Missiooni +19 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 6s episoodid.
Haldjad, Kratsik, Tupsik, neli lumenõida, Valge Nõid ja korayekeni salk.
Erbelius manab väravaruumi minekuks nõidusi alates üldtunnetusest (omnisense). Lisab kaitstuse tõbede eest, ujulestad, lõpused kalasilmad ja veel mõned peitvad ja segavad vigurdused. Oma kõrgele kalalikkusele otsa lisab ta selga tõmmates käo mantli ja pähe küüntest kübara.
Melangel pakub Filipile teha ühisnõidust, et oma haldjaliku olemusega kutsuda esile suurendatud võimsusega torm. Sellest ei näi midagi välja tulevat ja lõpuks nõiub ta üksi orkaanikeerist. Esmalt tõusevad lained üha kõrgemale ja ähvardavamaks, siis tõuseb ka tuul. Pilvede kokku sõnamine siiski ei õnnestu.
Mantlitaskusse tulekuks vormib Melangel ennast “mõõkhambuliseks” varblaseks ja taskusse jõudes Erbeliusele: siin läheb tormiseks ja oleks ehk aeg alla minna!
Erbelius nõiub ja vannub “rajaleidja” arkaani ja sukeldub vette. Vesi ei ole väga hapu. “Rajaleidja” osutab otse alla ning nägemist toetavad “pimedana” ja “tõene” nägemine. Tänu sellele õnnestub tal õigeaegselt märgata paarikümnest kuni mõnekümne meetripikkuseid monstroossete inimlõustadega kolmemeetriste lõugadega angerjaid, kes oma lõugade ees kannavad peibutusvalgustuse kerasid.
Ruumi lähem uurimine ei näita lõhede olemasolusid siin. Laskudes paarisaja meetri sügavusele leiab ta “rajaleidja” toel kalju moodustise jalamil mustendava sissepääsu, ava.
Ava juures tiirutavad kahepoolemeetripikkused neljakäelised šahaguine meenutavad monstrid opereerides ühe paari kätega kolmikhargi paari ja teise kätepaariga vande (võlukepikesi- wand). Olenditel on pikad lestad ja nad on spetsialiseerunud akvaatilisele eluviisile kasutades pikemateks ja kiiremateks sööstudeks kalmaaridele sarnast elundit tõukava veejoa tekitamiseks.
Neist möödudes, sisenedes “tuukrikella” veega täidetud ossa, kohtab Erbelius palju enam humanoidsete tunnustega kahekäelisi monstreid. Nende vahelt eriliste probleemideta läbi libisedes jõuab ta ruumi ossa, mis on õhuga täidetud. Ruumi seinad, põrand ja lagi on moodustunud keemiliselt ja maagiliselt töödeldud basaldist.
Nähtamatusse mähkunud druiid selgitab meile kõigile olukorda, kus kaks kuueliikmelist õhu-elektri vrokhide salka peab võitlust oma vastastega. Teise grupi keskel on neile toeks glabreezu. Viimane võitleb oma salga keskel . . . Aleksandra Populose hykalothidega. Kui siinpoolsed on veedeemonitega enam vähem kindlas olukorras, siis Aleksandra družiina on surunud nad umbkaitsesse. Kaugemale käiku vaadates on näha aeglaselt liginevaid kahekäelisi juba tuttavat tüüpi veemonstreid.
Paladiinid: valikuid kaks, too meid kuhugi varjatud ossa nii välja, et vastased meid ei märkaks ja enneaegselt ära ei kohkuks ega minema ei jookseks Muidugi on alati varuvõimaluseks meid kohe keset melu maha panna.
Melangel: kus on luut, ma küsin, sõjasaak, trofeed . . . ?
Erbelius, mentaaalselt: Aleksandra, Aleksandrake, khm, khm.
Aleksandra: tere haldjas ise ka.
Erbelius: su piskholothidele valmistatakse varitsust.
Aleksandra: kas jäite terveks?
Erbelius: pole kunagi tervemad olnud.
Aleksandra: siin saab ehk ühise lahkumisega ühele poole. Ei-noh, ei noh, me võiksime selle, siinpoolse osaga tegeleda. Teie selle sealpoolse osaga, kui tahate siit auga minna, kuigi ega au tähtis ole.
Erbelius: mis edasine plaan on?
Aleksandra: uut, uut maandus seadet on vaja, sest Mastiplex on peatselt siin.
Erbelius: aga Horosmeus?
Aleksandra: tema ei tule arvesse, tollel on oma tornis mõningad pakilised toimetused.
