12 hilisõhtu, Segoovia
Väljume Mesafoni kaitsevälja mahavõtmise järel druiidi salu ja tunneme ennast juba üsna väsinuna. Oleme lepime kõrbes ja lepime kõrbes magamisega ning kasutame selleks Samba keebi alla pugemist. Laagri seame üles üsna lähedal oraakli salule. Kilpkober, ohutuse mõttes teeb kobras endale kilpkonna rüü, kass, pistrik, paabulind poevad magama Samba keebi alla. Magame kaheksa tundi kass ja kobras vehivad jalgadega. Samba ei maga, tema on tootemloom kes ei söö, ei joo ei maga … .
Esmalt ärkab pistrik ning siis riburada pidi paabulind, kobras ja kass. Kass liigutas ennast viimasena, sirutades ja kriipides. Väljapugenud loomad vaatavad näljaselt Sambale otsa.
Kass: meie igapäevast hiirt anna meile oo kaaren. Tootemloom saadab liigvähese religioosse innu tõtu kassi viimase saba alla.
Kass norib siis sülle, aga ei võeta, olevat puhanud küll.
Nii me siis metsa suunas läheme, mina Samba õlal, lubati! Paabulindu … ei lubatud ja nii ta laperdab lennata.
Kaugemas orientiiriks on vulkaani. Üle hommikuse tolmuse kiviklibu minnes näeme erinevaid monstreid, kuid need meie vastu huvi ei näita ja meid ei jahi.
Peale lõunat jõuame männikusse. Varasel pealelõunal. Jõudsime kohale metsaserva ja mida näeme. . .
Metsaserval püüab Hinkus-paabulind otsida kohvitaime, aga ei leia. Melangel-kass saab kätte hiire. Kobras lepib leppade ja sirelite mahaniitmisega, ja männikäbi seemneid kõrvale järades.
Kass lubas ka mulle hiirt püüda. Kolmveerand tunni pärast pöördub ta söödava hiirega tagasi ning nii saab loomulikult regenereeriv pistrik söönuks.
Varase pealelõunal (12:45 kassi päikesekellaks oleva saba kohaselt) võime taas edasi liikuda, endiselt vulkaani ja hiiglaste suunas. Metsas näeme tootemeid, looma kujusid, jänese ja punarinna tootemkujud. Rähni tootemeid on ka. Mõne tootemi ees kass peseb tagumikku.
Trautha tunne ütleb Hinkusele, et siin neli trauthat nii Samba ja ka meie, loomad. Tootemikujud ei kanna trautha tunnet. See eest tajub Samba kummardajaid.
Samba: näed see orav siin teenib punarinda ja too kits seal jänest.
Rändame ja jõuame mõne tunni pärast vulkaani jalamil alpiaasade servale. Liigume veel kolmveerand tundi ja jõuame ojani, mis meil täpselt risti ees. Janukustutuse ja ajal näeme. altvoolu meie suunas tulevat 20-30 cm lainet ja kes meie juurde jõudnuna tõuseb ülesse vee-elementalix.
Elementalix: hea, et vesi teil vesi maitses, kuid siit edasi ei tohi minna, sest algavad jahimaad.
Ta selgitab, et jahivad hiiglased ja nad oleks meile ohtlikud. Erbeliuse küsimuse peale hiiglaste jahtimiseks ja Hinkuse küsimuse kohta, et miks hoiatab . . . Lihtsalt me olevad juues olnud tänulike nägudega ja koonudega. Lõpuks soovitab allavoolu sillani minna, sest seal räägitakse mitte ei jahita.
Edasises vaidluses, kas hiiglastega rääkida või neid jahtida ja tappa, vee-elementalix hoiatab, et jahtides võidakse jahtida kodumetsani välja.
Vee-elementalix: pakun turvateenus teatud õigustega ja lepingu eest.
Erbelius: kust sina Vesi pärit?
Vesi: hästi enam ei mäleta kus ja millal, aga seal oli palju vett, ülal, all, igal pool kõrval. Laine m pole, pigem pidage mind hoovu’sex.
Kopraonu ja Paabujaan: kas hiiglaste maal haki kujusid ja üksikuid elavaid hiiglasi on?
Vesix: ei tea.
Vesi teab saart oraakliga ja järve, kuid seal talle ei meeldi ja seal liiga palju vedelteravaid elamusi. Järveni ta läheb kui vaja “tipa-tapa”.
Vesi: kas te du šši ei taha?
Kopra-onu: nõus, palun, pliiz!
Vesi tõuseb ülesse veena ja tiheda, tiheda veejugade kimbuna langeb mulle ja koprale kaela. Värskendatuna seame sammud silla suunas. Kopra-onu sosistab Oksal-Oskalile:. suuruse järgi on ta elder-elementalix.
