Missiooni 19 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 8s episood.
Haldjad kusagil Vosgaardis kaljuaheliku põhjanõlval lummemattunud varemete kohal metsapiiri läheduses. Korayeken-hoo usku kinnitamas Beliniku koobas templis ja krieshiidid meie, meile mitte antud, 4000 kuldtükki hoidmas oma templis. Küll me sellele kunagi järgi lähme.
Melangel nõiub selgust: me oleme Velenoye’s Orleanskiy (Lohemäestiku) põhjanõlval.
Varemete puhastamiseks lumest karjutakse piisavalt kõvasti, Oskal: slaadilik ropp abüssaal-vosilik arvamus lumest ja sellest mida lumega tegema peaks, ja laviin tormab mäenõlvast alla metsa jättes mäenõlval asuvad varemed paljalt ja kaitsetult külma kätte.
Lume alt vabanevad sammaste jäänused nagu murtud hambad … ja kaks istuvat kuju, kes hoiavad ilmselt külmast põlvede ümbert kinni.
Erbelius: päkapikkuja luodo, päkapiku looming!
Sambad on kunagi vist mingit katust hoidnud. Katus oli osa hoonest millel oli vähemalt kaks nurka, mis mäenõlva oli rajatud. Praegugi on näha mäeküljes mustav sissekäik. Lendame varemetele lähemale ja piisaval kaugusel kontrollib Hinkus toimivale hingele omast emanatsioon-alainmenti. Oskal: vosidel on küll omalaadne selgitus “ära-joonitud(joodud)-mentide, võimu ja korrahoidjate kohta, kuid antud testi kohapealt pole voside seisukoht üldse mitte oluline.
Hinkus: Erbelius, need kaks kivikuju “tunnevad”, omavad neutraalset teadvust.
Erbelius vaatab täpsemalt: need on kaks, mingit terran laadset, monstrit.
Erbelius: Tere!
Nemad: tere inimene!
Erbelius: kahju, pole inimene, haldjas olen.
Nemad: olgu.
Erbelius: ega teil pole teada kus te täpselt olete?
Nemad: Dendin Kaksharkhabeme linna juures, nüüd on siin küll Nirgin.
Erbelius: kas draakoneid ka siin on?
Nemad: Kuuhõbedasoone-Põhjamägede draakon käis siin, üheksa aastat tagasi.
Melangel teeb selle peale kiire visiooni sääreluust. Sääreluu on Drachenauri mägede suguvõssa kuulunud lohe oma. Lohe on väga ammu surnud. Surnud juba tuhat kuussada aastat tagasi. Lohe on üks neist, kes hukkus ühe tuntud tegelase, ühe tuntud maagi ja võluri käe läbi. See võlur on üks kuueteistkümnest suurest võlurist. Tol ajal kui lohel halvasti läks oli võlureid küll veel alles neliteist, kaks lisandusid hiljem. Toimus see lohe jaoks kurb asjatoimetus veidi enne Deismaari.
Lohe löödi maha, Oskal: kui labaselt see kõlab, ei ole miskit siin maailmas ilusat ja kestvat, isegi austust lohede ja surma vastu, Mistmooris. Sääreluu koos muu lohe jäänustega vajus maasse, kust selle libarotid omakorda välja uuristasid. Goblinid võtsid selle neilt omakorda ära, kelle omandisuhted jälle preestrid vaidlustasid. Preestrite huku järel vedeles luu kaua hooletuses kuni koboldid ta leidsid ja osmiku ehitamisel ära kasutasid. Kobolditelt sattus ta vahetuskaubaks haldjate kätte, kuue tavalise kratsiku-tootemi ja ühe maagilise-kratsiktootemi eest, nii räägib lugu.
Sääreluu oli väga edev ja oli kaua-kaua koboldite kultuuri üks neljast põhitoest. Ta on maagiline ja aitab koondada maagiat.
Hinkus soovib ka kultuuri põhitala vaadata.