Erbelius: veeisand, hai, Šestor?
Aleksandra: jah, seda küll, sest jahib seda Mastiplexi.
Erbelius: ta võib, see Mastiplex isegi kuri ja paha olla. Mul käskis ema, Oskal: Erbeliuse psy-op, püüdes mängida kägu, testi ära teha, sina aga oled deemoni kohta päris kõva, hmm, abüssi deemonite alalise nõuandja kohta.
Aleksandra: tee võiksite mulle teenistusse tulla üks tuur ja tuhat kuld tukatit sinu.
Erbelius: Aleksandra, head ja paremat, ma siin . . . .
Erbelius laseb kuue taskutest vabadusse Maranea, Jussufi ja kaks välgukandjat paladiini. Need kulutavad mõned sekundid oma vormi ja kuju taastamisele.
Erbeliuse taskutest saavad välja linnukesed Melangel, Samba, veel üks välgukandja ja Volabrünn. Maranea manab kiirel ühe jõuvälja väljuva seltskonna kaitseks kuid kolm lähenenud elektrivrokhi jäävad kammitsetuks meiega ühte ruumi. Vrokhid jõuavad lööma tabades ühte rüütlit, Jussufi ja meie valgusekillukest Maranead. Vastuseks on välgukandjate poolne hoopide rahe, kus kaheksast löögist tabavad kolm.
Melangel nõiub “käe” ja surub ühe vrokhi vastu jõuvälja liikumatuks. Samba kasutab hetke lõikab liikumatuks sunnitu peajagu kergemaks. Erbelius toob keset äkšioni Oskali, Filipi, Valge Nõia ja veel ühe välgukandja. Maranea manab kahekordse maagilise noolekimbu ja niidab jalust ja elust teise vrokhi.
Erbelius: ja see on valguse kõrgmaag, kellel kulus terve vägi, et ühest vastasest jagu saada.
Volabrünn: ära albi siin midagi õeke-Maraneake, ja läheb puudutab viimast vastupanu osutuvat tanarriid. Midagi ei juhtu!
Erbelius ja Melangel, koos ja samaaegselt, nagu oleks nad seda harjutanud oma endise ülemkoja liikmete peal: Ha-ha-haa!
Volabrünn, vaadates haletsevalt viimaseid: sellega nii, et keegi võiks ta eluküünla nüüd kustutada, ma teda harmisin.
Valge Nõid võtab käest valge nahkkindakese ja astudes vrokhi lõusta ette virutab sellele kindaga vastu nokka, tabades teisel katsel. Elektri-vrokhile oli seda palju.
Erbelius: vhait pover ruulib. Oskal: ikka see brechtismide-barbarismide vohamine.
Interlüüdium kus “KKK” ehk Kõikse Kaose Kirik valmistub järgnevaks võitluseks. Melangel vannub midagi sauast, Oskal saab hiljem teada, et “värava-analüüs” oli (analyze portal). Samba laulab, Erbelius aitab kuuetaskutest välja paladiini ja preestrinna värvulisi ja ühe kratsikulise.
Filip nõiub endale kiirenduse ja alustab laulu. Mina nõiun vandist endale ja Filipile “väljalise soomuse” (mage armor).
Melangel nõiub sauast “löö esimesena Violenta” ja palub Maraneal kaitsva jõuvälja maha võtta.
Maranea: siin me oleme, me oleme praimist ja me maksame, otse kätte!
Filip saab löögile ja isegi kahe tabamusega jääb vastane jalule.
Filip: kus häda kõige suurem seal kratsik kõige lähem, tule aita!
Kratsik viibki vrokhile haigettegemise lõpule. Oskal, sooritan sööstu kolme eduka löögiga ja võtan taas sisse ohutuma asukoha. Õnneks välgukandjad-rüütlid kustutavad veel jalule ja võitlusse jäänud elektrivrokhide võitlus ja elu tahte, tervelt neljal.
Paldiinid: piiss of kaka! Korayeken-hoo!!! Nad on välgukandja jumala ees tunduvalt halvemas kirjas kui meie! Teie, nõrgad haldjad, hoidke end meie selja taha, me kaitseme teid!
Teiselt poolt, sealt kus glabreezu oma salgaga on tegevuses Aleksandra hykalothidega, kostab vaid nohinat, hingeldamist ja kõlinaid, kolksatusi ja mütsatusi.
Samba: kas neid kalanägusid jääbki juurde voolama?
Erbelius: Maranea, tee midagi!
