1a90päev kevad ja juba soo servas.
Oleme metsaservas ja soo juba paistab.
Kalad: siin soos on ikka tükki karmimaid puudutajaid, must-puudutuse tegijaid näiteks, mille eest ei kaitse soomuski. Sihiks on meil surnuaed, milles koht, kus kalarüütlite arvates tuleb lahendada mõistatus. Matkame!
Erbelius: kas teie, kalad, pole hukatuse väravast püüdnud välja minna?
Kalad: asi pole hirmus, vaid me kaotame suurema osa oma väärikusest siit lahkudes.
Erbelius: saate prussakateks?
Kalad: hullem, me muutume joonistusteks.
Llana: kas ka teised siinsed muutuvad joonistusteks?
Kalad: me oleme nõiutud.
Llana: kas teid, kalasi, juurde ka tekib?
Kalad: tekib.
Llana: kas kohe täiskasvanud?
Kala: muidugi oleks tore näha teisigi kohti või nende olemasolus veenduda. Tore oleks kogeda nende olemasolu.
Erbelius: kas teil on nimed?
Kalad: on.
Llana: kuidas nõiutud, kas elus ja siis pildiks, või pildist elusaks siin?
Kalad: ei tea.
Soo servas näeme rada, sellist rada oleme näinud Lluabraidis Alusteri linna ümbritsevat sood läbiv haldjarada. See soo üsna kevadine oma sinakas rohekates toonides. Siit sealt tõuseb soost auru ja tossu ja kogu taevas on hämaram kui isegi muu siinne metaplaan. Kostab vedraid hääli ja tavalist mulksumist. Ühel hetkel lööb jäine tuulepahvak näkku, kõle külm tuulepahvak. Erbeliusele meenutab see kaitsjate (protectorite) pahvakut. Tunneme ennast veidi kehvasti.
Kalad: Llana, hoia end, sest siin on sind meil raske kaitsta, vastane võib tulla külje pealt. Mülkad hakkavad korisema ja eespoolt ja küljepealt taamal hakkavad laukad keema. See on paralüüs, mis meile näkkuhingas. Aleksandra pistab vanduma ja virutab yugolothile ribidesse. See yugoloth võivat Aleksandra sõnul halvasti lõpetada, kui liigutama ei hakka. 15 meetri raadiuses kerkivad musta uduna, musta udu sisse . . . kogud, iseloomulikud näojooned, braelahhimid, enim meenutavad isegi sidhe-haldjaid ja muidugi meenutavad veidi spektreid. On pool läbipaistvad ja kannavad soomusrüid. Neil on käed rinnal risti, silmis on helesinine kuma ning tõmbavad mõõgad välja.
Kalad: need võtavad elu!
Erbeliuse: kas peab edasi minema?
Kalad: neist on ka võitluseta läbi minna võimalik, need on ise olnud sellised, ebasurnud (undeadid).
Kaks tükki ründavad, Llana arvates ja teada on see mingi jubedalt efektiivse lõpuga kombo. Nende kehad on umbes 2m pikkused, haldjad. Võitluskunstis on esitatav olemasolev koolkond, mis on lindude taustaga. Mõõgad on üsna tuttava moega, käolaadsed, tegumood ja nii edasi, holotihmebril. Varesed kilkavad, pilgutavad oma vahel silmi ja sööstavad kähmlusse.
Vares: see huvitavaim ja ägedaim asi, mida siit saab, mõelge see siin on kirjutatud haki poolt ja on . . . nii öelda haki-jälg võitluskunstisse, Oskali arvates küll haki poolt kirjutamise hetkel jäetud jälg.
Varesed aktsioonis ja nende vastased löövad 6-7 korda ühes kombinatsioonis. Varesed on paremad ja üsna tihedalt teine teise tegevust toetamas.
Kala: inimesed, vaadake, kes sealt tulevad.
Sealt tulevad veel kaks.
See stiil ikkagi erinev vareste ja haldjate omast.
Varjud: sirutage käed välja ja . . . olge valmis, see pole üldse valus.
Kalad kinnitavad Erbeliusele ideed, et surema siin peab, kuid selleks peab olema õige aeg ja koht ning sellega minnaksegi alt, tavaliselt.
Rünnatakse.
Llanat rünnatakse kahe mõõgaga (longswordiga).
Llana tants osutub paremaks. Lööb neli korda ja tabab kolmel (47, 35, 47, 28) (12, 11, 10dam) ja jookseb edasi, vaim järgneb.
Vaimud. Esimene ründab Llanat (36, 46, -, 45, -, ) Llanat puudutatakse kahel korral kuuest. Ja see toimib . . . . (31, 39 hp dam. ) Teda rünnanul tõmbuvad sellest haavad kokku.
