1a69päev i elu testis
Erbelius kurdab Aleksandra suhtelise nõrkuse üle. Aleksandra vastuväiteks on, et esiteks maagia ei toimi ja teiseks lahingus olid minu omad üldse kaks kolmest osalejast.
Llana: otsiks ehk üles ka suve või talve.
Erbelius: mis pleinide, Oskal: kohtade, maailma peegelduste, järgi tehtud? Kust on siin innustust ja inspiratsiooni saadud?
Aleksandra: sobiks Arborea, Outland, midagi ka Bitoopiast.
Erbelius: Bitooppia analoogsus?
Aleksandra: mitte just geomeetriliselt, aga … .
Oskal: kas need käod olid hukutatud kägudest?
Aleksandra: pole oluline, osa lehti võib isegi mitte-kägude tehtud olla. Outland on parim, sest see on koht kus jumalate valdused (realmid) on kindla aastaajaga seotud.
Erbelius: kuidas erinevad mütoloogiad käsitlevad elutsüklit?, kuidagi nii . . . Et hommik – kevad – noorus?!
Aleksandra: põhilisi elukäsitlusi on 12 eri versiooni. Aga aastaajad pole neis põhilised, nad on neis pigem sümboolse tähendusega.
Erbelius: uurime (exploorime) edasi või läheme kohe ülase juurde.
Erbelius: üks võimalus oleks mõelda ennast paadiga kohta, kus koboldid kala sõid.
Ta paneb silmad ja kinni … ei õnnestu.
Llana proovib ka, ei, ei midagi.
Erbelius mõttes soovib kevadet. Ei midagi.
Llana: soovitab suve proovida.
Erbelius: aega ju on! ja veerand tundi kulutada muule.
Erbelius otsib auke, nii veerand tundi ja nii järjest edasi. Selle tulemina leiab, et mitte ühtegi auku ei vii metsa, vaid ainult kohta järve kaldale või muruväljale. Teise aastaaega auku ei ole. Kuhugi mujale plaanidesse … ka pole. Maailma kude kas järvekaldal või tasandikul.
Erbelius läheb metsa ja uurib sealt. Metsas on auk ja see on huvitav, sest on väga valge lumega kaetud, lausa ürglumega padrik. Otsimiseks kulus 7 minutit.
Erbelius teatab meile: leidsin augu talvesse.
Erbelius: Oskal ja Llana, tulge aidake.
Llana markeerib.
Oskal leiab kolme minutiga tee kevadisse metsa.
Erbelius: nüüd on see hull maandumise probleem lahendatud.
Aleksandra: selline nuuskimise ja otsimise värk ei aita leida lahendust-mõistatust, aga lahkumisteena head küll.
Aleksandra arvab, et lahkumiseks veel ei lähe ja kevades oli näiteks varje, aga ta ei tea mis see oli või võis olla.
Erbelius: kas järvest üldse kuhugi saab? Erbelius ja Oskal solistavad põlvini järve ja otsivad lõhesid.
Llana vaatab kas näeb Volabrünni. Näeb, aga Volabrünn on teises kohas, tüdruk on täiesti valges ja astub teraval kiviklibusel rajal või isegi tühermaal ja ta paljastest jalataldadest jäävad maha vereplekid ja pead ümbritseb halo.
Erbelius: värav (gate) on isoleeritud järves kui kohas.
Llana otsib ja vaatab talveaukku, esmalt teeb seda mütsita ja siis Erbeliuse mütsiga, (search 60 ja 57). Llana fikseerib seda kohta ruumihälbena. Erbeliuse müts annab talle võimaluse liikuda prakku ja sealt läbi minna.
Arutame mida teha kobolditega. Koboldi osmiku-paleede majade ukspiidad olid eriti kõvad tehtud.
Erbelius: kuhu minna: ülane, teine aastaaeg, järve põhja, koboldite juure, muruväljadele.
Llana: kobold vormis?
Erbelius paneb kraam maha ja teeb ennast koboldiks. Kobold on puhvpükstega ja särgiga ja ütleb midagi ja sellest Oskal ei saa aru. Erbelius vaatab odaarmi, muideks mitteparanenut. . . see on alles. Koboldi maailmatunnetus sellest maailmast ütleb, et kobold-Erbelius on vales ja ohtlikus kohas ja ainult mets ainuke koht, mis pakuks tuge ja varju, mitte järv. Järv on surmaoht. Koboldid vajab seltsi ja sellest tulenevat turvatunnet. Erbelius teeb ennast pelikaniks ja lendab järve kohale, kus näeb suuri kalu.