Erbelius: selliseid skulptuure võib nimetada kaleptuurideks.
Erbelius: kaleptuurid, millal viimati liigutasite?
Kaleptuur osutab kuhugi samba tüki suunas, selle alt paistab saapatald.
Erbelius: ja millal siis?
Kaleptuurid: paar nädalat tagasi.
Erbelius: olgu, nägemiseni, õukei tsiao.
Hinkus vaatab varju ja seal on kusagil siinsamas mäekülg sellel kuppel ja kupli keskel olevast avast tõuseb suitsu. Kuppel on valmistatud mustadest kokkupainutatud roietest.
Melangel kontrollib siin allika olemas olu, seda ei ole.
Erbelius liivakella abil kontrollib aega, sellega on siin kõik korras. Kompass loomi ja väravat ka ei näita.
Hinkus otsib teiselt poolelt sobivamat rahulikumat kohta, et sealt valge roosi piirkonda teleporteeruda. Ta pakub välja versiooni minna varju, hinnata ja vaadata Valget Roosi ja siis kohale portida. Melangel arvab, et see ei ole hea variant. Hinkus solvub veidi ja arvab, et siis me võiksime ise otsida sobiliku teleporteerumise meetodi.
On õhtu ja aega kuutõusuni kasutab Melangel oletuste ja hüpoteeside püstitamiseks mägede üle. Ta peab neid vanadeks päkapiku valdusteks, kus lohed vahetevahel pahandusi teevad neid kohti samuti oma valdusteks pidades.
Eraldi uuring veel sääreluu endisele omaniku kohta. Too lohe oli väga ja väga vana lohe. Kohalik lohe kuulub samasse klanni, millisesse kuulusid Azrai poolel Deismaaril võidelnud. Tema koobas oli Drachenauris ja tema vara on siiamaani jagamata. Aardes oli, või siis seega on, brechtide ajaloolise reliikviana “tornlaevade” (towership) ehitamise plaanid ja … ühe lohede kalmistu plaan. Nimelt kuulus nimetatud suguvõsa lohesid nende hulka, kes harrastasid oma kalmistu pidamist. Kalmistu iseenesest pidi paiknema korraga kahes plaanis. Oskal: kas midagi sarnast Tuarannwn’iga. Lohe ise oli selle arhitekt. Kalmistu ise on täiesti ebasurnu ja elava kindel. Kas mahalööjaks oli “Kaaren” või “Võluja” sellest vaikib ajalugu. Igal juhul olid paljud võlurid sellest neljateistkümnest või kuueteistkümnest Azrai poolel. Ruornil ei olnud, tema tegutses hoopis Vorünni esindajana. Tema kätte oli siis kas antud või sattunud asju, mis võimaldasid korrumpeerunud kõrg-võlureid hukka saata.
Ajatäitmiseks ehk kulutamiseks, ehk raiskamiseks ehk parajaks tegemiseks, Oskal: mis toredad väljendid, laskuvad haldjad päris metsaservani. Hinkus avastab siin orogite, gnollide, inimeste, lumesisalike varskide ja mingite lindude jälgi. Viimased on puude vahel lennanud.
Melangel: püstitaks siin äkki laagri?
Samba: kas siin on ohtlik, praegu?
Kratsik: vägagi, meie oleme ju siin!
Melangel teeb kaks ilma kontrollivat nõidust ja lausub: härrad ja daamid ja kratsik ja …
Kratsik: just, taiplik haldjas, ma olen omasoodu.
Melangel lööb käega ja nõiub kuuvalguses kuukiirtest silla siit Valge Roosi piirini, kurvavõitu salu servani. Taevas on siin kahtlaselt pilves ja tarkust kogunud haldjad tunnevad ära “valduste kaitse nõiduse”. Salusse sisenedes kohtume varsti kahte tuttavat vardjat-vampiirhaldjat Solarost ja Sillarit.
Melangel: tere, siin on meiega Rosinante ja Samba.
