1a61päev ix, Koboldianias
Taevas on endiselt pilves ja hakkab vihma sadama. Maailm muutub. Vihmasaju alguses on vihmapiisad on 3-4 sm läbimõõduga ja laskub ka udu. Vihm muutub üha tugevamaks ja oluline hoopis on, see et vihmapiiskades on . . . Neis vihmapiiskadest murdub valgus ja neis piiskades toimub midagi. Näeme kuidas vihmapiiskades liigub aeg 100 korda kiiremini, möödub, talv, kevad ja suvi, puudel on nüüd lehed, mändidel käbid, paari tunnise sajuga käiakse 3 aastaaega uude sügissesse kuni taas puudelt langevad pruunid ja kolletunud pajulehed. .
Llana pöördub Mythdrannori avatari suunas ja kahe ülejäänu poole draakoni juures. Avatarid ei vasta. Järgijad Mythdrannoris ja Cerilias, kummaski ei vasta. Segoovia- ei. Rhuiddalis ajalibastusse sattunud tüüpe tajub, aga raskelt, raskelt. Tajub kuid nad pole kontakteeruvad, aeg tuksub meil eri rütmis.
Erbelius: vaatab liivakella, see ei tööta üldse, sellise erilisena
Erbelius vaatab, et värav on samas kohas. Vihma lakates jäävad pilved taevasse.
Koboldi kehade kohal on liivaga kaetud luud. Oskal on vihma puhkedes ammud üles korjanud, koos nooletuppedega.
Mõne koboldi juures käis vihma alguses keegi. Llana nägi kedagi, kes tuli järvelt ja oli umbes 1, 2 m pikad.
Erbelius: Aleksandra, mis plaan on? järvel on muide värav (gate), sealt ehk saab välja. Et kas läheme järvele?
Aleksandra arvab, et testid on enamat kui neist lahkumine, üsna veendunult, „et nii lihtne see lahkumine ka olla ei saa”.
Erbelius: jah, et ülane soovitus mõistatusi leida. Aeg on mõistatusi koguda.
Aleksandra: peaks veel pakkuma mõistatusi ja veel muidugi midagi selle koha ja testi kohta asju teada saama.
Erbelius: jah aga agregaat pärineb samasugustelt tegelastelt.
Aleksandra: ikkagi mõistatuste tee.
Llana: avataridega saab suhelda!, mis aeg on? Aasta, kuupäev ja kell?
Selgub, et möödunud vaid mõned päevad, täpsemalt kolm.
Avatar: jama, ei saa otse ühendust. Selgub, et avatar kuuleb ja Llana saab lugeda.
Erbelius: saada nad Dreadgate raamatukokku raamatuid Draxuse kohta lugema.
Llana: et avatar Tutsa van Vatsa kaudu . . .
Erbelius: Llana, pane avatar uurimise peale.
Avatar: kas võib akolüüdid Dreadgate kaasa võtta?
Llana: kiiruse jaoks pole oluline.
Avatar: siis mõne akolüüdi vanem aitaks. Akolüüte on 20. Päkapike ja inimeste võluesemeid on raamatukogus kasutamise heaks 10000 au eest.
Uurida: Draxust, punaseid lohesid, Avernust ja Mythdrannori asju.
Llana annab loa.
Avatar: see võtab aega poolteist kuud.
Erbelius Llanale: avataride tööjaotus on oluline.
Llana arvab, et hea oleks kedagi Mythdrannorisse jätta. Avatari meelest on see halb, sest kord kahe päeva tagant toimuvad rünnakud ja nende tagasilöömine elu ja surma peale.
Avatar: kui meid Ceriliast keegi edasi viiks . . .
Llana: Lluannali preester Endara . . . Erianaris. Endara Lluannal!
Avatar räägiks Endaraga ja akolüüdid toimetataks Ceriliasse ja mõnega minnakse, siis Dreadgatesse uurimisi korraldama. Avatar asub tegutsema. Palub Llanalt õnnistust.
Llana räägib Avernusele jäänud kahele avatarile toimunust.
Erbelius nuusutab, kust ja mis haista on. Tuul maa poolt. Kõdu lõhn.
Llana uurib ja otsib (spotib), ei midagi, tuule sahinad, lainete loks. Üsna kõva kohin. Oskal alustab järvele vaadates, enda ümber ringi tehes, otsima lõhesid maailma koes. Metsa suunas on auk. Oskal vaatab ja näeb, et seal rohi on hilissügisene, varatalvine, nagu siingi. Maa on märg samuti.