Maranea suleb meiepoolse sissepääsu ja väravast teisele poole jääva ala jõuväljaga.
Maranea: ja teie kaks ebavalgus kõrgmaagi?
Volabrünn: head asjad ja ajad tulevad alati tagasi.
Puhastame kaitsesfääri jäänud ruumi saastast. Oskal, raiun esimese eriti õnnestunud hoobiga ühinema elemendiga ja teise teed üsna, üsnagi räsituks ja pöördun tagasi ohutumasse kohta. Veemonstrid löövad ja valusalt, vähemalt mind. Paladiinid teevad küll korraliku puhastuse.
Lõpetama enda poolse ruumi puhastamise. Samba raiub, lõigub, viilutab. Erbelius hinnates olukorra ohutust võtab kübara peast ja nähtavuses olles hakkab kompassi uurima. Ei loomi, ei allikat, ainult värav nõrgalt, reliktse oktariinse joonena.
Maranea: teeks midagi, näiteks kaks tulekera . . . veemonstrite vastu.
Volabrünn: tühi töö ja vaimu närimine, veist of mani. Vaat “horrid filthing” . . . paladiinidest jäävad osad sisse kuid elavad veemonstritest erinevalt selle üle.
Maranea: ma lootsin oma õpilaste peale, nende kiiruse peale, ja vaatab Erbeliust ja Melangeli.
Volabrünn nõiub oma sõrmeotsa süsimusta hõõguse, manab teab kust kohale haldjaneiule sobiva kingakese ja siis vrokhi Mooruse kehas asub patseerima jõuvälja ees ja ähvardama ja irriteerima selle taha jäänud ja seal tunglevaid vee-elukaid.
Erbelius läheb ja vaatab teisel pool toimuvat. Aleksandra salk on ka elekri-vrokhidega ühele poole saanud ja lahutab meelt veemonstritega, raiudes võimalikul peenelt viimastelt päid otsas. Aleksandra ise on langenud mõttesse.
Erbelius: noh, võlurid, aee, teete ka midagi, aktiveerige värav ja kaome kus k-rat.
Melangel: miks sina küll tahad Gehennasse Aleksandra sugustele külla minna.
Poole minuti pärast hakkab Melangelile selguma värava kasutamise võtted. Tuleb kasutada nelja komponenti värava käivitamiseks. Siduda sellega kohalik tuli, vesi, maa ja õhk, kõik nad peavad ühendamise ajal elus olema. Värav meie jaoks avaneb Kriesha templisse, sinna kust algas meie Abüssi retk.
Norin Maranealt lendamise ja uurin veidi omal käel väravat. Kui nüüd seda asja võtta ja vaadata siis meie seas on keegi kelle abil saaks värava avada ka kuhugi mujale. Esmane kahtlus Varju ja Volabrünni seostest on liiga ennatlik. Küll on ilmne, et kui Samba viiks avamist läbi, siis värav avaneks kuhugi, kust viimane tuli slaadide ja käoga.
Esmane ehmatus on probleem, kust tulelordi elusaid teenreid saada. Lõpuks pika ponnistuse peale meenub, et hetkel võtmena opereerivast tornist annab kohale manada konksu otsas tukkuv kvasit. Viimase summoonib siia ja hoiab kinni Melangel. Naelutamiseks väravale saame naelad välgukandjatelt-paladiinidelt, millega ta spetsiaalsesse süvendisse saab kinnitada.
Valge Nõid “kutsub” kohale elektriisanda teenri vrokhi, kelle Volabrünn “kinni-hoiab” ja väravale naelutab.
Volabrün: ja Maraneake, sina, kas sa mõne veedeemoniga hakkama ei saagi?
Ootame, et Maranea võtab kohe jõuvälja tagant mõne kahekäelise, kuid mis iganes põhjusel manab valguse kõrgmaag siia hiigelsuure, pea kuue meetri pikkuse kaani.
Maaisanda teenrina pakume Morust.
Volabrünn-vrokh veab ennast värava suunas: oo, ma olen selles elus palju kurja teinud ja pean oma süüd lunastama. Naaldub viimase süvendi kohale ja virutab ise baathori terasest naela oma vrokhi kehast läbi väravasse.
Värav hakkab rohekalt helenduma ja maa hakkab värisema. Värina toimel või tagajärjel tekivad värava ette astmed. Süvenditesse naelutatud monstrid imetakse neelavate liigutustega vastava monstri lõugu meenutavate väravadetailide poolt väravasse. Viimasel hetkel vupsab Volabrünni udune keha välja Moruse nokast.