Erbelius: Samba ole siis nüüd vähemalt õu-kei ja ära ole pipar.
Vampiirid: Samba, kas nad on usaldusväärsed?
Melangel: need oleme meie, Solaros ja Sillar.
Oskal: mind tabab Lora mentaalne tervitus.
Läbi metsasalu tuleb puid kõigutades meie poole kahekümne meetrine puu vabandust drüandi nooruk.
Merbau ja Erbelius on tervitamisest veidi sassis, kuid puunõid saab oma Merbau lõpuks oma puu uudiseid rääkima.
Merbau: eile saabus siia hallide haldjate delegatsioon. Delegatsiooni teema ajal liigume Merbau okstel jalgu kõigutades trepist ülesse. Melangel palub luba erilise vastutuleku korras endale luba Merbaule latva ronida.
Kindlus-vahitorni värava ees oleva postamendi otsas treenib eriti uhket ja kohevat, Oskal: nagu veidi külmetav varblane, kehahoiakut Ashernax, kes meenutab hetkel küll greifikuju, mitte greifi ennast.
Greif: seis, kes tuleb!?
Erbelius: need meie, võimsad haldjad!
Ashy: värisege musklis lõvikehaga olendi ees vaadake mu kuldseid … ee … vaadake mu kuldset nokaprofiili.
Erbelius: näed, siin su peremees! Oskal?
Greif: söök …?
Nüüd pistavad haldjad vaest greifi alatult mõnitama. Ashy’l oli juba ennem aju lihastesse kasvamist naljast arusaamisega probleeme.
Lõpuks Ashernax: võite vigastamatult mööduda.
Erbelius küünitab oksalt Ashernaxi patsutama ja greif teda nokaga toksama.
Erbelius: ha-ha-haa!
Ashernax: ma olin ka muide samas suunas teel.
Sellepeale hüppab greif sambalt maha ja longib meile järele, uhkelt. Kratsik kõnnib ka, sarnaselt ja tõukab ühel hetkel Ashernaxi.
Kratsik, ise: ta tõukas mind, kas ma tohin tal noka sõlme keerata?!
Erbelius: et talle nagu nabarõngast?
Kratsik: sellel armetul kassipoja ja koduvarblase sohipojal … jne
Kratsik: homme teen kõrva … .
Ashernax lõpetab ettevõtmised kahe löögiga, kuid Kratsiku näppudesse jääb kaks peotäit uhkeid sulgi.
Hinkus: Kratsik, kas soovid ülalpidamist tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse puhul!?
Nii meelt lahutades jõuame lossi siseõue. Meid ümbritseb ja mähib endasse seintest ja müüridest õhkuv nukker viis.
Melangel: Rosinante, see siin on hea koht, kõik puha tuttavad.
Rosinante: hea jah.
Vanasse õdusasse pragunenud müüridega ümbritsetud lossihoovi astub veel kaks juba varasemast tuttavat vampiir haldjat, kes tervitavad kutsuvad meid õhtusöögile.
Esmalt saame oma kraami maha panna meile eraldatud tubadesse, viimane on eriti vajalik Melangelile, kes vabaneb sääreluust ja saab jätkata haldjana, mitte slaadina. Pakutud õhtusöök on õnneks haldjalik, esimene selline üle pooleteise nädala.
Peale meie on saalis veel haldjaid, hallid haldjad neist üks isegi elooria turvises. Enne lauda istumist meid tutvustatakse. Needki haldjad on eri kodadest, kuid parima varustusega on darkhardid.
Melangelil ja Erbeliusel on suured ja tugevad “vere”aurad külge tekkinud ja Melangeli “vere”märk ülitugevaks muutunud, tema pupillid on levinud üle silma.
Lora palub muusikat ja tutvustab meile kahte Enlili “häält” , Oskal: nii nimetatakse darkhardi enlili preestriseisust.