Pöörame mere kaldale ja sealt vasakule, tava kiirusega. Erbelius teeb ennast kopraks ja hüppab ujuma. Vesi läheb kohe sügavaks, see on tumepruun, rauarikas. Erbeliuse arvates on pruun hõljum taimset päritolu ja värvi, aga vana. Kolme tunni möödudes jõuame neeme tippu. Teisele ehk edasi vaadates jätkub kallas uue lahe kääruga. Selle aja jooksul polegi me kedagi kohanud, kedagi elusat näinud ega kuulnud, mõnda persooni või elusolendit. See seda kummalisem, et koboldid praadisid ju kala kui me neile peale sattusime.
Tuul on ja järv lainetab. Erbeliuse väravakompass on vähe suunda muutnud. Allikat pole.
Oskal teeb ennast pistrikuks ja tõuseb 600 meetri peale. See on väga suur maa ja maailm on kerajas. Järv on vähemalt mingit 30 – 40 km lai, sest teist kallast näen ja seal jätkub pruunjas kate. Teisele pool ehk maa poole on metsaviirg, 20 km lai ja siis on seal madalad mäed, metsaga kaetud, või taimkattega ja nende taha ei näe. Märgatavaid orientiire pole. Edasi tagasi ka minu jaoks järvekallas silmapiirini lookleb lahtedena, suuremate ja väiksematena. Saari ei paista.
Erbelius küsib: kuule tundi viis tagasi ma küsisin, Aleksandra, mis su viis töötavat maagilist eset on? Mis need on? Mis need teevad? Näiteks kus elusolendeid on, näitavad?
Aleksandra: ei, aga mul on kaasas maja, mittemaagiline, reservid st jõureservid.
Erbelius: mis? Peale nende kahe.
Aleksandra: ei st jah, veel kolm tükki. Siis üks „elu-vägi” (life force).
Erbelius: hing (soul)?
Erbeliuse vaatab oma peavõru. . . . See on toimetu ja morbrynnide päkapiku gemm-teleport on lausa mõrane.
Erbelius: siis peaks sul olema sissevõetud (inkorporeeritud shapechange) kujuvahetaja?
Aleksandra: ei, aga veel on üks on üks sõrmus, mittemaagiline, sisu ei tea st ei avalda. Ja see, et veel on üks kompass, põhimõtteliselt. Minu kompass on lihtsam kui sul. Väravaid ei näita, üldse väga piiratud võimalustega, kui see midagi näitaks, siis oleks väga huvitav olukord ja selles suunas oleks küll kava minna, see oleks üks väga kindlat sorti trauthade määratleja. Selgub, et see on „juhuslikult” haki kaotatud kägude määraja.
Erbelius: kui siin juba nii targa ja haritud naisterahvaga tegemist, siis midagi ehk tead haki tootemitest?
Aleksandra: mingist õukonnast keegi rääkis jah. Kuulnud olen, näinud pole, ära ei tunneks. Kui mu kompass näitaks, siis olulisem oleks see tüüp mitte mahavõtta vaid ülesse leida. Seda tüüpi kägu nimelt. Oskal: peit ja kaot vara leidmise ehk kaot-kägu-leidmise-kompass.
Uuritakse veel kobolditelt saadud käo luitunud sulgi.
Erbelius: väga vana kägu.
Oskal: vastus, jah aga ei tule meelde. . . Kas ja kus sellist käosule asja maagiliste sulamite ja muude asjade juures kasutati?
Erbelius arvab, et käo spetsiaalsete kogemuste-omaduste saamiseks asjale.
Oskali soulgem, Larissa Greencloak Melissa tütar, on katki. Llana mõtleb käo sõnade üle, kellega ta Abüssi sai. See oli õelnud, et on õnnega koos, et raamat aitab sellises olukorras vastase enda poole sundida ja iga testi raamatust edukal läbimisee vastu ehk eest veel midagi ja raamatu läbides on hoopis teine lugu. Abüssi test ja see persoon, kellele ta soovis kätte maksta, asus selles testis. See vastane pidavat olema olnud üsna tugev.
Erbelius: mis teha kas mõistatused kokku panna või liikuda.
Aleksandra: nii ongi, seda ja / või teist.
Erbelius igatsevalt: otsiks jõge.
Oskal: ei näinud ühtegi.
Erbelius: elu test? Elu mõte üles leida. Milline võiks olla Llana ja kahe yugolothi elu mõtted.
Llana oma taskuteatmikuga suhtleb … ja raamat töötab.
Erbelius: see on loomne! Adnako …
Llana raamatu kaanel on: “kuidas olla jumal“. Raamat ütleb, et see raamat siiski ei tööta, st kaaned ei tööta. Raamat on elus, aga võimed ei tööta.
Llana paneb mõne aja pärast raamatu kinni. Nahast kaantega raamat, Erbeliuse arust on sile nahk, ilmselt ja tõenäoliselt paksu nahaga looma oma.
Llana: midagi erilist ma teada ei saanud?
Erbelius: et tehke midagi?
