55 päev Segoovia Serafimi torn
Loomad kasutavad hetke kui hiiglased valmistuvad sõjapidamise otsustamise plaanivõtmist ja tuletavad meelde hiiglase sõrmuse lugu, kohtumist Arturius Xawiel.
Sellest tulevad meie küsimused: kas kunagi on sattunud Arturius Xawiel hiiglaste juurde nendes vanades, kahekümne tuhande aastate tagustes sõdades.
Lisaks kirjeldame Arturius Xavieli, haldjat, ja Olof Olofsoni Esimese sõrmust, sõrmust “mägede muutja ja maade valitseja”.
Serafim ja Xara jutust selgub, et kohalikud Olofid on Esimeste noorem ja väiksem haru ja seda, et mingi haldja käes võis olla kuninga! Sõrmus, siis seda ei usu nad üldse mitte.
Erbelius: kas teie teate maagiat, mis laseks liikuda ajas edasi ja tagasi?
Vizard: jah teame, kuid meie seda ei tea st ei oska seda teha.
Erbelius: kas see vähemate rasside äpardunud mustkunst või . . . ?
Vizardid: see on tabu maagia ja Olof selle ära keelanud, väljaarvatud erijuhtudel.
Nende seas pole kes seda valdaks. Need, kes teadsid, ei andnud isegi surres teadmist edasi. Ja teiseks ei olnud nemad mingid puhtad tüübid ja korralikud hiiglased. Kes teadsid need omasid räpast või kahtlast minevikku ja tegelesid muidu hämarate asjadega.
Melangel: et küsimus, Arturius Xawiel ise on nüüd Nirvaanas ja küsimus on vaid kelle nimel ta seal luurab.
Erbelius: esiteks sattus tagasi minevikku ja siis olevikku Arturius . . . kuhugi ja millalgi… ?
Erbelius: mul on eraldi kahtlus Viiele Mäele isoleerunud haldjate asjus, mis ja kuidas, erinemarta eriti tavalistest haldjatest, olid siiski suletud keskkonnas. Erinedes siinsetest kes võitlevad, on nemad muude sarnasuste suhtes, isoleerunud. Huvitav kas see tuleneb erisustest igapäevase elu taustas või miskit muud põhjustab erinevusi käitumises.
Melangel: lugupeetud realm-visardid, mida me teeme oma allikate kaitseks, mida ette võtame.
Melangel: hiiglased, ehk läheks koguks infoks, ja muidu vastus Olofile jääb poolikuks.
Hiiglased: poolikut vastust ei saa anda ja ei anta.
Hiiglased: te, loomad võite minna omal vastutusel, ega me ei saa takistada kui loomad suitsiidi sooritada tahavad.
Melangel: ehk saaks midagi peale … .
Erbelius: aga vaatamist läbi kassi silmade teha te endale ei viitsi.
Visardid: vaatamiseks meil see vedela metalliga pada on.
Hiiglased: neid maid on lubanud kaitsta haldjad, noh tehku siis seda. Nüüd on mingid tüübid neil seal ja seejuures mitte eriti tugevad. Hea samas, et väljaspool mäge ja nad saabusid maksudest keeldunud haldjate maadele. Meie neid kaitsma ei pea. Nõu mani nõu sövis.
Melangel: aga ka vastastele peaks sõjakuulutamisest teatama.
Erbelius: see oleks aumehe värk.
Hiiglased: sõda kuulutada saab mitut moodi, kuid teie soovitatud on tõesti traditsiooniline, kuid me teatame siis kui nad on lähenenud ühe päevateekonna kaugusele.
Erbelius: vist Esmeradast sõltub üht teist, ilmselt otsustavad provintsi saatuse artefaktid ja küll need saavad lõpuks olema.
Visardid: jah. Oskal: 
Erbelius: need seal on tulnud tuli siia artefaktide tükke rabama ja nad . . .
Hiiglased: las rabavad, me siis kutsume nad välja.
Erbelius: need pole aumehed, saades tükid kätte nad lahkuvad.
Hiiglased: vaat te pole aru saanud ühest asjast, et see on nii, kaks kolm hiiglast võivad liikuda kus ja kuidas tahavad, kuid suure salgaga liikudes võime kohtuda jänese järgijaid koos avatariga ja võitlus peale tuleb.