Darkhartide ekspeditsioon on teel Azray templisse selgitamaks välja templi “kiiksu põhjus” Mis siin on imelik? Mis on kahtlane? Mis põhjustab halba tervisele käivat kliimat? Monstrite üleküllust?
Esialgu me kuulame ära ootavalt “järgmise ekspeditsiooni suurt ja ilmtähtsat ülesannet”.
Lora, meie hoolikat tähelepanu nähes: hea meel näha kokkuhoidvaid haldjaid.
Vaatame nüüd meiegi Lorat uue pilguga. Tema kristalse nupuga sau on üks igaviku sauadest. Hetkeks me mõistatame, miks sauaahne Rolepsis Ehnatis seda ei tahtnud. Kuid see sau annab kokku pannes muid omadusi. Annab kontrolli ja taju valduste üle, midagi samalaadset jumala võimuna oma valla üle. Muuta ja kujundada ja hävitada oma valdustes, suvale vastavalt.
Erbelius uuele ekspeditsioonile: oi, meie saime umbes sama ülesande!
Melangel: kui jõuate võluripuu juurde kolmandal või neljandal korrusel, siis hoolitsege tema eest, ta väärib seda.
Erbelius: ja kägudega, ärge nendega kokkupuutuge, ja kui kokku puutute siis ärge püüdke võitlusse ronida, aga kui siiski siis aidaku teid vägi ja jõud…
Hoiatatakse neid veel neetud tsiribiribimm Belinik tsiribiribimm nõidade eest, Korayeken hoo eest ja, et Kriesha lumenõiad ei ole ehk päris need.
Erbelius: tegelikult olime me suurema aja Abüssi ja Korayeken-hoo ja Kriesha-aiii olid ka. Need sindrid manavad mana maha (dispellivad) täiega. Nendega jah vajalik ettevaatlik olla. Siis see täiesti surematu monster, vähemalt see mille me leidsime, see on täiesti surnud, nüüd.
Melangel: kui veel oletustest, siis Azrai Struktuur on modelleeritud Abyssi eeskujuks võttes.
Drakhardist vanem: ehk aitaksite meid kuidagi!
Melangel: vaadake, osundab kratsiku suunas, tema oli ja on meil suur maagiliste esemete ja relvade austaja, ta konsumeeris neid nii innukalt, et … ühesõnaga mida põle seda põle, ainult hädavajalikud asjad suutsime selle ahnepäitsu käest säästa.
Kratsik: see pole tõsi, see on alatu vale. Andke mulle pistoda, Oskal sul on see kolmekordse vääristusega.
Annan siis selle talle ja hetk hiljem annab ta selle mulle tagasi, ainuke asi et nüüd vilgub see minu ja Filipi vahel.
Kratsik: vaadake kui heaks ma tegin, püüdu keegi seda sult ära võtta.
Melangel: ega jah need koopad polegi eriti hullud, vaid need seal ringi hulkujad. Nendega küll ei soovita kohtuda.
Erbelius: seal on palju teenistuskäike, ja hoolitsege meie püha salu eest.
Melangel: ja kägudega, nojah te ju teate kes need on, väga hea, siis nendega on siiski üks võimalus: labürinti-puhv-puhv-puhv ja lüüa täie innuga. Mis ühes ringis tehtud see hea, mis mitte see järgmises jälle täie hooga.
Melangel: ja need inimjumalad, need liiguvad seal sees ringi kohe mitmeti, meil ei õnnestunud neid kuidagi vähemalt leida kui paarikaupa. Nende puhul aitaks hästi aja kokkusurumise ja venitamise võtted, meid aitasid.
Darkhardist seiklejate jõuguvanem soovib teada saada, mida siis meie teada saime.
Meie vastuseks: esiteks on darkhardi sponsorit tabanud ajutine ebaedu, kass kõnnib jälle omapead ja vabalt, rebane tahab progressi ja käod tahavad halli käondust. Et kus kass on- kass on hetkel ilmselt ei millalgi ja ei kunagi. Küll on aga ajal võimu kassi üle ja vastupidi.