Llana: ei, et aidata saaks jumalad, kelle portfolios on elu (“life”).
Oskal püüab suhelda varesepeaga mõõgakäepidet, see on vaikne ja ei suhtle.
Erbelius tutvustab Oskalile magevee delfiini vormi.
Erbelius uurib suuremat liikumiskiirust. Jätkame Erbelius koprana, Aleksandra kaarnana.
Aleksandra: 12 tundi kiirustada, yugolothidele poleks probleem.
Liigume 90 jalga 6-8 sekundi jooksul, ehk jalutades ja jugolothid kolmekordse (3x) ehk sama kiirusega. Poole tunni pärast jõuame järgmisse neeme tippu. Llana lendab järve kohale kalainimesi vaatama. Veekogu on siiski järv. Liikumist näeb . . . (Spotib (77)). Järves on 1- 4 m pikkused kalad, veepinna lähedal. Llana lendab 1 km kaugusele järve kohale. Pool minutit. Vaatab, kalu vähem. Lendab 1 km veel mitte risti vaid pikki jõge st järve. Üksikud kalad. Llana saadab info meile ja jõuab ise ka kohale.
Kiirustame järgmise neeme tippu ja näeme järgmist lahte, veidi laiem kui kaks eelmist. Ka siin liivarand ja mõned kõrkjad. Putukaid ja muud elu peale nende kalade ja koboldite pole me kohanud. Jätkame nii veel neli tundi. Varemeid, mittemingisuguseid pole, mets ei muutu, järv ja järvekallas ka ei muutu. Koboldite elutegevuse jälgi ei leia ja jõuame seitsmendale neemele. Mida edasi?
Kõik on endiselt hall ja pruun. Värava kompass viitab kohale järve keskel.
Erbelius: veest välja. Erbelius läheb sööma ja langetab selleks paju. Täiesti normaalne paju ja lohistab selle järveni. Esialgu kõik.
Oskal teeb ennast delfiiniks ja katsetab kajaloodi. Siin ja seal on kalasid. Oskal pistrikuks ja tagasi hülgena vette ja tunneb kalalõhna ju nad söövad kõdu ja midagi veel.
Llana korjab veest paju lehti 20 tükki ja viib nad eemale vette ja kalad neid sööks.
Samal ajal püüab Oskal lõkke üles teha. Veerand tunniga see õnnestub ja hakkab suitsu märki edastama lisades niiskeid lehti ja okkaid.
Llana püüab kalaga, mõnega, rääkida. Kaaren viib teise paki lehti.
Llana saab vastuseks: mina loll kala.
Llana ma loll kaaren.
Llana saab teada kala on kolmas kala. Kalu on palju, elavad, elu üle ei kurda, mis muud ikka teevad- kalad otsivad süüa, elavad, räägivad söögist. Eriti kedagi teist pole kohanud. Viimati … võõraid ei mäleta.
Llana kui suur see järv on?
Kala: teise serva ühe päevaga, pikkupidi ühe nädalaga. Voolu väga kõva pole.
Llana: kas jõgedel otstes harusid on?
Kala: mõlemal pool otstes jõgi, aga sügavale neisse oma uimeid ei topi.
Llana: teisi kalu?
Kala: ei.
Llana kirjeldab koboldit.
Kala: need on paadis lainetel ja taevas ka paadiga. Taevas sõuavad ja püüavad, meid kalu, ahingute ja võrkudega. Mõned koboldid on tükeldatud söögiks peremeeste poolt. Peremehed on ilusad, kalade moodi, elavad vees, kuidas maapeal käivad, . . . ; ei tea. Tükeldamise koht paistab . . . värava (gate) suunas olevat. Peremehed pesitsevat seal, aga liikuvat ringi. Peremeeste kogus ja asukoht ebaselge. Nad on ilusad, aga mitte suuremad. Elavad vees. Neil on selleks eraldi koht, ka ilus, mõiste kas ehitatud või looduslik, see on ebaselge. Järv on keskelt sügavam.
Erbelius Llana: küsi kas kala kui kriimustada saab, siis kas haav paraneb või mitte?
Kala: siis peremeeste juurde, siis need seovad kinni . . . Muid moodusi kala ei tea.
Llana: tänab heade vastuste eest ja hea teed ja süüa.
Järgmine küsimus meil: mis ikkagi on mäeaheliku taga.
15 min lendab kaaren Llana mägedes. Aleksandra annab jugolothidele puhkust.
