on kõik vaikseks ja rahulikuks jäänud. Välku taob veel edasi ja kuigi pilved on madalal, ei ole nad enam vastu maad. Pilvedest vaatab allpoole nägu.
Melangel toob mulle Dryanthe ja külmast rauast pistoda.
Melangel: oma Airemise järgi vaata nüüd ise.
Käes on 19 päev 5s episood.