Meid kuulates lähevad hallide haldjate näod murelikuks ja mudivad närviliselt relvade käepidemeid.
Meie: aga mis siin, ülal, väljas toimunud on ?
Darkhart: kõik nagu ikka, mingit suurt sõda ei käigi. Rovninodenskij, Kornekievichi, Battlefiendi ja Gnollfellsi suunas käib tavapärane vinduv piirikonflikt. Lluabraidis pidavat Gorgon laiendama valdusi meie suunas, Anuurias olevat mingid segadused, mingid trooni-demoonilised segadused. Põhiliselt uurivad seal asju Tuarhieveli haldjad.
Lora: Anuurias on asjad kontrolli all. Mingite veidi täpsemalt öeldes deemonite omavahelise võimuvõitluse tulemusena on ajaloolised deemonid oma valitsuskepi edasiandnud ja see on jama.
Jama, sest deemonite jõud on tugevnenud, kogutakse inimeste masse lippude alla. Sellest tuleb veel palju sõdasid ja paljud vanad asjad võivad hävineda.
Erbelius: et Anuuria tuleks ära võtta?
Lora: Sielwode, Tuarhieveli ja Mereudu mägede haldjad on ohus. Rruanagh’i Rhuobe püüab asja kontrolli all hoida. Kõik haldjad on vaprad, aga nad on suures ohus. Tavaliselt nii rumalad inimesed on kokkuleppele jõudnud, aga, Lora teeb ohates tähendusrikka pausi, kaua see nii ei püsi, küll aitaks kui keegi segaks nende uut tärkavat võimu.
Melangel: verenupu võte (bloodtheft) aitaks, eks!
Lora: võib olla.
Erbelius: kas sündmused toimuvad Viiel-Mäetipul? Allika taastamine?
Lora: olgu, seal on tegelikult asjad korras. Allika taastamise maht on ebaselge, vähemalt seni.
Erbelius ja Melangel leiavad: peaks uurima Viie-Mäetipu käivitamist. Jõudu ju sellega tegelemist justkui on ainult päris valmis veel pole.
Lora: on jõude kes seda soovivad ja kes mitte. Siit Mistmoorist vaadates on see väga udune ja pisike. Kodus oleks teil vaja ka ära käia. Kindlasti teid seal oodatakse, kuid ennem minekut peaksite otsusele jõudma kus pool seisate. Oskal: tuttav seis eelmisest koduskäimisest, kõige ohtlikum oli kodumetsas.
Erbelius: see meenutab Fernand Xavieli juttu!
Lora: veel parem, võtke aeg maha ja võtta puhkus Valges Roosis, sest pole rahulikumat kohta kui see siin. Siia võite alati jääda. Meie poolt katus ja toit ja abi, kui vaja. Vastutasuks üks patrull lähikonnas esialgu torni ümbruses või siin sama Mistmooris. Võimalik ennast arendada, täiendada ja nautida.
Hinkus: et nagu linnukesi?
Lora: ei ole, vahetevahel ainult mõned nahkhiired. Õhtuti ikka tants ja tagaajamine.
Õhtusöögi lauas vampiirid verd ei joo. Lora mängudes ei osale.
Melangel visioneerib veidi Lorat: Lora pole sündinud vaid müstiliste jõudude poolt loodud siia. Samas on ta vägagi elf, tuarannwn, ilma järveneeduseta. Lõpeb meelelahutus ja oigavate ohkavate müüride ja seinte rahusse haldjad mediteerima asuvad. Oskal: lõpuks ometi mingigi rahu.
Uus päev 20s.
Saadame järgmise, tuaranniidide riigi noorhaldjate grupi teele. Jagame veel viimaseid mälestusi ohtudest ja ohumärkidest Azrai struktuuris ja kuidas sinna sisse saada. Soovime neile head jahti, hüva laskumist templisse, mitte kunagi “varju”, olla kõvad kohtudes protektoriga kui see kehvas meeleolus. Neidki saadavad alguses kaks vampiiri.
