1a49 päev talve pimeduse keskel
Llana arust on see dimensionaalne lõks. Llana püüab kivisid peatada ja püüda. Kivi ta kätte ei saa, aga ise ka pihta ei saa, õnneks. Õhk on kividest üsna paks. Kivi lendas Erbeliusest läbi ja teeb ai-ai (ca 32 hp). Oskal saab ka pihta (-35)(kõige enam see meenutab level draini). Kive on ikka üsna palju. Kõige ees olevad Llana ja Erbelius tunnetavad ees asetleidvat ruumi muutust. Kui senini oli tasandik, siis siin on midagi muud. Maapind on keskele st eeespool langemas. Llana seadmetest arusaamine („disable device”) ütleb, et see pole asi, vaid ongi selline keskkond.
Lumi/pimedus muutub eespool hõredamaks. Erbelius tänu helendavale mõõgale näeb, et eespool nähtavus paraneb veelgi ja üsna kiiresti, iga sammuga. Kolme sammu pärast on Llana ja Erbelius nägemas.
Põhimõtteliselt on mõõkadest tulenev valgus tumesinine. Me oleme ümbritsetud tormist, eeterliku musta lume tormist. Tormikeerise sein on tumehall ja läheb ruttu üle mustaks. Ka nähtavas osas lendab kive ja tormi silmas on midagi pöörlemas. Mingi kivine asi ja selle ümber lendavad samuti kivid. Veider, seni oli maa tasane, siis tormi silm on lumevaba ja keskel olevast kivist, kehast, kiirgab tumesinist valgust. Kivi tiirleb õhus ja kivi kohal ulatub lumepööris vähemalt 150 m kõrgusele ja sama palju ka alla poole. Keeris omab märkimisväärset teljelist loksu. Mööda tormikeerise seina ja ülesse ja alla kanduvad auru, tolmu või lume triibud.
Erbelius: mis mõjutus see tumesinine valgus on?
Nii ja Naa: ebaoluline, olulisem on see, et sellel seal on nägu.
Nägu st tegelikult terve keha koosneb kivist. Üsna räsitud näost. Palju tükke on küljest ära tulnud. Näiteks puudub üks käsi. Kuju on vähemalt humanoidne olnud. See ei ole skulptori perfektsionism vaid meenutab ennem kaljurahnu kui humanoide.
Edasi enam ei saa, maapinnal hakkaks asi juba kümne sammuga püstloodis kukkuma. Kuna lund ei ole siis vähemalt keskkond ise ei põleta ega ei söövita. Llana näeb kuju peal treppe ja ukse avasid. Üllatuseks on Oskal ja Erbelius mustvalged. Energiamõõgad sellist sära kui väljas oli, enam ei evi, nende teritatud servad on eresinised, hädavaevalt. Llana vaatab ja talle tuleb meelde kohtumine Sarimiega. Natuke jumal on humanoidi kujulises majas.
Erbelius: kas mõni jumal on selline välja näinud.
Sidhed: ei meenuta.
Erbelius: kas mäletate ka mõnda kaduma läinud jumalat.
Sidhed: ei.
Nii ja Naa: see jumal on tekkinud peale trautha katsumust, sest eelsed jumalad nii lihtsalt ei sure ja varasemad jumalad oskavad joonistusi paremini lugeda. Näiteks selle vibeleva kuju pealt võib näha konkreetselt, midagi mis lihtsalt jumalaid killib. Kui minna sügavamale sisusse ja allegooriasse . . .
Erbelius vaatab liivakella, osa liivaterasid ei käitu õieti, kuid viga pole oluline.
Aleksandra: ma olen üsna kindel, et keegi, , keegi nõrk ja tark, killis ja sulges geniaalselt siia oma jumaliku vaenlase.
Erbelius: siit on olnud samapalju kinnijäänuid kui läbiminejaid.
Nii ja Naa: sinu teooria on huvitav, aga nõrk, mida teevad trepid ja uksed.
Erbelius: jumala essents siin . . . ?