Oskal vaatab koboldi ammusid ja nooli, need on naljakad, sest näevad kuidagi elven moodi välja.
Oskal, Erbelius ja Aleksandra plaanivad lennnata koboldi tornile, või oli see loss, lähemale ning viimase lõigu hiilida lähemale kobolditena.
Erbelius tegi ennast pistrikuks, Aleksandra teeb ka pistrikuks. Llana kui kaaren jääb pistrikule alla. Lennatakse puulatvade vahel. Llana uurib (sptib (64)) lennates kusagil metsa kohal . . . Kõik on seal tavaline, okkad, lehed ja nii edasi. Loomi, linde, lilli pole. Jõuame kohale. Kohale jõudes ei näe Erbelius jõge. Selleks peame lendama puude latva 60 meetrit eemal, et puude otsast jõge näha. Jõe serv on iseäralik ja seal on teistsugune pinnas, hoopis teistsugune. See on „lumine”, lund on laotanud 3m laiuselt. Nii kaugele kui näeme on jõe kaldad lumised. Siin on katki olevad paadid kindlustuse katusel. Kindluse laskeavade taga on märgata liikumist.
Erbelius: Llana, sinu etteaste.
Llana teeb ennast haldjaks (elfiks) ja seab kübara pähe. Esimene tähelepanek, laskeavad avanevad jõesuunas ja kõrgel üleval on üks uks ning katusel on luugid. Ukse juurde minnes piilub Llana laskeavadest sisse. Nii kõrge kui on laskeava on ka korrus. Ka sees on põrandad kaetud lumega. Sees on ka koboldeid, lume peal ringi toimetamas. Koboldeid pole palju. Vähemalt laskeavast näeb vaid ühte koboldit. See korrus on tervenisti üks ruum, saal. Seal on tugedel ammud, nooled ja mingid kastid seina ääres.
Llana vaatab ka teisest avast sisse ja seal on ka koboldit näha. Mõned koboldid on barettidega. Sulgedega barette ei paista ka kolmandast laskeavast. Koboldid räägivad söögist, halbadest aladest, tundub, et nad on näljas olnud, siis veel halbadest saabunud aegadest, et enamus tehnoloogiaid ei tööta. Vaidlevad kas klass 3b nooled võtavad hõbedase soomusega kalade rüüst läbi või mitte. Hüpotees, et toimib, et noolte soomus liiga hea, aga . . . või vastupidi, et nüüd ka soomus niipalju halvem. Mõlemad on ebaselged. Nooled ei tööta aga kala-inimeste soomusrüü kohapealt on vaidlus. Relvadeks on siin ammud ja odad.
Llana läheb edasi luugi/ukse juurde. Lakaluugi lukk midagi lihtsat on, kolm riivi sees poolt. Llana logistab riivid lahti. Kuulatab kas sealt kostab hääli. Ka siin on laskeavasid, kuid siin on korrus seespoolt ruumideks jagatud. Sealt paistab uks ja seinapool ammuriiulid. Ka siin on lumi põrandal. Llana on näin umbes 7 kuni 8 koboldit ja ainult kahte neist baretiga.
Llana vaatab kiirelt üle kolmanda korruse ka ja siis urgitseb lahti teisel korrusel ruumi ukse. Siin tuppa lohistatud köisredel ja kaks ämbrit lume taolist aga seebikalt libedat materjali. Osad lumehelbed lähevad labidast läbi. Llana teadmine ütleb, et see „lumi” on “algaine” ehk protoaine, mida kasutatakse tule, vee, maa ja õhu tegemiseks. Seda leidub ja leitakse süvaetherealist ethereal tormide ajal.
Oskal teeb puu alla ennast haldjaks ja sellega lihtsustab mõtlemine, kas ja kuidas elemental relvade tegemisel võtteid saab kasutada sellist träni ehk protosodi kasutades, igal juhul oleks see hea kraam elementaal-effekti-afektiga (damage) relvade tegemiseks. Erbelius informeerib Oskalit, et sellest on vormitud kõik materiaalse pleinid (material plane).
Llana kuulatab koboldite liikumist. Leiab siit köisi, tühje pangesid ja nii edasi. Selle eeskoja teises seinas uks. Nagis ripuvad mõned mantlid.