Meid aga ootab hommikusöök hautatud kapsa ja tomatitega. Meile tutvustavad kaks vampiiri. Üks olevat minu treener, Samba näib teda tundvat, ja teine nais-elfivamp pidavat olema loengutsükli pidaja. Loengutsükli teema on: elemendid kas paratamatus või võimalus!
Erbelius, mõtiskledes loengute sisutähtsa nime üle: kas hakkamine vampiirideks on võimalus?
Lora: isegi kui pole järgimist vääriv, siis võib teile sellest koju minnes kasu olla. Pole olemas võimalust kus samatasemega elf suudaks midagi sama tasemega vampiiri vastu. Eristada tuleb siin ikkagi treeningut kui dressuuri ja olemise vormi. Umbes sama kui õpetada karu tantsima õpetamine elusa leegi loomuliku tantsu vastu.
Erbelius ja Melangel: aga kas edasijõudnute kursust on võimalik valida? Kas te Rosinantet õpetaksite.
Loengu pidajanna: tema silm on veel tönts, olemine ilma enese teadvustamata pole ka õige.
Melangel ja Erbelius: kas ühte pisikest artefakti saaks hoiule anda? Ta oleks isegi hoiule antuna kasulik peita skraimise vastasesse pakendisse, nii kolme tollipaksusesse seatinast koorikusse.
Melangel lõpuks näitab hetkel küll võtit kahe Abüssi korruse vahel kuid ühes versioonis torni kontrolliva peavõru asjus. Oskal: lisaks kõigele puhkavad torni verikuldses südames kaks kägu.
Melangel: torni juht-peavõru see, ehk aitaksite valmis mõelda meile sobiva lahenduse!
Lora: te seda siit ära viia ei taha!?
Melangel vastu: aga kuidas meil nüüd nende käotappude pärast on, neid sai ju surmatud kaks?
Erbelius kirjeldab meie kohtumisi torukübaraga tüübiga.
Lora: mitte eriti, see tähendab, ma ei taha hoiule võtta seda vara ja kägudega ma ka eriti tegeleda ei taha.
Erbelius: kas käod, näiteks too, torukübaragasell, käivad sageli Cerilial.
Lora: õnneks ei.
Erbelius: aga Cerilial on neid paras pesakond, meile teada olevalt … .
Lora: jah, ja see on väga kahetsusväärne.
Erbelius: mis on tavaliselt käotapu tagajärg?
Lora: üks kägu ühe klanni , mõrvari klanni vastu.
Melangel: aga nemad ju norisid tüli!
Lora: ah, siin on alati vähemalt kaks tõde, sinu ja nende oma.
Melangel: Sillar ju rääkis, et tema kaks kägu ära söönud.
Lora: aga tema pole ei elus ega haldjas ka.
Melangel: mis need käod ikka ära pole, kuuest elfist kuus tegid testi ära, kolmest käost kaks ei teinud!
Lora: käod on jah head vastased, tavaliselt jätavad nad näo meelde ja tulevad näost näkku lööma, kuigi vahetevahel annavad ka seljatagant. Kindlus on mul hea, kuid tavaliselt tulevad nad siia ühekaupa ja ka siis on mul vaja poolt kindlust pärast remontida ja taastada. Nad esiteks ei käi siin eriti ja kui käivad on üsna rahumeelsed. Viimase saja aasta jooksul on olnud mul vaja kindlust olnud taastada kuus korda.
Lora: teid kuulates on mul selge, te olete suures ohus. Valige, kas hakkate vampiiriks või valite treeningu, kolmas tee on minu arust välistatud.
Erbelius: kumb üldse tugevam st vastupidavam on, noh sa saad aru küll, kas vampiir või pool-lihh.