Oskalit lüüakse ka (37, 35, 38, 31, 41, 49), aga mööda, Oskal põikleb suurima innuga. Vaim: ära jama, see pole üldse valus.
Kalad: oluline on esimesega mitte pihta saada.
Erbelius võtab kaitseasendi (deffensive).
Aleksandra tegeleb oma yugolothiga seda pekstes.
– – –
Llana resurrektib ühte haldja-udu.
Haldjas-vaim: ok, see sobib.
Huvitav asi juhtub, ilmub sidhe haldjas, sinine säde silmist ei kao. Nüüd on seljas korralik tal korralik soomusrüü (armor). Mõõk on helesinise helendusega keskel, kahe metalse joonega tera servadel.
Varesed näevad: vigastage ennast nii palju jaksate või surete, see on positiivse energia mõõk.
Oskal jätkab umbkaitses (deffensiv).
Llanat ründab haldjas edasi (45, (36 hp ravi), 43 (23hp ravi), (30)—fort sav 19 vastu) ja peale kolmandat tabamust tõusevad Llanal peas juuksed püsti. Llana peab vastu.
Llana: kuidas ennast tunned, elus haldjas.
Vaim: tänan küsimast, hästi, lepi olukorraga ja ära punni ega puikle vastu.
Vaimu isiksuse võlu on oo-oo kui kõrge (cha on vähemalt 18). Nüüd on haldjas lühem, koja tunnused on „sidhe koda”.
Oskalit rünnatakse (46——), ühesõnaga mööda.
Vaim: oo õõnsus seisa paigal, ometigi, va sunnik.
Erbelius paneb kübara pähe ja teeb kannaka, kaob
Mõõgad ja varjud tunduvad väga sarnased olevat
Õrn hõbedane serv helendav sinine sädelus kogu muus teras.
– – –
Llana: Ni, ehk vahetaks partnerit.
Ni: miks mitte, too siia.
Llana läheb umbkaitsesse (full defensiv) ja taandub.
Oskal jätkab tantsu (full defensiv).
Varesed sõimlevad varjudega: sa oled nii suurt kasvu, su isa pidi olema hiiglane.
Lasemegi varestel varjude ja haldjatega kakelda. Kolm tükki kaitsevad helenduvat haldjat ja see ajab neid st vareseid taga.
Varesed: see võib aega võtta.
Haldjad: pole muret, me aitame, teil oli ju soov teise maailma saada.
Võitlus muudkui käib ja käib.
Nad annavad nõu: soovivad saada meilt abi meie kiires ja väga kiires tapmises.
Käis arutelu meie vahel kuidas ja mis edasi teha näitaks mõõka käest rebida (disarmida). Üks haldjas ründab ja kolm varju kaitsevad teda. Erbelius aitab väikse tihmebril ettepanekuga ehk soovitab Oskalil eelvigastada Llanat, Oskal torgib kaks seeriat ehk kokku 8 hoopi sisse.
Llana astub sohu ja jookseb nendeni varjudenid, sissevajumist vältides, esmalt ettepanek Oskalile, et too rada lahti kangutaks, aga ei, hoopis yugolothid viskasid soosse pikali. Llana jõuab kohale ja ülijumaliku pingutusega (pannes kaks punkti) võtab mõõga ja jookseb edasi.
Aleksandra skandeerib: jee jee, jumalad versus … 1:0.
Erbelius: elfid versus helfid.
Aleksandra: meie oleme väljaspoolsed, outsiderid.
Elf: anna mõõk tagasi, nii need asjad ei käi.
Llana diplomaatiaga: meie maailmas kingitusele vihaga ei vastata.
Elf: sellest mõõgast ainult puhast tervist tulnud. Ärge nii tehke.
Llana: varesed omage lõbu, lõdvestuge ja nautige, fan.
Elf: mul suur probleem, ma elus ja võtan asju isiklikult.
Llana: ja meie toome tervitusi teisest ilmast.
Elf: teeme diili, äratad vennad ellu ja astume teenistusse üheks tuhandeks aastaks.
Llana: kas siit ära saate?
Elf: küll ikka.
Llana: varesed?
Ni ja Na: kahtlane.
Erbelius: kas sellest ühest mõõgast.
Ni ja Na: vaid neli antiiksete võitluskunstide oskajat lasta laia maailma hulkuma. Selline siit väljaminek on ohtlik.
Erbelius: teeks diili, ärgake! Või ärgake aga neil ja neil tingimustel.
Kalarüütel: pole siin midagi, tema on meie jumal.
Erbelius: Llana, see on hea nende initsiatiiv, aga nad peaks kindlsutama tuhat järgijat (follower).
Räägitakse teistest vaim haldjatest, metsa vööndist, need ei ole siinsetele teada.
Erbelius: miks siin kaklesid siis nii?