Aleksandra: ha haa nii pandigi jumalaid mõnekümneks või mõnesajatuhandeks aastaks ära.
Varesed: arvavad, et jumal tajutav, siin, aga hakk jumalat valmis ei joonista, kaaren ehk veel, aga tollel on lihtsalt kehv käsi. Kaarnale ei meeldi joonistada. Ja kui siis ühe asja. Kaarnale meeldib asju valmis keeta. Jumalate vajadusel ta ei joonistaks neid vaid segaks valmis.
Erbelius: aga kas said aru, kas see on joonistatud.
Nii ja Naa arust kuju ei ole joonistatud. Aga need mõõgad on ilmselt joonistatud.
Sidhed: defineeri joonistamist. Nad saavad mõõku soovida ja olid algusest peale nendega.
Nii ja Naa: vaat vahe ongi- joonistat vihiku lehe täie mõõku või segad keetes (luues maailma) mõiste loodud st soovitud relvadest.
Erbelius: maagia ei tööta, kuidas meie sinna saame.
Erbelius: loomade eluga.
Erbelius: hüüab terranis, maakeeles: tere kuju!!!
Vaikus!
Sinakas hallid suitsujoad pöörlevad. Püüan kivile mõõgaga pihta saada. Kivist lendab sädeme parv ja kivi ise hakkab hoopis teistmoodi pöörlema, aeglasemalt. Mõõgale tuleb peale hallikas kiht. Llana püüab kivi püüda kotiga, kätte ei saa, aga kivi suudab Llana lendu viia kuni see viimasest viimasel hetkel lahti laseb. Kivid lendavad mitte visatuna, vaid nad on kantud alalisest jõu poolsest tõmbest tõukest. Kivid omavahel kokku ei põrku, vähemalt seni pole näinud.
Erbelius asub ka kivi peatama. Sädemeid lendab ja kivvi tekib mõra. Mõõk läheb ka halliks. Erbelius: teine katse esimene kord 11 dam, nüüd 12 dam ja kivi muudab trajektoori. Erbelius ka kolmandal korral pihta (7 dam). Sädemetele lisandub osooni hais, 9 dam. Kivi on aeglustumas. Neljas kord 9 hp. Ja kivi asemel lendab edasi parv kruusa ja suhteliselt aeglaselt.
Suurimat asub Erbelius koti ja harpuuniga püüdma. Erbelius: pole suuteline hoidma. Lendu läheb nii kott kui ka harpuun. Kolmandal katsel saab kivi püütud. Vaatab kivi. See on ilus kujuga kivi. See on võtme kujuline. Nii , vares Nii, võtme kujuline.
Erbelius: Nii, näed tule ja võta.
Nii võtab oma uduse võtme kuju ja paneb kiviga kokku ja tormi spiraalist hakkavad välgud lööma, suitsu ja udu seest, Nii pihta, ning viimane kukub istuli maha.
Nii: väga huvitav tunne.
Meenutab meie jaoks vere effekti. Puuoks muutub väga konkreetseks, nagu tavaline päris puuoks, isegi leht on roheline.
Hakkame kivisid alla toksima: Llana leiab enda oma, Oskal deemoni oma, leitakse veel kaks deemonitele. Ja lõpuks kõik. Saadakse kätte välja arvatud Oskali ja Erbeliuse omad.
Llana: kas teen teile ellu toomist (gift of life). See ei õnnestu. Erbelius võttis võtme seemne kätte ja hoopis . . . aeglasemalt imeb miski võtme välja materiaalseks. Ja taastub. Ka Oskalil sama. Juhtub veel, et asi kus seisame hakkab liikuma, pöörlema. Kivid hakkavad aeglustuma. Suitsupöörised on endised. Kõik saame jumaliku laksu. Oskal saab 4 ja Erbelius 6 punkti bloodi. Yugolothid, sidhed , ühesõnaga kõik saavad vereliini, AZRAI.
