OR118 60 päev v, kopraonu keskustelus konservaatoriga

1a60 päev iv Arborea või seal kus Oskal ei tea kus.

Melu leiab aset keset pöögi- ja tammesalu muruväljak, on seal haldjad, piksisid ja muidki. Sarnaneb üsna ja väga Segooviale. Lehvib kiri “Tere tulemast Granleigh orgu”. Muster liivateradest Erbeliuse kellas siiski liigub normaalselt ja vereväge pole. Taevas on heleroosa.

Öeldakse “tere tulemast” ja kutsutakse pika laua äärde. Siin pakuvad piksid pidusööki ja faunid ja paanid puhuvad Hortus-Musicus-de-Granleihst vilepille. Näha ja katsuda saaks trauthasidki. Siin on üldse umbes 100 persooni. Pilkudega Sidhe otsimine ei anna tulemust.

Oja kohal tiibusahistavad pixied laulavad Sidhest laulu. Laua ots ulatub ojani, kus ta kivi poolt kaheks jaotatakse. Kivi peal on põleb tuli.

Meid vastuvõtnud elf ütleb, et aega kosumiseks terve tund ja tunni pärast võib saada lauda kutsutud ning osa külalisi on veel või alles või juba tulemas.

Siin on Lluabraidi haldjaid: keegi Erbeliuse tuttav võsanõiduja (druiid), veel on Durethili ja Satyarimi kojast. Mujalt Ceriliast tuare, Sielwodest, Rruannachist, ka halle haldjaid. Ühendavaks märgiks on see, mõni kole kõva võluese on näha turritamas. Mitte haldjaid: half elf 1 tk, Ohlaak on Neirdwünnide sõber-draakon. Inimestest Torele Anviras ja üks noor poiss . . . Ruornili avatar.

Kaks pixiet tassivad korvi sniki ja snäki ja muu nänniga meie juurde kohale taritakse joogisarved, kergelt läbipaistvad sarved. Enesetunne annab teada, et oleme “väe-allika” (soorsi) peal. Ruobhel on pikk tihmebril (longsword) mõõk, ehk siis võrdlusvõimalus Moori bastard tihmebriliga.

Jutuajamisi: Siniraag räägib Nia’ga “Kuldtulp” Aunglori koja druiidiga. Erbelius astub juurde kuulama ja ootama katket jutust. Räägiti just Viie Tipu väravatest.
Siniraag: vaat seal kohas küll väravaid pole.
Erbelius: rõõm teid näha, otsite väravaid mingeid?
Nia: hooldasin juhuslikke linnupesi kui veel juhuslikumalt veidrale väravale sattusin.

Erbelius: kas veel druiide on? Ja mina siin selle vanima puu otsingul, otsingutelt olen.
Nia: äkki sa võiksid oletada, et see puu liikuv on?!
Siniraag: mul palju ideid, aga mis sa sest puust teha tahad. Vanim puu asub müstilises paigas, mida pole, ja mis asub Siermeres.
Oskal vaatab ja pildiraamatus on lehed sellised kui viimase muutuse järel.

Erbeliuse: haldjate väljaränne, miks nad seda teevad?
Siniraag: ju siis pole seal lootust!
Erbelius: kes selle ja sellise lahenduse välja mõtles? Miks?
Siniraag: noh vajadus, kuid mitte kontseptsioon, teistes varasemates haldjarealmides ära tehtud.
Hinkus: jah nii saab nõrgad ära saata.

Meie juurde astub mingi Lluabraid Durethili tibin, kes on plaatina tasemel tattooga, 19-21.
Erbelius ja Oskal tutvustavad end.
Tibin: et Teie olete morbrünni tagurlane.
Tibin tutvustab Aelar Durethilina ja kannab mingi Eloooria semiint relva.
Erbelius: mis teid Ceriliale toob?
Aelar: sünnipäev, olen teist korda Cerilias Evermeetist.
Erbelius: mis koht ee Evermeet, Faerun, on.
Aelar: Faerun on inimeste nimi.
Erbelius Llanale: näed kas oled seda st teda näinud?
Aelar: olen Koronali saadik,
Hinkus meile: see on haldjakindlus Faerunis.
Sellega said Oskal ja Erbelius Teadmise, et ka mujal on haldja kojad on, tuttavad kojad.
Erbelius: kuidas siis morbünnid elad?
Aelar: ega enam nad peaaegu ei elagi, kõik läinud.