Llana märkab, et mets mägedes on samasugune. Mägedele lähenedes on lagendikke rohkem. Mägedes on ojasid, on ka muid puid, kaskesid, kuuskesid. Mäed on 100 meetrit kõrged, meenutavad isegi vooresid kuid on veidi rohkem suhteliselt kõrgemad. Mäeseljandike ahelikke on 4 kuni 5, mägede taga algab lihtsalt lapik maa pruuni rohuga kuni silmapiirini. Mägede tippudes vaadates näeb, mitte lähedal, aga natuke tagasi suunas on nelja või viie km kaugusel on seal mingi ehitis ehk selle jäänused. Lähemalt on see on mäe tipus olev paadisadam, täis purunenud paatide risu. Pool tosinat vrakki. Terveid ei ole ja riismete vahel on seal paarkümmend koboldit, kes askeldavad platvormil, paadisillal. Need koboldid on töömehe moodi, kes koristavad risu. Paadid on füüsiliselt katki, väga vanad ja nad on ikka kohe täitsa pilbasteks. Nagu oleks paate 100 km tunnis vastu kiviseina virutatud.
Radadest, üks rada laskub tasandikule ja kaks tükki kulgevad üks ühele ja teine teisele poole piki ahelikku. Tasandikule minev rada läheb täitsa sirgelt. See rada on rohtu kasvanud, aga siiski käidud.
Mõistatus: miks koboldid lendavad paadiga.
Oskali: hüpotees kuidas paadid purunesid meie saabudes?
Llana lendab teis radu uurima. Llana vaatab tagasiviivat kuni 5 km ja seejärel veel 2 km ja jõuab põhimõtteliselt mäeni, kus on kindlus, millest voolab välja jõgi mis . . . järveni ei jõua. Ka siin on paate, katkiseid. Kindlus on puidust, arusaamatu arhitektuuriga, näeb välja kuivatina, nagu veski, laskeavad ja need on seal suunatud jõele. Sealgi katkiseid paate.
Oskal: kaks vaenutsevat poolt, kalamehed ja koboldid.
Erbelius: jah.
Kindlus on puust ja siin koboldeid pole askeldamas. . . Mingi liikumine siiski siin on. Ka siit laskub rada tasandikule. Kuhu need tasandiku rajad viivad?
Oskal tegutsemas „errorlend”, mis ja kaua on pilvi? 10 minutit tõusu ja õhk hõredamaks, veidi. Kaotan teadvuse, oi tegelikult orientatsiooni. . . Oskal paneb endast välja kogu oma mina (punkt), taastab hukkaläinud (crashitud) tasakaalu, sest kõrgel taevas on maas. Imeilus roheline, lausa neoon helerohline, kevad nii. Metsad ja kõrgemad ja teravamad näed. Tõusen taas pilvedesse ja leian pilvede alt taas sügise.
Oskal laskununa teeb kaks proovi, mille tulemusena saab teada, et käo kääbiku sõrmus toimib aga elooria mõõgad ka siin ei allu kääbiku sõrmusele, sest ei muutnud. Oskal: käo tehnoloogia, elooria tehnoloogia, tihmebril nõelad?
Oskal ja tagasisaabunud Llana räägivad nähtust. Aleksandra arvab, et huvitav. Erbeliuse jaoks on huvitav, kas talv ja suvi ka on? Llana oletus, et tasandik on sama kui pilvedega.
Aleksandra: miks peab siin olema aastaaega?
Aleksandra: koguda infot või mõistatusi!
Teemad: kas on veel teisi aastaaegu ja teiseks kas see geit siit on tee siit välja. Kas need teised aastaajad on meile olulised? Kas me peaks kaardistama, neid? Kas me peaksime teistesse minema? Kas koboldid seal käivad? Miks koboldid käivad seal?
Erbelius: Abüssis see torukübaraga kägu kasutas laavajärvel samasuguste proportsioonide ja suurusega paati ja siinsed on samas formaadis. Käo tehnoloogia paadid?
Mida need koboldid nende paatidega teevad?
Kas ülase juurde minna?
Erbelius: kui siin vihma sadas siis kas seal mujal ka sadas?, ja kui ja kas seal ka jäi aasta vahele?
Veel saaks minna ja koboldeid maha lüüa?
Erbelius Aleksandrale: püüame kinni kaks koboldit, üks neist maha koksata ja vaadata kas siis ka vihma sajab?
Teiseks nähtamatuse kuues astuda sisse koboldi kindlusse.
Ülane ei teadnud vist teisi aastaaegu.
Erbelius: kui siin aeg liigub, siis kas aastaaegades ka liigub aeg või mitte.
Llana kontrollib ja selgub, et sõltumata vihmaga kaasnenud muudest effektidest liigub aeg suhtega siin ja praimi vahel 1 tund siin ja ööpäev mujal, ehk me oleme siin olnud 8 tund/ööpäeva.
Aleksandra laseb jugolothidel muutuda likviidseks . . . Ja voolata pudelitesse.
1a69päev käo testis, endiselt.
2000 Oskalile veel 200
050507