Llana vaatab üle ka jõe väljavoolu kohta. Jõgi on vesi, lõkse ei tundu olevat ja tuleb siis meie juurde.
Pistrik Erbelius lendab mööda jõge allavoolu ja umbes 1 km kaugusel kaob jõgi maasse. Siin on maapind kaetud 10m laiuselt esma-mateeriaga. Erbelius vaatab teispooolsusse ja siin ei ole muudatusi. Erbelius võtab kompassi ja selle värav viitab endiselt järve suunas. Ta proovib uurida (spot 57) ümbrust ja järgnenud Llana aitab teda. Peagi leitakse metsa all kuluga kaetud valged luud.
Erbelius: lihtsustamiseks, lähme, vaatame!
Llana: lõkse pole.
10 minutiga eraldame kõdust keskmise inimmõõtu (hjuman size) skeleti, kellel on kala pea olnud, käed ja jalad, naast soomus, õigemini nüüdseks selle jäänused (armori scale male), hõbedast, täpsemalt ehedast sajaprotsendilisest hõbedast, mis on tugevaks töödeldud, Oskal: tuntud kui alkeemiline relvahõbe. Relva jäänukiks, ka hõbedast, harpuuni ots. Luustik ja naastsoomuse ühendused katki, ehk oletuste koboldi jäänukite järgi arvestades kaks vihmasadu üleelanud väljakannatanud kraam. Kalainimene oleks ehk merikuradi nägu. Kiskja kala. Samblikud, seened jne ei voha, kuigi nad olemas. Skelett vedeles protoainest 15 meetrit eemal.
Erbelius läheb puudutab sõrmega ainet, sellest osa lendub ja osa jääb sõrme külge, kus kiheleb ja häirib. Sõrm oleks nagu happe sees. Oskal näeb nüüd st märkab ka soomuse peal on söövituse jälgi. Oskal korjab soomuse jäänused ja ühe kalainimese luu kotti. Oskal teeb ennast pistrikuks ja koboldiks. Koboldina saab Oskal ennast ainest söövitamata laskuda veeäärde. Kuid jalgade külge tolm jääb. Esmalt koboldina ülesvoolu mööda jõe kallast läinud, siis vette hüpanuna protoainest puhtaks reageerinuna muutub Oskal pistrikuks sealt edasi pardiks, kellena jõest nüüd juba puhtana lendu tõuseb
Plaan kui selline õnnestus, aga Oskal on märg ning osad tilgad kukuvad ülelendava pardi jalgadelt protomateeriasse ja see paiskub igas suunas laiali ja vesi imendub ime kiiresti sellesse ainesse. Oskal-part maandub läbi pistriku sealt haldjaks teiste juures.
Erbelius: kuidas protomateeria tundb, Aleksandra.
Aleksandra: see protomateeria on siin juba muudetud ja näiteks mingi negatiivse ollusega seotud.
Protomateeria söövitab mateeriat, aga mitte ethereal olemus.
Erbelius: et koboldid on ethereaalsed?
Aleksandra satub hoogu ja räägib ethereal tormidest ja ethereal ja astraal olevatest asjadest ja oludest.
Erbelius: jõgi võib viia kalade juurde.
Jõgi teeb sellepeale mul mul.
Oskal lendab üle, ei näe midagi, külla aga Llana näeb nelja tumedat selga. Tumedad seljad on igati vee värvi ja nad ujuvad 50 – 60 kiirusega ülesvoolu, löövad käte ja jalgadega.
Llana lendab järgi. Kalainimesed ujuvad kindluseni ja siis ujuvad tagasi. Toimus seal enam vähem vaid ringikeeramine, ja kaovad jõega maa alla. Kalainimesed olid oma 2m pikad.
Erbelius: variandid- lähme siit sisse, lähme kuhugi mujale näiteks talve või läheme ülase juurde?!
Erbelius ja Llana on vaimustuses laialt käes olevast protomateeriast ja püstitavad protodivainseid hüpoteese protomateeria laost, kus selle aine üle ehk isegi kartoteeki, laoraamatu ja mida iganes taolist peetakse.
Erbelius: miks nad kaklevad omavahel need kalainimesed ja koboldid? Arusaamatu miks siin on üldse need koboldid?