Varaseks õhtutunniks jõuame sillani, haldjapärase sillani. Jõgi on siin on neli meetrit lai ja seal silla juures rullib oja end kokku.
Sild puust, kümme meetrit pikk, laetud ja nikerdatud. Sillal käsipuud ja pingid. Pingid on ootamatult tugevad, hiiglastele sobivas mõõdud.
Vesi: head teed ja soovib meile head teed. Ja soovitab meile Creox-iga, veereva kiviga kohtuda, kes küll olevat mühakas, aga ei lase meil astuda jahimaadele.
Siit alguse saav tee on siin sillutatud kiviplaatidega. Midagi taolist on Oskal näinud Giantdownsi kuninga hauas. Tee on 5 m lai ja lookleb mööda mäenõlva ühtlase tõusunurgaga serpentiinis ühe mäekuru suunas.
Teeraja ääres on siin hiiri ja muid pisilojused ning taimestik, mis erinev varem kohatust. Siinne taimestik ja mets ei ole enam kohendatud ega haritud. Puud ei ole massiivsed ja iidsed, kuid kivid . . . kivid . . . pangad . . . rahnud.
Ökul: loodus-maagia on naturaalne, mõjutustena.
Tõustes piki teed märkame eemal hiiglast teeserval. Too istudes kivil ja teeb midagi, töötleb midagi. Samba vaatab ja näeb et hiiglasel on midagi väikest ja valget käes.
Lähenedes selgub, et see midagi on valge kitsenahk, mida ta kraabib, kivist või metallist asjaga. Hiiul nooletupp nooltega ja vibuga kivi najale toetatud. Hiid on 5 meetrit pikk ja teadjad teda pilve või mägi hiiuks
Meie trautha tunne ütleb, et hiid pole ei trautha ega ka mingi kummardaja.
Hiid-pliks, jahiriietes, põdra riietes lühike seelik ja käsivarre ja randmekaitsmetega. Vibu 5m ja nooled 3m pikad. Vibu on komposiit-pikkvibu millele sekundeerib 1 meetri pikkune jahinuga. (Noole dam oleks 3d12, arvatavasti).
Pa-abulind: ole tervitatud ülekasvanud kääbik!
Pliks märkab nüüd meid ja naeratab. Pole üldse sõjakas: loomakesed ja haldjakeseke kuidas teie siia küll sattusima?
Kopraonu: palju rännanud ja tarkust otsinud.
Pliks: miks tarkust vaja, toitu küll.
Kopraonu: jah aga vajadus tekkis teadmiste järele, siis kui kaarnakivi ilmus.
Pliks: mis tarkust küll meilt?
Kopraonu: aga see palju teadev erak?
Pliks: seal kus suits heljub mäest?
Ökul-kass: aga …
Kopraonu: aga ärganud hiiglasi?
Pliks: ma ka ärkvel.
Kopraonu: noh, seda noh, neid, kes loomi haldjates ja hiiglastes äratavad.
Lõpuks see teema ei vii kuhugi. Siis Paabulind õlut ja mõdu nõuab, aga pliks sellest ei hooli ja pakub vett ja mahlu, kuni arbuusi rüüpeni välja.
Vastuseks Kopraonu ja Pa-abulinnu jutule selgub, et siin juhiks on Olof Esimene. Selgub et Esimene on klanninimeni, Sulaf Kiviheitja, Meinart Mäekaevur, Olof Tähevaataja on ka olemas. Teadjat ja Lauljat pliks ei tea. Soovitab Esimestega rääkida, või võluritega. Osade arvates löövad nad, see on võlurid, aega surnuks, aga valmistavad hüvasid jooke, teevad vibusid täpseks ja üldse on neil otstarve olemas. Iga võlur valib endale võluriõpilase, aitavad sünnituse juures, taevatoetuse sauasid tegevat.
Hinkus: kes kõva vizard on?
Pliks: Esmerada Kiviviskaja.
Pliksi nimi on Asha Tähevaataja.
Samba: ma arvama, et nahahoidjate . . .
Pliks: vali sõnu, haldjake… .
Kopraonu: kus siis siin teadja on?
Asha: mäeotsas, otse külast läbi ja ikka mäe tipu suunas.
Kopraonu: aga kuidas teistest mööda saab?
Asha: ei saa, aga peaksite viisakad ja kombekad oleksid.
Kopraonu: me kardame veidi?
Asha: õige, õieti teete. Kuid kui te teelt kõrvale ei kaldu, meie kodades looma ei tee ja muidu ei sigatse, siis ei juhtu midagi.
Nii liigume edasi külla kuhu tunni pärast jõuame. See ongi siis hiiglaste küla. See siin on ülimeisterlik mäeküljesse ehitatud loss-kindluskompleks, laskeavad, tõstetud väravad ja palju muud. Oskal-oksal arvates kohalikud haldjad seda ei suuda küll vallutada isegi tootemloomade abiga mitte.
