49 päev, Segoovia, visardite torn.
Seekord lähme teise kohta ehk sugugi mitte hiiglaste linna. , pöörates peaaegu kohe peale silda umbes peale 300 meetrit ära teisele poole. Meiega liitub kivielemental ja koos kõmbime ülesse mäkke. Eemalt paistab see koht, meie sihtkoht välja kolm meetrit laia kaljupraona. Kaljupragu suudaks kaks inimest/haldjat või üks hiiglane kaitsta. Ülesse jõudnuna paistab see kindlusena, täpsemalt kahe kõrvutise tornina. Tornid on suured, seest tühjaks uuristatud kaljud ja nende vahelt on läbi tõmmatud lõhe, kuristik. See käik kaetud paljude lõhede ja ilmselt laske avadega. Kogu struktuurist tunneb Melangel maagiat. Meveili on siin tõsiselt töödeldud. Mis on selline teine koht üldse Segoovial. Siia on tehtud abjuratiivseid arkaane. Päris üleval uurides näeme, et tornide vahe on ülevalt siiski laiem, väliserva pool st sisenemise koha pealt rohkem koos. Näeb välja looduslik ja põõsaste vahelt saab ülevalt sisse. Uks või luuk riimitakse lahti kinni. Tornis sees on asi palju enam korrastatud ja hooldatud kui väline vaade oleks seda lubanud oletada. Tundub, et see on Serafimi ja Xara kodu.
Torn seest tundub täiesti tavalise vizardite tornina, raamatud riiulitel, mingid ringisagivad elementalid, uksed avanevad käsusõnadele, valgustus on maagiline ja muu samasugune värk üldse.
Veidi ringikonnanuna leiame tornist sepikojad. Pistrik-Oksal Oskal vaatab ennem torni ja nüüd sepikoda, lähemalt ja hoolikamalt. Kõik elementalid ei tundu siin viibivat vabatahtlikena. Tuleelementalid on aheldatud ja on ääsi eest kasutusele võetud. Riiulitel, põrandal ja ääsi serval vedelevad raudlatid. Alasi ise näeb kahtlane, helendab, kaetud ruunidega ja ainult alasi tööpind ei ole kaetud ruunidega. Alasi tundub arukas.
Seinal näeme ühe teraga kirvest ja hiiglasele sobilikku claymore mõõka. Töötuba on suurem ja seal tagapool aimdub ka muid tööpinke.
Peale töökoda viivad me sammud raamatukokku. Raamatukokku viivast koridorist väljub muidki uksi. Igal pool ette sattunud elementalitest saaks siit kokku terve elemental kompanii.
Raamatukogus on raamatud ja need on meie jaoks suured. Keskmine raamat kaalub umbes 30 kg ja on umbes 1×0, 7×02 suured. Osadel raamatutel on silmad, kõrvad ja hambad.
Serafim: nagu rääkisime, et ennem minekut tahtsite saada õpetusi, kuid meil kirjutamine võtab neli kuni viis päeva aega.
Erbelius: jajah, see sobib.
Serafim: teie huvitatuse korral saaks me lasta teile midagi ette lugeda.
Loomadel pole selle vastu midagi.
Siin on raamatuid, kivist, ja rohelisest, sinisest, pruunist, punasest ja hallist rauast tehtud klambritega. Eraldi, seina ääres, on kivist lehtedega kartoteek. Raamatukogus, keset põrandat, on hiiglaste pada elavhõbedaga!!! Või millegi väga sarnase vedelikuga.
Erbelius: mis see pada on?
Vizardid: see vaatamise asi.
Melangel: mul oleks teema, fantasmi sellest linnast.
Serafim: mida tahad?
Melangel: Kadunud linna Viiel Tipul.
Serafim: kaarti ei näita, see on loomadele mitte ettenähtud info, kuid elukorraldusest ikka ülevaate anname.
Melangel meile: elukorraldus linna, sealt võib üht kui teist välja sõeluda.