Hinkus vaatab rebast st Godiet. Godie ei detektu trauthana.
Hinkus rebasele: rõõm näha.
Rebane: aa teie need AGARAD ADVENTUURID.
Hinkus: mõtlesin sinu peale täna hommikul ja ma tahaks aru saada sinu ja Laretiani tegevustest. Nendest jamadest!
Rebane: jamasid pole olnudki.
Hinkus: aa Rosinea . . . ?
Rebane: tendentslik ühe haldja käsitlus affekti seisundis.
Hinkus: mis siis juhtus?
Rebane: midagi ei juhtunud!
Hinkus: noh nendest supipottidest?
Rebane: see allegooria, aga kus see raamat on?
Hinkus: koju jätsin.
Rebane: vaat siin vastuolu, kus vaid Rosinea raamatuga, mida vaid hõimlased saavad lugeda. Kas see ikka oli õige raamat? Tõsine arusaamatus.
Hinkus: arusaamatu jah, aga mis siis tegelikult toimus.
Erbelius: mis raamatust te räägite?
Rebane: Hinkus ullindarienist räägib ainult Morbrünnidele mõeldud tendentslikust lausa muinasjutulisest käsitlusest.
Hinkus: vaat see versioon on laialt kättesaadav, aga sinu versioon?
Rebane: vaat see nagu sokkidega, mida hommikul ei mäleta siin . . . Noh ka lugu.
Erbelius: huvitav jah Rosinead mäletad, raamatut mäletad aga muud ei!

Rebane lõpuks soovitab küsida hakilt.
Hinkus: aga milline ta, see Rosinea, oli?
Rebane: teie moodi, ambitsioonikas, küsis üht, mõtles teist ja plaanis kolmandat. Välja tuli nagu alati sellistel juhtudel.
Hinkus: peaks hakkama päevikut pidama.
Rebane: jah sellist raamatut lugedes saate teada, et enamik sellistest asjadest on fabritseeritud ja tavaliselt nimetatakse neid “tema-aja-looks” his-stooriks.
Hinkus: kas Laretian ka vihastas?
Rebane: ei, kaaren, laretian on väga võõrapärane sõna, oli väga rahulik.

Rebane: vaata kõiki haldjaid, kes üldse teavad kaarnast on enam vähem ühekohaline arv. Märgina on isegi ju see, et uus kaaren on ilmunud.
Jutust selgub, et kaaren oli ka kutsutud siia. Rebane soovitab meil kaarnalt endalt küsida.

Erbelius: et veider, et kõik muu maagia on, aga ravi pole.
Rebane: noh see jumalate värk, neile peab ka ju kont olema.
Erbelius: no see tuumik on puudu isegi uuel jumalal-latel.
Rebane: no see ka mulle arusaamatu.
Oskal: jah, parim on sündmuskohalt lahkuda jälgi jätmata.

Erbelius: mida arvad sina haldjate lahkumisest?
Rebane: moodus minna. Kuid kus minejaid seal ka jääjad.
Erbelius: kuhu siis loomad läinud on.
Rebane: rohelistele väljadele.
Llana: tagasi ei saa?
Rebane: ei saa jah, sest ei taha.
Erbelius: mis koht on rohelised väljad, kas see on plaan.
Rebane: jah, on plaan, väljaspoolne aega ja ruumi ning on esmane eksistentsi vorm. Rohelised väljad, oo seal on kõik see mille poole siinset püüab lükata ja seal puuduvad probleemid, mis siin on. Enamik haldjaid on lahkumisest vaid võitnud. Mõned haldja rassid on isegi kaks korda läinud.
Erbelius: ega ometi Cerilial?
Rebane: seda uurige ise! Oskal: oo-oo!!!