Melangel-kass: aga siis ehk meile riime paneks?
Hiiglased: loomadele riime ei panda!
Erbelius: visardi loomadele võib ju panna … .
Melangel: kassid tuntud vahmiiliarid.
Hiiglased: mõte, oot me kutsume siis ülejäänud visardid, neid ka kaks, osa saama.
Hiiglased tõstavad meid jälle ukse taha. Hea ongi, sest meilegi kuigi idee on ahvatlev tundub ta kahtlaselt sile ja sirge “põrgu”rada olema.
Hiiglased kutsuvad 30 minuti pärast sisse tagasi.
Melangel-kass: kas mets põleb!?
Hiiglased: meil on kahju, aga nad , st haldjad pole andamit maksnud, aga kunagi me lähme kaitsma, me läheme siiski.
Hiiglased: kuid see polegi oluline asi, see üldse hilisem küsimus.
Hiiglased: mis mõttes te lähete uurima, mida te saate seal teha? Teid lüüakse igati maha, isegi kui ühe põrgukutsa maha lööte.
Melangel ja visardid vaidlevad loitsude peale hakkamise kohta ja mitte.
Lõpuks saame kaitse mürgi vastu lubatakse panna- sööd, lakud ja oled mürgitatud, muutud roheliseks ja pead 24h jooksul visarditelt vastumürki saama st siia tulema. Veel on neil rahu riim. Arkaan, et ei taha süüa ega pissile. Kestab 24 h, aga peale nädala, oi oi.
Siis veel: kord 24 tunniga pissil käima.
Siis mõned karmimad: et ei väsiks (endurance feat tüüp). See on veel üks ruun, mis markeerib hiiglaste koduloomi, pidavat olema alaline ja loomad seda ei taha.
Samba saabub, et sinna minna st meie metsa minna. Ennem vaatab Samba oma järgijaid. Esialgu on seal kõik rahulik.
Erbelius küsib nähtamatust, Melangelile pannakse peale ja me ei näe üksteist. Samba küljes, taskus, süles, kes kus, tormame nelja kordse kiirusega meie maade poole. Ose oleks saanud 3, 5 tunniga aga mööda jõgesid ja järvi 4, 5 tunniga. Kiiruseks saab olema 60 km/h.
Hiiglaste maalt väljudes, näeme hiiglase pliksi raudtugevduste nooltega, teistsuguste otstega, ilmne meitritöö, metallnaastudega ja nooled!!!. Oskal: seda vibu ja noolt tahaks haldjana lähemalt vaadata! Asha Tähevaataja on sõjarüüs.
Meile tuttav jõgi on muutunud kärestikuliseks ja kiireks. Erbelius arvab, et sellest oleks vähe kasu.
Lennates üle järve näeme paati haldja kaluritega ja kes toidavad delfiine. Me lehvitame ja räägime elfidega, elfid kutsuvad meid lähemale. Paat on kala täis.
Elfid: laskuge paadi juurde, meil on lepe delfiiniga, et me peame teie jaoks midagi tegema. Nii meile pannaksegi arkaanne küünis (magic fang).
Erbelius tänab delfiini ja meilegi pakutakse kala. Kassile saabki räime hambu. Nelja viie minuti pärast läheb küll ekstra-küünis maha, kuid aitäh hea-tahte märgi eestki.
Melangel ja Erbelius lahkudes: rasked ajad on käes!
Delfiinid ja haldjad lehvitavad selle peale meie lahkudes.
Jõudes lähemale on näha metsa põlengut ja haisu, kus isegi eemalt on tunda väävli lõhna.
Oskal-oksal tõuseb luurelennule ja näeb, Hinkuse maal seisvat kapuutsiga kogu, kelle juurde on kogutud palju tapetud linde. Hinkuse altari kännul istub erünneus ja viilib varbaküüsi. Spinagonid toovad laotavad sinna jätkuvalt surnuid linde.
Pistrikku märgatakse ja üks spinagon asub teda jälitama. Pistrik sööstab, lendab eest ära ja kukutab ent teiste, varjunute juurde, maha.
Loomad polegi eriti varjus, aga Sambat on küll kole raske märgata.
***
Spinagon laseb pistriku pihta kaks oga ja mööda, aga see haarab ühe noole enda külge kinni ja teeskleb edukalt surmavalt tabatut. Kass seab end hüppevalmis, Samba löögivalmis.