Aja paremaks kasutamiseks püüame igaüks lasta samaaegselt lugeda meile eri lugusid ette
Melangel saab teada loo ühest kaupmehest linnas, tema kauplemisest ja ärist, partneritest tänapäevase ida-brechtüria aladel, Elooriast veidi läänepool. Kaupmees kirjeldab kaubakoguseid, mida transporditi marsruudil jõgi-meri-laevadele laadimine-üle lahe. Näiteks täpsemalt kirjeldab kuidas viis karusnahkasid, ühe pargasega umbes 8000 tükki. Kaupmeestel tuli tegemist teha igat masti röövlite ja marodööridega, kelleks olid harpüiad, sfinksid ja lohed ja lohed ja veel lohed.
Näiteks päästsid nad teise, peaaegu lohede poolt uputatud, laeva. Räägitakse ka haldjatest. Ja haldjad on selles loos kuri, paheline, ahne ja muidu tüütu rass. Kurjad kuid mitte eriti võimsad, aga samas nutikad. Haldjad röövivad hiiglasi lunatasu väljanõudmiseks. Haldjad on siiski ainult tüütud, aga mitte ohuks. Umbes mõneti sarnane sellele kuidas praegu goblineid vaadatakse.
Metsades olid haldjatel suured sõjad ning üldse on metsahaldjad nõrgad ja vaesed võrreldes merdsõitvatega. Lunatasuks luniti tavaliselt teadmisi maagiast, metallidest, konstruktsioonidest, jooniseid ja muud säärast kuhu pikkkõrvad omi pikki kõrvu vist hallidest aegadest toppida on tahtnud. Samas meie teada juba siis tekkinud olnud võimsatest haldjariikidest ei ole midagi, lihtsalt nagu poleks neid märgatud.
Praeguse Gorgoni Krooni kohapeal olid haldja alad. Omaette probleem näib olevat olnud Raud-tipu mägede hiiglastega, sest need olevat olnud rassi reeturid ja teinud koostööd lohedega, viimast küll lunamaksu tasumise näol ühe vangi eest.
Meile teada olev ajalugu oleks toimunud justkui kusagil hiljem, teisel kohal ja veidi teistmoodi.
Veidi edasi looga kaupmehest: hiiglase reis käis mööda jõge ja tagasi tõi ta kahte sorti kaupa: kangast nõgesest ja “jääd”. Kangas näib olevat olnud kallis. Tagasiteel seiklusi ei olnud, kuid juttu kohalikest koletistest jätkub siingi.
Loost järeldus, et hiiglasd tegelevad väikest viisi nägelemisega ja heal juhul kaubandusega. Majandus, aga baseerus andami kogumisel monstritelt, haldjatelt ja loomadelt. Veel nähtub, et loomadega oskasid vist kõik rääkida.
Melangel-kass küsib, et hinnata warlokki koobastiku ja endise linna seoseid, lugusid linnaelust ja püüab teha selle alusel oletusi, et palju sellest tsivilisatsioonist võib olla alles.
Järgnevatel päevadel toidetakse meid hiirte, haava oksadega ja muu väärika menüüga.
Toitunud loomad, karv ja sulestik hooldatud jätkavad Cerilia poliitliise paleogeograafia ja Viie tipu oma ja osa selles uurimist. Selgub, et sellist asja pole olemas. Parim lähendus sellele, mis hiiglastel on olemas näeb välja nagu ühe saadiku päevaraamat.
***
Diplomaatiasse sukeldub Erbelius. See saadik oli kuninga perekonnas esmalt Raudmägedes ja seejärel Yeninskiist lõunas. Raudmäed on üsna tsiviliseeritud. Erinevus tänapäevaga on selles, et idas ja läänes pole seal praegu olemas olevaid soid.