Hinkus: mida huvitavat teinud oled.
Rebane: katsetasin eile jänesejahti, ebaõnnestunult. Tutvuge siis Sidhega.
Erbelius: vaat, ma pole varem sünnal käinud.
Rebane: Sidhe on esimene haldjas, kelle kaaren lõi tähetolmust ja elementaalidest.
Erbelius: arusaamatud asjad nagu deemonnid, inglid ja valküürid.
Rebane: need ise punguvad, autogenesis.

Lõpuks selgub, et maailma luuakse ja lõpetatakse ja mitmetes erinevates kohtades. Metafüüsiliselt luuakse mateeriast, energiast, tahtest ja emotsioonidest. Tahtega tegijad on kaaren ja … no need teised. Rebase arvates on indiviidi tahe ülikõva ja -tähtis.
Maailma loojaid on ilmselt rohkem.

Erbelius: ehk tutvustad meid siin.
Rebane: tulge kaasa!
Hinkus: mulle meeldib ka jänesejäht, et võiks seda teha koos.
Rebane naerab: jänest jahtiv paabulind. Ohoho-oo-oo.

Rebane viib meid kellegi tibina juurde, kes räägib ühe Sielwode haldjaga Eldarian Sidhega.
Eldarian: ah jäta mind oma tuttavatest ja säästa neist.
Rebane: need on vä-äga rahulikud, head, haldjad.
Rebane: Eldarian on Granleigh välisasjade haldjas.
Hinkuse trautha hinnang on negatiivne.

Rebane meile: see on väga tähtis persoon.
Erbelius vabandab rebase pealetungiva tutvustuse eest: Te Cerilia asjadest nii eemale tõmbunud olete.
Eldarian: oleme jah. Meil oma asjad, millega tegeleme.
Erbeelius: kas tegelete maailmakorra asjadega?
Püütakse täpsustada maailma ja Granleigh asju selle maailma asjade ajamises.

Erbeliuses: impeeriumi laienemisest?
Eldarian: ei midagi olulist, kuid ka eelmine kord oli sama jutt ja kõik muu.
Erbelius: haldjate äraminemise jutt?
Eldarian: kui minna, siis minna, kes tahab, see jääb.
Erbelius: hiiglaste seemnepesadest?
Eldarian: jah neil on ka.

Selgub et lohedel pole seemnepanku, kuid nemad hoolitsevad enda säilimise eest enda moodi, jagavad teadmisi, koolitavad ja muidu suured populariseerijad.
Erbelius: et kui hiiglased varem tehti, siis nad paremad on?
Eldarian: ei, ilmselt haldjatega parandati hiiglaste vigu.

Inimeste asjus selgub, et inimesed on veidi, vähemalt ajutiselt väga pikaks ajaks ära piiratud haldja-inimesed on. Oskal: vähemalt nii sai aru.

Eldarian: mida te ise ajate, rebase sõbrad.
Erbelius: kas just sõbrad või vaenlased. Et ei ole päevapoliitikud ega poliitikud vaid päevaga tegelejad. Oskal!!!

Selgub et meid soovitas siia mitu persooni. Ja ikka jätkub Eldariani keerutamine selle ümber, mida ja milleks meid ikkagi. Nagu tüütud külalised ja nende eest ärakadumine. Eldarian püüab selgitada, et miks nad põhimõtteliste asjadega täpselt ei tegele.

Erbelius: et meie nagu rohkem moosipurkide väljatoomisega hõivatud olema oma hallis argipäevas.
Hinkus: olles haldjate asjadega hästi kursis, siis kas haldjad on Sidhe aegqadest palju muutunud ja kas see mille pärast uhkust tunda haldjas olemisest?
Eldarian: teis on see alles, kuid iga sajandiga see väheneb.

Hinkus:?
Eldarian: sinu puhul ei saa haldjast ju rääkida , on ju nii? Sina pole ju enam haldjas, oled ju läinud teist teed pidi ja haldjalikkusest siin enam ei räägiks. Laiemalt on mõjutused olnud suured. Haldjad on tuisupäised ja hajunud. Haldjas peaks tegema plaani 100-300 aastaks, üha enam võetakse inimeste meetodid üle. Iga selline inimeste kopeerimine lõpeb väljarändega!