Spinagon lennutab kaks noolt kopra pihta ja pihtab Erbeliust, (lõpuks kokku 1 punkt tuledämmi ja 2 ning veel teist sama palju). Kobras ka teeskleb surnut. Mitte nii edukalt.
***
Pistrik valmistub surnut teeseldes lähenevat spinagoni ründama, kass ja Samba ka. Spinagon laseb kopra pihta veel nooli (1 tuld ja 1 tava dämmi), kobras tõuseb selle peale jalule ja sukeldub vette.
***
Pistrik, kass, Samba valmistuvad, Spinagon püüab pikeerides pistriku pseudo korjuse üleskorjata, aga nii kass kui ka pistrik tabavad, Samba raiub Spinagonilt pea. See pobiseb peale maharaiumist: reetmine!
Spinagoni keha ei kadunud ära ja ta tõugatakse alguses vett ja lõpuks nügitakse vee reostamise ära hoidmiseks tagasi kaldale.
Pistrik läheb teisele peibutuslennule. Teised asuvad ümber Erbeliuse maadele, kus taas end ära peidavad. Oskal uurib asja. Erbelius manab ennast omal maal pruun karuks.
Pistrikku tähele pannes lendab tema suunas kaks spinagoni. Karu-kobraonu-Erbelius peidab ennast tiigivette.
Pistrik maandub ja saab nooli sisse neli tükki, ebaedukas teesklus laseb vaid surevat pistrikku endast kujundada, teeselda.
Kass, pistrik ja Samba valmistuvad vastuvõtuks.
Spinagon püüab Oskali haarata, aga Samba lööb tast mõõga läbi ja lõhki, biz-dec nagu vosid lausuks selle kohta. Teise spinagoni silmad lähevad ime suureks ja hakkab midagi karjuma, on teine va ärritatud ja segaduses ning maale lähemale ta ka ei tule.
Kass liigub ökuliks ja ründab alt ülesse. Lööma ja mööda. Õhus näeb ta veel kolme spinagoni seda vaatamas. Midagi ütlevad ja ei tee midagi ja vaatlevad huviga. Seal on mezalothid ja mantli ja sauaga tegelane ja erünneus. Pistrik sooritab ka kiire tõusu ja tabab spinagoni (2 dämmi pihta).
Samba laseb alt vibuga spinagoni maa poole liuglema, aga pole surnud see pole, sest kaebleb midagi.
Oskal: Samba nool oli elven nool, kuldne valgete sulgedega.
Karu/kobras on vee all peidus, jätkuvalt.
***
Meie asukohta tehakse mingi arcanum ning öökulli ja pistriku tiivad hanguvad ja linnud kukuvad alla, vastu maad saades kukkudes haiget (6 punkti dämmi). Kukuvad ka sääsed ja muudki tiivulised. Linde peale pistriku ja öökulli nagunii polnud siin enam kukkumas. Arkaani ajal lendas sauast meie suunas sädelev teemant. Kogu kaunis olu tipneb läheneva spinagonide parvega. Muideks, siin loomade juures oleva spinagon pudenes ka maha.
Ökul kassiks ja sooritab amps-the-cra spinagonile. Pistrik lohistan tiivad laiali enda maa suunas hoides ennast samal ajal puude okste all varjus.
Samba korjab noole üles ja . . . kaob ära.
Kass jookseb oma maavalduse suunas saades kaks spinagoni kukile st sappa st jälitama
Kopraonuu karuna ei näe kedagi.
***
Sauaga tegelane teeb veel ühe arkaani meie tahte jõu vastu. Pistrik kiskus suisa maa külge naelutatud saama, aga ebaloomuliku pingutusega saab jätkata liikumist, kass-Melangel (25) ja karukobras-Erbelius (26) on hetkel tugevama tahtega. Sauast lähtuvas lööklaines kaovad ja haihtuvad lehed, oksad, rohi, taimkate, säilitades tüved. Ja kaovad värvid, jäävad must, valge ja hall. Oja ja tiik kuivavad kokku. Erbelius/Melangel see oli mingi arkaan grei veistist. Pistrik laseb raagus põõsaste vahel edasi.