Volabrünn: ma olen kummitus, ma hakkan kohe kummitama, uhuuuuuu. Oleks aeg väravasse astuda.
Kuid ennem kui jõuame sammugi teha, märkavad Samba, Melangel ja Erbelius, et kusagilt materialiseerub värava ette hallis mantlis, kõvakübaras ja jalutuskepiga “kägu” ja astub kiiruga väravast läbi.
Melangel: lugupeetud seiklejad, enlil võtku, te nägite seda parasiitset eluvormi! Oskal- seda võis ka keegi teine öelda.
Melangel ja Erbelius: Oskal, Filip ja kratsik suudaksid ja peaksid selle värava kaose ürgmaagiaga värava korralikult ära rikkuma.
Kratsik läheb kohe puhevile, ja kuigi kuuldes, et kuigi värava puhul siia lausudes “värava-hoidmine” (hold portal), “valvur-haldur” (ward guard) ja “sümbol”. Kahte arkaani ei peaks saama teha kuna need on abjuratiivsed. Kratsik arvab, et see väljamõeldud probleem, et kui me annaksime kasutada piisavalt hea maagilise eseme, siis . . . !!!
Lõpuks jääb nii, et kratsik jätab valmispandud maagilist kompleksi käivitama želeenoidi Miranda ja maagia patareiks ohverdab Melangel Gehennasse viiva Kuubik-värava.
Lausungitega “jänes kaarte ei mängi”, “koer kukleid ei söö” (kratsik), “julge hundi rind on haavleid täis” (Melangel) astume läbi värava.
Oleme taas Kriesha templi eesõues. Filip proovib ja saab avada raamatut. Ainult et üks leht “Hukatuse testiga” (test of doom) on kadunud. Ka teise, hiljem saagiks saadud, raamatu vastav lehekülg on kadunud.
Kägu näha ei ole. Erbeliuse erikompass näitab “loomade” viibimist läheduses. Igal hetkel kui keegi astub läbi värava, värahtab värava nool ja vastav sümbol lööb hetkeks särama.
Paksust õhust või lihtsalt ei kusagilt astub välja halli mantli, kõvakübara ja jalutuskepiga tüüp.
Melangel: hei välgukandjad, alles nüüd eepiline võitlus algab!
Kägu: mitte täna ja mitte seekord, te olete liiga nõrgad.
Filip: miks sa meid säästad?
Kägu: lahkun kohe, ei ründa, sest ma olen lubanud, et ma ükskord ei ründa. Ja mõelge hetkeks. Kes on teinud teist suuremad kangelased, kas rebane, kes teid on manipuleerinud vaid talle teadaolevatel eesmärkidel, või siis nagu antud juhtumil, kus te ise teadsite mida teha ja kuidas teha, kui te polnud kellegi teenistuses vaid lähtusite vaid ainult ise-enda huvidest ja vajadustest? Te mõelge veel, mõelge. . . !
Melangel: kellele me siis tänu võlgu oleme?
Kägu: ei kellelegi, ei kellegi huvides.
Melangel: väga hästi siis.
Filip avab raamatu . . . .
Melangel: tead Filip, siin algab kohe üks eepiline võitlus kui sa seda ei sulge!
Kägu astub uttu!, lausudes enne: multiversumi valitsemine saab toimuda vaid ainsa isevalitseja meetodil.
Erbeliuse kompass näitab veel ühe “looma” olemasolu, seal kus oli Hinkuse varjupaik. Sinna vaadates Erbelius näeb kuidas keegi laiaäärelise kaabuga tegelane laskub ülevalt lae alt mööda seina põranda suunas.
Erbelius: see et seal on “rebane”.
Melangel nõiub valgust: saagu valgust.
Maranea: saagu jah. . . ja helistab kellukest.
Kriesha templi hoovi tekivad neli sinihõbedast valgusesammast millest materialiseeruvad neli valguse kõrgmaagi. Oskal tundis kindlalt Llaedra Lluannalit ja Angahraud Neirdwynni.
Llaedra: ja sina Volabrünn kao kus k-rat! Võitleme.
Volabrünn: kas ausa mängu huvides kellegi keha võtta või asute teie võitlusse gaasilisel kujul!
Melangel ja Erbelius: oot, oot, seda tuleks arutada KKK ehk KõikseKaoseKiriku seisukohalt.
Kes, Oskal ei märka, vannub: Erg Az . . . , oli vist midagi taolist Erg A$$RaR~S. Millal täpselt kadus ära ka rebane, seda me ka ei märka.