Erbelius: et kojad ja nende vastuseisud ei lase toimida.
Eldarian: küsi taelinride käest, saad et ennem kuninganna Tuari surma lood niimoodi polnud. Väljaränne ja katastroof, ärme räägime, et mind kurvaks ei teeks. Siis lihtsalt tuleb alustada uuesti. Kas liikumine väljasuremisele on katastroof, areng ja või midagi muud?
Oskal: kas uude kohta minek on otsast alustamine. -Ei. Kas on üldse otsast alustatud -Ei. Seega on kogu nende mudel puhtalt teoreetiline -Jah.

Erbelius: inimeste areng, kas mõjutab haldjaid -Jah.
Erbelius: kui nüüd suurest viisnurgast, siis kes lõhkus.
Eldarian: haldjad teistega koos, teiste huvides. Voside huvides näiteks.
Hinkus: vosidel oli mingi arusaamatu mõjuvõim, miks haldjad selle õnge läksid?
Eldarian: seda te peaksite ise uurima, ju oli vosidel midagi pakkuda, millest haldjad puudust tundsid. Muuutunud pole vajadused, muutunud on teed nende saavutamiseks.
Hinkus: mis see siiski oli?
Eldarian: mis iganes, millega mõjutati, siis on see tänapäevaks kadumaläinud teadmine.
Erbelius: ravimaagia osati ka ärakaotada . . . .
Eldarian: jah, ja seda ka.
Hinkus: küsisin seda rebase käest ja tema oli vä-äga krüptiline.
Eldarian: jah, trauthad ei räägi, meie ka ei räägi, sest see seaks meie projekti ohtu.
Erbelius: midagi, mis siis mingi moodi morbrünni needust meenutab?
Eldarian: jah me vahetevahel puistame seda teavet teie, välis haldjate sekka, et see teadmus säiliks.

Hinkus: kuidas ikkagi saaks aidata haldjasust?
Eldarian: meie ei punu plaane ega oma agendasid. Uusi plaane
Erbelius: haldjate jaoks on ju plaanid nii olulised.
Oskal: kas algne plaan on pidanud vastu või on kõpitsetud seda.
Selgub, et algne plaan, selle harud ja alternatiivid on püsinud muutumatuna.

Erbelius: kas kõikide maailmade haldjad on tulnud Sidhest?
Eldarian: mitte kõik, või täpsemalt on nad väga tõsiselt ja keerukalt muteeritud.
Sidhe järglased on loonud uusi haldjaid nagu ennem. Oskal? Droude kohta pärides lausutakse, et nende haldjate loomise dokumentatsioon on kõige korralikumalt kaduma läinud.
Llana: millal siiski draud ilmusid ja loodi?
Eldarian: 50-55 tuhat aastat tagasi.
Hinkus: kui vana sa ise oled?
Eldarian: mina olen noor nägin valgust 200 sajandit tagasi.

Erbelius: kas Torele on teil sagedane külaline.
Eldarian: me valisime ta sel sajandil väljal haldjalisuse kandjaks.
Meie imestuvate näoilmete peale kuuleme, midagi Oskalit üllatavat.
Eldarian: olete ju nõus kui noortele haldjatele mõõgateritqamist õpetada. Oskal: see siis inimese Torelega seoses!
Erbelius nõustuvalt: aga kunagi pole hilja õpetada ja õppida on vaja.

Eldarian: pasunad kutsuvad pasunad lauda. Kui teile selgub, miks teid kutsuti, siis tulge öelge.

Lauda asudes avaneb imeline vaade lumivalgele liikuvate tikanditega linale. Laua kõrval leviteerivad padjad.
Teisel pool lauda istuvad, meist tagapool Aunglori druiid ja veel mõned haldjariikidest tegelased ning täpselt meie vastata mõrudate nägudega kuldsilmsed Rruannachi haldjad.
Drüandid on kõige lõpus. Meist eespool istuvad Durethil, Ruobhe, Torele. Kõige ees sidhed, siis loomad. Osa sidhesid on üsna veidrad, mustajuukeslid, pronksi tooni nahaga ja roheka nahaga ning selle mitmekesisuse juures- kõik on sidhed!