Kogu vaatealas on värviline on ainsana kapuutsiga nuhtlus ise ja võib olla kassi sini-sinised silmad ja punane on veri. Spinagonid lendavad eemale, erünneuse juurde, tagasi.
Kass jõuab omale maale ja muudab end orogiks.
Pistrik jõuab peaaegu oma valdustesse.
Karu-kobras arvab heaks tammi varjus kokkukuivanud tiigi ja oja oludes kopraks muutuda.
***
Sauaga tegelane lausub ja meie, loomad, kuuleme häält: tere väikesed loomakesed, või mingid muud loomad, või humanoidid või isegi hiiglased jne, kes iganes te ka pole! Mina ole Hella Astheneia. Ja mul on teile kaks varianti asjade ajamiseks. Kas kõik läheb siin pekki või asi piirdub ainult selle väluga. Te jääte ellu, aga tulge rääkige minuga.
Sauaga kahjur liigub välu ja kera suunas tagasi.
Orog/Melangel, orogi talupoja rõivastuses: tule siia ja räägime! Kui julged?!
Hella: ma arvasin, et saame rahulikult asju ajada. Pole mul hirmu talupoja ees!
Orog astub siira naeratusega vastu, peatudes oma maa piiril.
Pistrik-oksal-Oskal jõuab oma maa peale.
Kopraonu uurib, kas tammi taga ka pole vett ning seda pole seal sugugi rohkem. Vett on vähe ja kobras hiilib, vähemalt ta ise arvab nii, saba ja käppa vees hoides eemale.
***
Hella: nagu endiselt ja ennegi on kaks varianti. Me ei soovi kellelegi halba, ei soovi! Me otsime ühtesid konktreetseid tüüpe, tahaks rääkida nendega. Neid saab selle järgi ära tunda, et neil on lähedal väljavoolitud linnukuju, HAKK?, juhatage mind tema/nende juurde ja see koht säilib, enam vähem. Kui see ei saa toimuma, mis i-i-ganes viisil, siis meil on pikk nimekiri seltsimeestest, kes valmis ära andma oma vanaema ja oma parema käe sõrmed, et siia missioonile tulla.
Orog-Melangel: ennem kui sured, ütle kes sind saatis!?
Hella: kallis talupoeg, mind ei saada keegi, iialgi, kuhugi … .
Melangel-orog ründab ja haarab sauast … ja saab selle enda kätte.
Kobras, omaette pobisedes: peaasi, et ta enam kiiret-surmakinki (death attack) enam ei teeks.
Hella lõi orog-Melangeli plokist läbi ja pilt on üsna kole (3 hp alles). Melangel näeb nüüd lõpuks lähemalt elfi kapuutsi all. Koja märke pole. Silmad on erksad nii punakas st purpurlillad.
Oskal: Enlil?!
Melangel: ei.
Erbelius: üldse mask! Ilmselt
Melangel: hoidke piip ja prillid!
Hella: olen ennemgi hirmunud orogeid näinud.
Pistrik manab ennast drauks (drow).
Kobras jätkab vaikset eemaldumist, saba vees lohistades, järve suunas.
***
Hella laulab põrgulaulu orog Melangelile ja Melangel teeb kahekordse võimatuna näinud pingutuse ja siis veel. (Paneb punkti ja teeb veel korra ja veel kolmanda punkti).
Hella: nüüd saaks rääkida.
Melangel: jaa veel kord, ennem su surma, kes sind siia saatis!?
Hella: mind ei saada keegi! Punkt!
Melangel arvab vastusest, et see võis isegi siiras olla.
Melangel murrab saua neljanda jõu-ja-tahte pingutusega põlvel puruks: sa võiks siiski ütelda ennem oma surma, kes sind ikkagi saatis!
Melangel ja Hella teevad reaalsuses säilimise kontrolli ära, kuid Melangel-orog kaob, Hella kukub maha. Järgneb plahvatus ja kassi maal on auk (Kaali 2) sees.
Kaduma kiskuv orog transformeerub väga elutuks mustaks kassiks. Kui see poleks kass, ega kassi maal, ega ammusurnud deemon-kangelase veri siis poleks siin isegi kassi tema eksistentsiaalsuses. Kuid kass on surnud.
55 päev, Segoovia Kaarnakivi piirkonnas
070606
Expki 3000, Veiko 6000.