Haldjas soovib mõõka. See olevat algusest peale. Nii! Need mõõgad noh!
Erbelius arvab: kõige suuremate algajate õnn. Ennem peaks maailmavaatelised seisukohad selle jumalaga selgeks teha.
Haldjas: tere ja, jumal, mis su nimi.
Erbelius: tema on Llana.
Haldjas: mina olen Eowyn. Anna mõõk tagasi ärata vennad ellu ja oleme tuhat aastat teie tegevuses. Hiljem selgub, et nende nimed on Eowyn, Schrewyn, Amradh ja Nyobhe.
Erbelius ei suuda Eowyni veenda Llana jumalikkuses.
Eowyn ja teised ei näri läbi jumalikkust Llana juures. Pole mingil moel nagu õigete atribuutidega. Lisaks selgub, et nad ei mäleta, millal nad siia said või isegi loodi. Esivanemad olevat haldjad, legendi järgi. Teine vend teadvat. Haldjad imevad oma ajudest infot kohale, mõtlevad esivanema nime välja, oot kas Sikhi või Sigfried või Siggy. Ei tule meelde.
Küsimusele, miks meie selle vastu huvi tunneme vastab Erbelius.
Erbelius: oleme kohtunud igasugu imelikke tüüpe ja teie ehk polegi päris haldjad, vaid haldja nimelised ilmutised. Laula tõestuseks mõni kuulus laul. Lauldakse mingit soo teemalist laulu.
Llana: ei tea, ei tundu usutavana.
Erbelius: äkki oled joonistatud? Kes võib olla joonistatud, meist?
Eowin: ee mõni vist.
Llana ja Erbelius tahaksid mõõku siinoleku lõpuni meie kätte. Lõpuks räägitakse haldjad ära.
Haldjate arust on jumal on üsna veider, et kus on tuletormid ja maailmade häving. Teavad jumalatena nagu: Vanem Tulejumal, Vanem Õhujumal, Vanem Maa jumal, Vanem Vee Jumal, Vanem Elu Jumal ja Vanem Surmajumal. Ühtegi neist pole näinud. Vanem Elementide Kurjuse jumal, Orcus, Haldja-jumal täpsemalt Kaaren, Haldjate Krutski Jumal Rebane, Haldjate teadmiste ja saladuste jumal Hakk, Haldja kunsti ja tantsujumalanna Siniraag. Ja teame meie, et neil pole Cerilias enam ammu järgijaid (followere), Oskal: kui Oskal kes Siniraagu kiusab, välja arvata. Veel teavad nad haldjate alguse ja lõpu ning haldjate surma jumalat Ehnat Rolepsist, Haldjate halli ükskõiksuse ja hoolimatuse jumal, kelle nimi oli- pikk vaidlus- Arhon-Ra.
Varesed: see on nii-ii vana info. Pooled sellised jumalad on surnud.
Veel nad teavad: mitte haldjate jumalat Tiamati, see siiski ei olevat jumal, vaid kangelas-eel-jumal (heroic creature). Nad on sellega võidelnud siin samas. Kõik teadaolevad välja arvatud elementide jumalad on siin on käinud. Teavad uuematest Vorynni. Viimatine jumal oli Kond, vaat. Rassilt inimene, ja alustas soo kuivendamisest ja üldse ülbitses.
Selgub, et varem pole neid ellu äratatud. Üks andis neile võime igatsugu asju läbi näha. Oskal: huvitav kes? Selle andis neile laia servaga kübaraga kutt. Inimene. Õpetas ja rääkis, puudutada ennast ei lasknud. Viimati üldse oli siin mitte-jumalatest koosnev kolmene seltskond, kaks hallis mantlis päkka ja üks raudkiivriga päkk. Need kolm võitsid ausas lahingus ja lahkusid siit surnuaia suunas.
Mõõgad on nüüd meie käes. Haldjad arvavad et nemad saavad siit välja küll kui tahavad. Teema tõusetus Oskalilt probleemi asetuses võtme idee puudumisest haldjatel.
Erbelius: läheks ka ise siis surnuaia suunas.
Haldjas: see kõva tee ja valik, aga meie ei tea, mis seal on.
Erbelius: kas neid kalapoisse teadsite?
Haldjad: jah, teadsime. Kord võitleme (faidime), aga enam st pigem teeme nendega koostööd. Kalad on sama asja eest väljas, ehk esitada võõrastele asjalik ja väärikas väljakutse. Aga välis maailm tundub nii-ii huvitav olema. Ohvrid, kes hukkuvad vajuvad siia sohu ja on oma kontidega kõikvõimalikeks mälestussidemeteks olnud siinsele nelikule viimase 30000 + 5000 aasta jooksul.
2 tundi möödus.
Käes on 92 päev kevadisel soo rajal
080807
3000 expi