KÜLA väravad on lahti. Tehtud on need kivist ja nende liigutamiseks vaja vähemalt kahte kolme pisideemonit (+80 str). Kindlus on ülevalt poolt kinni. Seda ei ole ehitatud ühe kordselt vaid on üha parandatud ja täiendatud ja lihvitud, seda et suisa paranoiliselt. Ainult erosioon on tema kallal käinud. Olulised kaitseelemendid nagu tornid ja uued lõksud, püünised ja risttule alad on uued.
Kindluse seintes hallis graniidis vaatavad vastu mustad täpid, millised Erbeliuse arvates obsidiaanist on. See kindlus ei näi haldjate vastu olevat, lohe oleks esimene tõeline ohutase, või siis teised hiiud ja nende armee. Cerilias on midagi taolist Tarwanvastes, Giantdownis, Mistmooris ja Drachedenwardis.
Igalt poolt õhkub pidevat ehitamist ja tugevdamist, kuid kusagilt ei paista kas sellel on mingi loogiline põhjus sellise asja jaoks.
Siseneme külla ja valvureid pole. Üks mees-hiid küürib katelt tänav-koridori ääres.
Hiid: kuulge loomad ja haldjas, mis teete?
Paabulind: kus vastuvõtukomitee ja lilled on?
Hiid pada kõrvale pannes: tule, lähme, vastuvõtule.
Vaidlus Hinkus ja hiiu vahel, mis lõpeb mõlema poolse lubadusega osaleda vastuvõtus, juhul kui see ka väärikalt ettevalmistatud. .
Pa-abulind lõpetuseks: hea, et te arenguvõimelised olete.
Läbides kindluse jõuame raja teises otsas mäkke tõusva trepi algusse. Seal ootab esmalt 30 m pikkune käik, mille puhul tundub, et seda on võimalik kokku lasta. Näiteks et see takistaks laava sissevoolu. Ka siin tundub kõik uuena. Kuid siin on olemas lõpuks “valve” kahe hiiu näol.
Üks hiid küsib Sambalt: mida mäkke lähete, eriti nende mõõkadega.
Hiid ise kuus meetrit pikk ja jalas suured sandaalid, käes suur kaigas.
Kass Samba varjust seletab Oskal-oksal’ile, miks Sambal mõõgad, nii et hiid kuuleks: mõistulugu valgest lapsest mustade seas ja mustast tallest valgete tallede hulgas.
Hiid: et erak halvasti ei tunneks, anname kaasa kaks noormeest. , kes selgitavad viimasele, miks mõõgad kaasas. Aga minge, minge, nad jõuavad teile järgi.
Alustame treppi mööda tõusu ja jõuame torni juurde, mis võrdsete mõõtudega 50x50x50 m monoliitrahnust välja tahutud, täpsemalt loodud on.
Ökul-kass: maagia tavaline.
Siin jõuavad sörkides järgi kaks kilbi, mõõkadega, turvise, metallsaabastega tegelast. Neil on ümber neli nähtavat aurat ja ümber pea tiirlemas väledust (dexi) tõstvad kivid ja vööl kilisevad erinevad pudelikesed võrktaskutes. Nende habemed on patsidesse seatud. Nende ilusatel tilgakujulistel kilpidel on kujutatud ornament kahe peaga monstrist- draakoni pool ja haki pool.
Ökul-kass: oih, te lohedega ära leppinud!
Mehed ei pööra , miisule tähelepanu vaid ruttavad ette, torni juurde ja selle ees seistes seletavad kogunenud ühe suurpere või kolme nukleus perejagu hiidudele, kes meie oleme ja et meie nende kaitse all viibime. Torni-elanikud võtavad uudise vastu üsna bo-hujlt. Valvurid!-Oskal.
Teisel pool torni algavad kuumavee geisrid ja mullitavad mudalombid, mille pervedel maa-elementalixid mingeid plätserdusi teevad. Hiiglased ja elementalid ei tee üksteisest välja, meie ka.
Vulkaani tipule läheneds on tähed taevas sirama löönud ja osa taevast on kerges altpoolt tulevas punakas kumas. Kuma allikat näeme kaks tunni pärast järgmise torni juures. Siit avaneb vaade 200m läbimõõduga kraatrile, kus meie jalgade ees allpool suitsus ja aurus punane hõõgus vastu vaatab. Hinnanguliselt oleme 1, 5- 1, 6 km kõrgusel.
Meie sihtmärk torn: ukse peal on koputi, rõngaskoputi. Torn ise 20 meetrit kõrge ja ilmselt vaid kahekorruseline. Hiiud koputavad meie eest.
13nda päeva hilisõhtu.