Erbelius tutvustab ennast rruannachitele.
Kõige noorem tutvustab ennast Daern Illithyr’ina, Rruannachi kaardiväe kaptenina. Ülejäänud kaks on Rruannachi kuningas ja prints. Kõik on mehed. Me tervitame kummardades.

Sidhe ilmub . . . Kivi kaob ja ojast tekib iste, vana-rooma iste. Kogu iste on veest. Sidhe ilmub veepritsmetest, tuulekeerisest, kivikestest, tulesädemetest ja tähetolmust. Materialiseerub igati haldjas, kes on meist isegi lühem, soonilise kehaga ja kannab õlgadel tähetolmust sätendavat, kergelt läbikumavat hõlsti. Vööst ja silmadest paistvad sädelevat vastu tähed. Sidhe istub lainete kohal istmel rististmes. Esmalt on ta silmad suletud. Silmad avanedes näeme, et need on süsimustad ja sädelevadb. Ta naeratab ja taevased värvid tõmbuvad roosakamaks ja kogu loodus teeb kaasa erksamaks muutumise.
Sidhe juuksed on kaarnatiivana mustad.

Laua otsast tõuseb haldjas: Sidhe, tere tulemast! ja jätkab rääkimist keeles, millest me aru ei saa. Llana siiski saab aru: Sidhe, ärka, on aeg tähistada milledniumit!
Sidhe: hea meel teid näha õdesid, vendi, lapsi jne, järjekordne millenium on möödas ja kohal on ka mõned inimlapsed, ülemdrüandid ja tahaks teile öelda paar sõna. Mis iganes te ei plaani, mida iganes te ka ei tee, vaadake kaugemale mõne saja aastasest ajast ja vaadake ja mõelge, et kui teie olete ühinenud elemendiga, et teised ei peaks teie suppi sööma ja et teist maha jääv portsjon oleks nauditav.
Veel tänab meid tuleku, eest ja soovib klaasid ehk sarved kokku kõlagu. Sarvedes loksub roheline haldjavein. Kõik tõusevad püsti ja juuakse.

Loom-haldjad ehk meie langeme juues sisekaemusse: mis on meie üle 200 aastane asi-
Segoovia, Mythdrannor, Viis-Nurk, . . .
Mythdrannor- Aledeksandra Populous oli Mythdrannori hävitaja 10 000 ork-goblin armee eesotsas. Kohalikud haldjad panid ta ennem 1800 aastaks selle maa kohale õhku rippuma ja tema nimigi oli siis, midagi Aulm Piiter taolist. Aleksandra hävitas kõik templid ja seda isegi, siis kui haldjate kaardiväes oli seitse lohet. Mython tehti kunagi katki ja selle taastamine nõudis 13 kõrg-maagi elu.

Viie tipu kohta: kes seda suudaks kokku panna ja kasutada- see oleks Rosinea.
Viis tippu: asusid Viies Tipus, Mistmooris, Deismaaris nüüdseks Zikalas, Drachensaaris, ja kusagil Khinasias Lõuna-Kozlovnõis maadel.
Mäed peavad ise ennem võlutuks saama ja alles siis saab neid taastada viisnurga tippudena.

Ehk võimalikud sihid: viisnurga taastamine, morbrünni needuse eemaldamine, AleksandraPopulos ja või Katku Ella liigse tähelepanu rahuldamine. Lisaks veel draud ja käod.

Mythdrannor: kolm korda suurem kui Lluabrait, pealinn mythalist kaetud linnas ja selleümbruses ringi müttamas 1000-2000 haldjat. Mythal tegutseb barjäärina üsna kaootiliselt.
Oskal: üks võimalus provintsi pealinn “ära viia”, siis mets taas vabastada rekonkista käigus?!

Mythdrannori probleem meie jaoks, pole potentsiaalseid preestreid!
Drau haldjate eesmärk?
Mythali pärast probleem, ebastabiilne lisaks moondab väljujaid.

Rosinea ja Rebase kohtumine korraldada.
Laretianiga preestri kaudu ühenduse võtmine.
Erbeliuse- kristall kuuliga minevikku vaatamine.

1a60 päev Granleigh orus Sidhe sünnipäeval

030107
1500 expi
Oskal: tact-op ja strat valikud. Dragoni aja-tõenäosuse maagia.