Alesandra: hmm veri (blood), veremaitse suus . . . . Ka nii said Nii ja Naa bloodi juurde. Neil oli juba enne anduirase vereliin.
Erbelius: kust teie oma vere saanud?
Nii ja Naa: ei tea, me oleme üldse kaua vangis olnud.
Erbelius: seletab varestele Cerilia Anduirase asju.
Oskal: aga kuhu Azrai edasi läheb.
Aleksandra: jumalad, vabandust Llana, on ainult kuidagi kooshoitud ideede ja portfooliate kimp.
Erbelius: kas maailm on laienev või kahanev?
Oskal: ee, rebase tõttu paisuv.
Aleksandra: midagi head meis siiski. Oskal on põhimõtteliselt sellega nõus.
Pöörlemise kiiruse ühtlustamisel ringi liikuvad kivid tekitavad temporaalseid st ajutisi radu. Ühe kivi peale korraga mahuks meist üks
Oskal ja Erbelius ravivad kumbki oma sidhed. Llana ravib kõiki. Llana teeb sõrmuste isanda LothLorieni emandat Galadrieli ravides.
Llana: persed maast ülesse ja kõndige!
Läheme üle ajutise raja platsile ja tõuseme seda mööda üles ukseni. Uks suht lagunenud. Meenutab rohkem kivirahnu.
Llana läheb esimesena. Astub üle kolmeteise kivi. Läheme samasse kohta Llana juurde platsile, saarele. All on meie all mitusada meetrit tühjust. Nii alla kui ülesse lähevad tumehallid ja sinised suitsuspiraalid.
Llana on seda st sellist asja näinud . . . oi kui hull mõte, meenutab Haelyni nägu.
Erbelius: kui Haelynil on Azrai blood, siis mis on Haelynil.
Oskal: kas jumalad verevahetust saavad teha?
Uksest astub Oskal see kord esimesena sisse. Llana tunneb ümber ringi teist jumalat. Kõik võtavad jumalikke kivitükke kaasa. Nii minnes piki lihvitud käiku oleme ühel hetkel hoiatuseta sügises, maja varemete juures, samast kohast kus me alustasime tunnelist väljudes.
Lähme 100 m kaugusele järve äärde vana lõkke aseme juurde. Llana võtab kalad ja äratab need ellu, kalad hüppavad vette ja lubavad tuhandeid goblineid ohverdada. Osa jääb Llana kaitseks kalda lähedale, osa läheb rõõmusõnumit viima.
Kalad: oodake üks päev, me läheme räägime läbi. Meie vennad, mitteteadlikud vennad on vaja ümber veenda. Oodake, ärge ise vette tulge. Puhake. Me tuleme tagasi. Kaks kala jääb siis sinu juurde.
Siin verepõhine ravi enam ei toimi. Kalade juurde minemiseks peaksime ujuma.
Õpime sidhedelt ja varestelt vehklemist. Ühel hetkel hakkab sadama vihma. Kolm tundi sajab. Vihma lõppedes läheb aeg endises võtmes, st veheldes edasi. Lõpuks tulevad kalad tagasi.
Tagasi tuleb 12st 3 ja neist kaks raskelt haavatuid. Seal all on samasugused kui meie ja enamus kalu on üldse tapetud. Eriti vihaselt ajasid nad taga neid „meie” kalu. Neid aeti taga. Kaldale pole küll lahingus langenuid uhutud. Kalad asuvad kalu tooma. Kalade arvates pole teisikud väravast kaugel. Lahing on kõva ja üldse võiks ehk peaks seal lähemal kalu ellu äratama.
Arutame millised on meie erinevused ja võimalused iseendist läbi minna.
Aleksandra arvates vahesid on enam: neil pole sidhesid ja vähemalt ühte varest.
Llana kaunistab meid oma helendava öösärgi ribadega.
Erbelius: mis siis saab kui nemad ennem läbi ehk värava juurde jõuavad?
Kalad: teisikuid pole … .
1a175 päev Sügisese järve kaldal
24 tundi siin ja 2 tundi talves
041007
2900 expki.