Rhzlevi piirkonnas elavad Jäälosside hiiglased. Raudmägede hiiglased nimetavad end Raudse trooni ja Yenisnkiy mägede asukad endid “Pilvede maa” hiiglasteks. Ükski hiiglaste sugu ei oma elementaalseid tunnused. Kõik muud mäestikud on lohede käes.
Raudmägedes on palju haldjaid ja delfiine, õigemini sealsetel hiiglastel on nendega palju tegemist. Ilma delfiinide kokkuleppeta mereliiklust ei ole!
Draakonid on ülimonstrid, ja enamik muud on lihtsalt kõrgema tasemega tava nuhtlus.
Aduria on huvi ja teadmiste sfääris, kuid. . . imeb ligipääs sinna, sest lohedel on delfiinidega kokkulepped. Ilma delfiinide loata lihtsalt satub mõni draakon ikka hiiglaste laevadele peale.
Muude rassidega st loomad, monstrid ja haldjad on andami all, kellega siis uuendatakse jõudemonstratsiooni abil lepingut, noh parandatakse mälu, keskmiselt kord viie aasta tagant, võttes sõna, et andam olgu olla. Hiiglaste probleemid, omakeskis, hiiglaste ja lohede vahel ja siis kõige ja kõigi ülejäänutega.
Hiiglastel ümbritsevatel maadel andmetel haldjad ja andami nõudmistega probleeme, kui selleks mitte pidada meeldetuletust, pole. Põhitegevuseks hiiglastele on hiiglased omavahel. Mida hiiglased ise tegid: ehitasid, sepistasid ja laevad ehitasid ise.
Teisel aastal oli saadik Pilve mägede riigis. Populatsiooni ja kirjelduste järgi olid linnad hiiglastel vaid mägede tippudel ja tippudes. Raudmägedes oli kolm hiiglaste linna. Igas oma 7000 elanikuga linna.
Hiiglaste jaoks oli üldse kolm märkimisväärset jõudu: deemonid ja inglid, ei sakkinud hiiglasi, ning lohed. Pilvemaa hiiglastel oli kasutada leegitsev kaarik kahe leekides hobusega rakendis. Kaarikusse mahtus kaks hiiglast. Tavaline nool neid leekhobuseid ei võtnud. Imes see ehk jama oli, et vee kohale ei tohtinud nendega minna ja lohed muidugi, sest need suutsid hobuseid “ära saata”.
Pilvede maa, Melangel-kass: ei ole põlevate kanepiväljade maa, oli palju karmim koht, sest sellest nii lõunas kui põhjasolevad lohed olid hiiglased tõsiselt ja tihedalt ette võtnud ning lohed olid ja olid kogu aeg probleem. Lohede sihiks oli selle mäestiku endale saamine.
Asja ehk kriisi süvendas see, et läänehaldjatel oli lepe lohedega, kus lohed võisid käia joomas, söömas puhkamas haldjamaadel.
Melangel: geopoliitiline järjepidevus, nüüd on sama probleemiga silm silma vastu Rruannach!
Kirjeldatud ajal ei olnud Sfinksi ja Zikala alad sugugi d kõrbed vaid kaetud steppide ja metsadega. Hoolimata haldjate nurjatust leppest, ei olnud söök ja toidupoolis mingi probleem, küll aga oli selleks maak ja muu mineraalne toore.
Saadik näib olevat olnud hädas selgitamaks, miks taevase kuningriigi hiiud ei osuta abi. Küll ta siis vingerdas viidetele omadele raskustele, varustusteede pikkusele ja teab millele veel.
Lohed ründasid Raudmägede linnu ikka kuue kaupa korraga kiskudes ikka pool mäe jagu ehitisi pea korraga maha. Õnneks olid mõlemad pooled üsna sirgjoonelised, nii lohed kui ka hiiglased olid uhked ja ründasid/vastandusid frontaalselt.