Valguse kõrgmaagid on kole agressiivses meeleolus: kui rääkida, siis köhige välja mis toimus, kuidas on nii, et te olete siin kellegagi, kes paar päeva tagasi tappis kaks elfi, valguse kõrgmaagi, Varjus.
Melangel: vale, üks oli neist üldse pool-elf.
Valguse kõrgmaagid: Oi oi, Valge Nõid on ka siin.
Erbelius: meie ei ole Valge Nõiaga!
Kratsik: Filip, anna raamat.
Valge Nõid: kuidas ei olnud, olin küll.
Valguse kõrgmaagid: hoidke need kinni, Volabrünn ja Valge Nõid.
Oskal: Filip, kui muu ei aita, loe raamatut.
Volabrünn: teid võeti tsunfti!
Kratsik: midagi sellist jah!
Volabrünn kaob koos Valge Nõiaga. Hetk hiljem pudeneb kohta kus seisis Volabrünn kirjarull.
Samba korjab selle üles. Pärgament on väga peenest ja õhukesest nahast. Väga tõenäoline, et paarpäeva tagasi oli pool-elfist valguse kõrgmaagi seljal see tükk.
Samba loeb ja transleerib telepaatiliselt meile: Teie väetid kõrgmaagid, kahjuks pidin kiirelt lahkuma. Teie reaktsioon on nii aeglane ja kulub veel palju palju aega ennem kui teie sinnani jõuate.
PS: kallid Abüssi kaaslased, hoidke kõva!
Samba loeb seejärel kuuldavalt: “Teie äpud kõrgmaagid . . . ” ja ulatab pärgamendi Llaedrale, “see on vist teile”.
Kõrgmaagid: kujutab ette!!! Ja püüavad Volabrünni “monstri kutsega” (summon monster) kohale tuua.
Volabrünn ilmub hetkeks: kena katse kuid täna tasuta banaane ei jagata, ahvidelegi. (naiss trai bat nõu banana).
Kratsik: no on üleannetu.
Filip, nagu nii mõni teinegi, hoiavad naeru tagasi.
Valguse kõrgmaagid: aga heades tingimustes, ei läheks see Volabrünn kuhugi.
Melangel: kuule Jussuf, kas sa tõest ellu tagasikutsumist suudad teha? ja osutab pärgamendile.
Jussuf: otse loomulikult, ja manades ja nõidudes hakkab pärgamenditükile külge terve ja elus poolhaldjas tekkima.
Resurrektitu: raske, raske, ma olin nii ilus, nii elus elemental . . . ! Volabrünn on kuri.
Resurrektitu valguse kõrgmaagidele: kus Volabrünn on, mul on temaga üks kana kitkuda, või mõni muu lind.
Erbelius: vaat sind elustati üldse tänu Volabrünnile. Tema tõi su nahariba läbi Abüssi, tänu temale oleme me siin, tänu temale on siin ka näiteks Jussuf.
Resurrektitu: nagu ma nii väga tahtsin.
Melangel: kui resurrektusid ju siis sa ikkagi sisimas tahtsid.
Filip: kas see kõrgmaagi elu on tõesti nii tüütu ja nii sakib.
Valguse kõrgmaagid: me võtame Maranea kaasa! Tal on mujal asja.
Melangel: aga Maranea, kas sa tõesti tahad nendega ära minna?
Maranea: jah!
Kuus hõbesinist sammast viivad meie seast kõrg-maagid.
Jussuf: Kriesha tempel, te võite alla anda! Aga meie peame edasi minema!
Melangel: te olete unustanud ühe asja, te peate uut prohvetit otsima!
Jussuf: meil on ka kuus paladiini hukkunud. Peaks kurvastusest ja ebaõnne tasakaalustamiseks Rovninodenskiy kokku pakkima ja komtuurkonnaks ümber nimetama.
Melangel: aga Kriesha templi baasil KolmeKaoseKirik?
Jussuf: siin ei löö korralikult välku.
Krieshiidid: alla me ei anna, aga teid maha ka ei löö. Te unustate ennast, te viibite siiski võimsa Vosi peajumalanna templis.
Melangel, irve mõtteis ja mentaalselt: huvitav, huvitav aga templi kuld on meie käes.
Krieshiidid: Te ei või siin olla, minge kuhugi allapoole või ülespoole, minge minema!
Oskal: nii palju siis KKK’st.
Käes on 19 päev 7s episood.