Vaatame kas leiame siit aastaaegu, st auke aastaaegade juurde. Veerand tunniga ei leia. Liigume lendame tagasi järveäärde auke otsima. Otsime talveaugu ülesse ja lähme st plaanime sinna minna. Erbelius astub ja vajub kohe lumme kuni puusadeni. Külm on ja lumi on, viimast kohe palju, kuused, männid ja nulud. Totaal padrik. Oskal vaatab. Erbelius vaatab ja näeb tuleku auku.
Oskal astub haldjana läbi. Ka siin on pilvine enne ööd talveilm, võrreldes pärastlõunaga sügises. Erbelius: see äkki süsteem kui siin üks elemendi asemel aasta ja päevaaeg oleks ära pandud. Järgneb Llana kübar peas järgi. Oskal elfi lumepress ütleb, et lund on rohkem kui mõnikümmend sentimeetrit. Oskal seab end ürg-nulumetsa kiisuks ja asub maa ehk aluspinnani lumme käiku tegema. Ja helid ja lõhnad. Ei hiiri, ei midagi.
Llana tõuseb kaarnana õhku. Sealt ülevalt avaneb vaade metsale ja eemal vasakul ühel hetkel lõpevad puud ja algab valge silde tasandik ning paremal läheb pimedaks.
Erbelius: muru asemel öö ja järve asemel tasandik või midagi muud. Või vastupidi.
Llana näeb siin seal kellegi liikumist, suured lumepilved tuuseldavad metsall ringi.
Kassi-Oskali jaoks on ainult lumelõhn. Llana teatab, et suured lumepilved maapinnal, nagu ratastel lumekahurid ringi liiguvad, üsna ja üha enam sihiteadlikult meie suunas.
Erbelius: Oskal, aitab!
Oskal : jõuab mittekaevatava pinnaseni, 20 minutit ehk kokku on siin ca 25 meetrit hange. Oskal tuleb ülesse.
Erbelius: sügis oli normaalne, aga siinne talv on üle vindi keeratud. Temperatuur miinus 10.
Kui sügis oli päris, siis siinsed puud on veidrad. Nad on nii terved!!!
Erbelius teeb ennast kakuks ja lendab latva kõikuma. Väga korralik, ühegi vea ja hädata puu. Nii laamendades näevad teised kuidas läheneb lumepilv. Aleksandra on lumekakulisena ja tõuseb ka lendu.
Erbelius: Oskal tõuse üles, lendu!! Oskal stardib pistrikuna.
Lähenevatel lumetornaadodel on silmad, suud, käed ja ninad. 6-7 meetrit kõrged ning vaatavad lendajaid oma jäiste silmadega.
Erbelius ja Oskal ei saa aru, aga Llana saab. Keeleks on aquan, vee keel.
Jutuks: te ei tohi olla siin.
Erbelius: miks?
Tornaadod- ainult külmad siin, minge ära, kui ei lähe, siis nuhtleme teid.
Erbelius: kuidas saab külmaks?
Külmad: lamage lumes kuni olete külmad.
Erbelius: kas siin ülaseid kasvab?
Külmad: on, aga teie minge ära lumeväljadele.
Selgub, et siin on nende arust piisavalt soe ja kunagi ei ole lumeta. Erbelius teeb taganemise pealt leppe, et juhatatakse kohaliku ülase juurde.
Keeriste sees on suured valged odad, mis võiks lennata mitusada meetrit.
Erbelius arvab, et käona oleks halb siin olla, eriti kui maagia toimiks.
Erbelius: Kus need lumeväljad. Ja kus ülane?
Külmad: teie ei tohi olla.
Llana kaarnana on pimeduse servas on 2, 5 tunni kaugel varemed ja seal on ülane!?
Selgub: varemeid valvavat seal elementalid, pimeduse servas alaliselt.
Lendame üle lumeväljade ja lumed saadavad meid. Lumeväljade servas öeldakse, siit minge otse.
Lendame lumevälja kohale 10 minutit, siin ei paista midagi, algab lumepimedus, hilisõhtune talvine tasandik. Erbelius maandub haldjana lumme, kompass väravaga näitab pimeduse suunas. Oskal ja Aleksandra aitavad Erbeliusel „auku” otsida. Erbelius näeb kevadet ja Oskal suve. Erbelius kevades orase põld ja Oskalil mäed, mille kivide vahelt tuleb auru.
Mõistatus: kuidas saada külmaks.
Aega kulus . . . 3 tundi.
1a72päev vist, Elu test talves.
1800
090507