Lora: üks neist on vegetatsioonne vorm, demi lihhi ma mõtlen selle all. Vampiir aga on keha ehk olemise ja vaimu ehk tunnetamise ühtsus. Otse kokku lastes vampiir just lihhist palju järgi ei jäta.
Melangel: meil aga vampiire küpsetatakse päikesevalguses, puuteiba otsas.
Lora: see osaliselt eelmise õhtu teema, vampiire saab kindlustada selliste ajutiste ebaõnnede eest.
Lora: olgu räägime siis edasi peaehtest.
Melangel: jah, kuhu seda panna?
Erbelius: kannaks seda üldse kägudega kauplemiseks kaasas.
Melangel: ja jah Rosinea Morbrünn! Oskal: huvitav kas ma kuulsin valesti või mis vihje see oli?
Melangel: mis valgel nõial viga on, ise on pool kägu, aga tahab olla valge vares?
Lora: need er- ja oonsheelingud on ju nagunii ühed hullud, ei ole ühe skisofreenia teisest hullem.
Melangel soovib peavõrust ikka koletult lahti saada: äkki me saaksime peavõru siiski siia jätta ja midagi muud kaasa võtta, mingi Morbrünni kraam? Oskal? Äkki soovitate pakendamiseks mingit sobivat karpi.
Lora: ma kohe mitte ei tahaks seda peavõru, hea meelega kaupleks ma kamba noori haldjaid, kelle saadaks kuhugi sinna kus pea võru vahetaks omanikku. Kuhugi Drachenwardi saarele või kuhugi mujale pärapõrgupõhja.
Erbelius mõtetes: miks mitte Gildarion?
Lora: midagi sellist nagu kaugete maade otsimine väikese paadiga. Mingi merejõud mis selle enda valdusesse võtaks. Näiteks Kraken, piisavalt segane ja hull oonsheilen.
Lora: aga jutt pikk, paha jutt. Oskal sa võid relvad tuppa hoiule viia. Neid ei lähe sul nüüd enam hulgal, hulgal ajal enam vaja.
Kratsik: jah kaositexid minu kodumaalt Limbost, kõikide rõhutute kodumaalt, treenida võiksid kus ei usutunnistus, nahavärv eelistus toidu ja paljunemisviiside suhtes mõneks ajaks täiesti-täiesti ebaoluliseks muutuvad.
Esimene harjutus toimub mul siis pisikeses siseõues kuhu maha on joonistatud kaheksakujuline figuur. Mul tuleb kaks pulka, umbes küünravarre (30 cm) pikkused, kätte võtta ja siis väljasirutatud kätega tuhat korda kaheksat pidi see läbi käia, kui segi ajan siis taas nullringist alustada. Soovitus sõnad kaasa olid: siit pulsikaotuseni.
Samba vaatab ja ohkab: kõndida, joosta, kikivarvukil, astuma … tuhat ringi!!!
Õpetaja: puutikud on pärast enesekaitseks vajalikud! Alusta, ehk oled õhtusöögiks valmis, kui ole siis jätka … .
Treeningu saalist väljudes näeb Hinkus orvas ühte haldjat puupulgad väljasirutatud kätel, seismas?
Õpetaja: tema loeb nüüd Oskali ringe, ka …!
Veel üks tähelepanek Hinkuselt, treeningsaaliseintes on pulga läbimõõduga augud?
Samba: lõpuks sa lööd pulga seinast ju läbi!
Hinkus pingutab ja lööb ühe puupulga vastu seina … pilbasteks.
Samba: nii see ei käi! Võtab teise puupulga ja hakkab selle otsaga üht ja sama kohta kopsima … nii, küll ta lõpuks augu sisse saab, näed see seal on seal minu oma …! Lõpuks veel lauluhääle treening! Oskali puhul, prrrrrrrrr!!!
Teised haldjad kaovad loengusse, jään mina ja mu puupulgad ja tuhat korda kaheksa läbimist. Oskal: tegelikult oli Abyssis päris lahe.
Käes on 20 päev 1ne episood.