Linnad ei pidanud sellisele valule loomulikult vastu. Mõlemad pooled tegid suuresti maagiat. Vahelduseks olid elfide vastased karistusoperatsioonid ja skeemide väljamõtlemine lohede allavõtmiseks. Viimased olid üsna tulutud, sest kahe aastaga suutsid hiiglased vaid üht lohet nii vigastada, et see järgmistel reididel ei osalenud.
Naljakas ja veider selle juures oli see, et lohed lohedel küll olid suutelised tuule alla tegema. Aga hiiglased ei suutnud. Tavaline skeem nägi ette ühte lohet kuue hiiglase vastu. Korralikku varitsust ja muidu võsasõja jookse ja viruta taktikat ei kasutatud hiiglaste poolt. Samuti ei pannud hiiglased kokku suuremat üksust ega ei rünnatud draakonite baase. Oskal: hiiglased olid käest andnud strateegilise initsiatiivi, taandudes umbkaitsesse ja jättes draakonitele manööverdamise vabaduse. Selle asemel möllas suhteliselt noobel seltskond väärikat meelellahutust pidama.
Hiiglaste ühiskonnas näisid olema väärikad nii sõjamehe, ehitaja kui ka kaupmehe ametid. Keskmine hiiglane on kirjapandud lugudes seadust armastav neutraal või isegi headust toetav, haldjaküsimus väljaarvatud.
Melangel püüab kusagilt midagi uurida hiiglaste maagia ja artefaktide kasutamise kohta kuid kuuleb vaid:
– arkaanse maagia, mitte meveili põhine, kuid ei leia midagi;
– andamikogumisest, kuid see raamat taandus kiirelt lohedele;
– Melangeli hüpotees, toetatuna Erbeliuse poolt, et Rebane mängis progressi nimel outi lohed/hiiglased/delfiinid, ja nüüd siis . . . Oskal: haldjad, inimesed. Orogid?
– haldjatest kohe ei leidu üldse midagi, ikka poliitika, kaubandus ja lohed.
***
Midagi siiski visa kass Melangel leiab. Lugu kuidas taevase kuningriigi hiiglasest väepealik haldjaid nahutama läheb, selle eest, et nad diilis mingite Rhosenbrae lohedega olid. Kangelane sattus lohede rünnaku alla ja haavatuna viivad haldjad ta andami st lunaraha tagasisaamiseks enda juurde hoiule. On vangis Viie Mäe haldjate linnas, selle aheliku Haldjamäe tipul. Räägib oma elust. Haldjad elavad pisikestes räpastes urgastes, kuhu normaalne hiiglane roomamata sissegi ei saa. Haldjad teda ei puutu, kuid teda hoitakse kinni valvatuna kahe devat poolt, kellel oli tapmisõigus juhuks kui ta põgeneks.
Selles haldjalinnas võiks olla umbes 1000-1500 haldjat ja see tundus mingi suurema haldja organisatsiooni osa. Haldjatel oli oma võlukunst ja nad kasutasid palju väliseid nii öelda palgasõdureid ehk autsaidereid. Haldjad siiski ei olnud sõjakad, sest seal ei olnud eriti palju turvises ja mõõkadega tüüpe. Küll olid haldjad lubamatult ülbed. Haldjad lihtsalt pole oponendid, küll olid seda deevad, olles jõud millega nad hiiglasele närvidele käisid. Erbelius: deevad on säravate mõõkade ja valgete tiibadega inglid.
Eraldi märgi hiiglane, et haldjatel oli ajuvabalt palju koduloomi, kellega siis kokku ja koos elati. Mida ikkagi mingist madalama rassiga kultuurist arvata!!!
Oskal-pistrik-oksal küsin ja lasen endale lugeda väravatest.
Väravatest on lugu ühest kaupmehest, kes soovis osta ühelt mittehiiglasest kaupmehelt värava valmistamise tehnoloogiat. Nimed . . . Tulevad. Koht, kus tehing pidi toimuma, asus tänapäeva kesk-Khinasis, suures, mittehiiglastega linnas. Selle linna elanikud elatusid väravatollidest. Mis rass see oli jääb ebaselgeks.
Taustaks selgub, et olid väravad taevasest kuningriigist , pilvede maalt, jäälossihiiglaste juurest sinna linna, kuid mitte aga raudmägedest. See ärimees tahtis osta tehnoloogiat andmaks raudmägedele.
Kaupmehe käik sellesse linna, info, raha ega muu ei kvalifitseerinud võimalikele värava müüjatele.
Iga värav oli eraldi, täpsemalt väravapaari kujul. Diil ebaõnnestus ja hoopis hakkasid kaupmeest tabama justkui juhuslikud õnnetused.
Samba: mida ikkagi Rebane parandas ja muutis viimati oma maailmaparanduse käigus, muutes muujuures Jumalaks. Oskal: nüüd siis kaarna kord!?
Sambale loetud lugu on kiviraiduri õpipoisist, kellest kiviraidur, meister, insener, arhitekt, linnaplaneerija ja lõpuks linnade ülevaataja ja kaitsja hiiglaste Celestial kuningriigis, saab!
Hiiglaste ühiskond on käsitöölised, sõjardid, valitsejad ja uurijad ja ning nende, hiiglaste kultuur, läks käsitöös maksimumi. Kasti astmestik on erinevate kastide vahel. Samas liikumine pole harv, tänu millele toimub erinevate klannide teadmiste ja oskuste ümberkanne klannide vahel. Tavaliselt toimub liikumine abielludes. Abielu oli patriarhaalne meetod läbi matriarhaadi kaudu kastide vahelist liikumist tagada.
Viimane suur lugu Melangelile on lugu hiiglaste suurest kangelasest Foimorest, kes oli sõdalaste kastist ning taevasest kuningriigist, ehki viimane on vaieldav ja vaieldud.
Foimore: liigutas vägesid ja tappis lohesid. Lapsena oli tugev, sai hästi läbi loomadega ja põgenes noorena kodunt seiklustesse. Seikluste ajal, sidus sabapidi kokku kaks lohet, kahlas läbi Drachenawri. Lisaks sellele võttis ta maha päikese, Broesegae mägedes võttis taevast maa peale, kaks lohet.
Peale selle käis Foimore Krakenaurichis kosjas, tülitses seal teiste hiiglastega ning võttis maha päikese ja hoiustas viimast kolm päeva Mount Deismaaril. Lisaks meres kahlamisele, tõstes Binzada saare välja merest.
Hoolimata vägitegudest Foimore samal ajal ei valitsenud. Lõpuks jäi ta yksikuks ning lõpuks tapsid lohed ta siiski. Foimore lugu on traagilise kangelase lugu ning oma elupäevad lõpetas Hoarfelli mägedes Foimore andis surres annab surres annab lubaduse tagasi tulla kui lohed viimast kindlust ründavad. Melangel, Erbelius ja Samba toovad esile väikese muige. Oskal: et meie ründame?!
Foimore loost selgub, et hiiglaste Viienda kuningriigi asukoht oli teisel pool suurt merd idas nn hiiglaste kuningriik lohesaartel. Foimore käis seal uudset tarkust omandamas, sest seal elasid vanemad ja targemad hiiglased.
Delfiinid viisid Foimore üle mere ja tõid ta tagasi. Loost selgub, et Foimore kandis vastaste vastu kahte relva: kirves vaenlaste ja mõõk lohede vastu, selline kahekäe mõõka! Loos on mainitud kiivrist, turvisest ja sandaalidest ning seda miski neist relvadest tegi ja kuidas. Mõõk olevat langesnud lohede kätte, aga muu varustus jäi tema kätte ehk Foimore laiba kõrvale.
Jätkuvalt 49 kuni 54 päev, vizardite torni raamatukogus Segoovial.
402 expqi
Oskal: väravad ja Vari.
Uru-Isand: Loomad said olema veidi kõvemad, no nii et kõlbavad ainult “jõud” nende vastu! 
25. 05. 06.
