1a162’3 päev Cerilias aad 1348 tulevase Tarvasaasta serval
Veedame aega Cerilia varjus surnuaia väravas, mille vasteks mujal kaev kastanisalus ning Erbelius on just kurtnud hulgalise paradoksi olemist ja kuri eelaimdus ütleb, et seda võib varsti enamgi kui liiga palju olla.
Uurime kas on kedagi veel on ümbruses, Llana vaatab ja näeb taamal kahte skeletoni liikumas, idast läände.
Arutelu ütleb, et arkaan aja-kaarik viiks kohale, 20punktiga punktiga aga siiski kohale. Agnes tundub praegu jälle mitte kunagi olemasolevana meie jaoks. Selline pool unenäo värk on veidi tüütu.
Erbelius hüpotees selle kohta- siit kuni 1348 aastani tulevikus on lahtine kus ja kas kuubik ja Agnes on.
Kuhu ja kuidas minna? Ehk täpsustame aja arvestust, kus Oskali pidevamad ülestähendused algasid Tuarannwni lähistel 3-4 päeva enne „Surma-Eel-Õhtut“ ehk Eve of the Deadi, 554 aasta pMR? Mihkel Roele. Saabumiseks võtame sihikule 556pMR 165 päeva.
Esimene arendus
Erbelius: Oskal tee end pistrikuks, maandu Llana õlale, Llana, võta pistoda kätte, Llana ja Oskal plingivad ja Erbelius ei saaks kuidagi pihta, surnud idee.
Teine arendus: Erbelius vaatab kägude tagasitoomise raamatut, seal on vaade tuppa, suurde saali, kus põlevad tõrvikud, tumepunastes kuubedes ja kapuutsidega tegelased. Siis vaatab haldja kuju rebasega . . . on paigas. Mõte ajaparadoksile, mis tooks individuaalses minevikus kaasa tooks ei tee just südant kergeks.
Erbeliuse teine plaan:- esmalt vaatame Ceriliasse , seal pole midagi. Kriesha ja Belink ka läinud. Esmalt leiame lõhe siit sinna ja läheme lõhe kaudu tagasi. Erbeliusel käest kinni hoides tagasi, Erbelius ees ja teised järel. Kastani ja papli salu, kaev on, põlemisjäljed ja mustjat demoonilist verd on ka.
Kiire arendus Erbelius teeb end greifiks arkaaniga. Oskal ja Llana seavad end talle selga ja Erbelius kerkib õhku puude latvade vahel. Näeme silmapiiril kahte eemalduvat täppi.
Oskal manab kaks teleporti koos greif Erbeliuse ja Llanaga lõunasse mere kohal, kus Erbelius tõuseb 1 km kõrgusele. Näeme all 25 km läbimõõduga mägist kaljust saart. Hetkeks plaanime Erbeliusega ennast linnulisteks teha tema vareseks ja mina pistrikuks. . All on vulkaaniline saar, eemal põhjasuunas mandri rannik
Tegelikult teeb Llana hoopis ajakaariku. Oskal ja Erbelius annavad Llanale ajalisasukoha määramise täpsuseks kumbki vedamist juurde. Llana teeb aeg-koha ja saab aru ajast. Meie juurde st alla ja ümber tekib poolenisti läbipaistev kaarik, särav, valgusest, läbikumav. Selle ees on kaks lohet, etterakendatuna, kes on samast ainest kui kaarik , kes ka kiirgavad ja on ennem auguks ja mateeria varjuks kui mateeriaks ise. Lohede rakmed ja ohjad on lendlevad, siuglevad, võbelevad ja on värvilised- roheline, kollane, punane ja valge. (kevad, suvi, sügis, talv). Llana võtab ohjad, lohed purskavad ninast igavikku ja lendavad tiibu lehvitades ja rannajoon meie all muutub, hetkeks vulkaan purskab.
Ühel hetkel lohed seiskuvad. , laskuvad jalgadele ja kui Llana ohjad vabastab, siis lahkuvad. Meie st greif stabiliseerub. Esmalt lendame ranniku suunas, greifi seljas. Asume Aryjast lõunas, ning all olev saar on mahajäetud.
Llana teeb ajatunnetuse (28), see siin on südasuvi ja sel (õigel aastal) aastal, suve haripunktis. Erbelius tahaks minna minna druiidide juurde mäestikku aja maagiat õppima. Lahknemine toimub hetkega kaob Llana, omi tegevusi tegema. Kuidas Erbelius täpselt eemaldub ja kohale jõuab, ennem lahkumist on jutuks vaid, et kasutab druiidlikku pikki st läbi vee minekut. Oskal teeb, aga kiire ja väsimatu lennuga enda saabumise Lora Valgesse Roosi tee lihtsaks.
On 556pMR 165 päev Oskal 7 nädal, Erbelius ka 7 nädal
Uuesti hetk kus on kokkulepitud ühendusi otsida on 556pMR 221 päev
1a162’3 ehk nüüdsest siis 556pMR 221 päev, Cerilia
050308
2000 expki
Lühike kirjeldus 7st Oskali nädalast
Lennu lõpppunktis õpingute asumisel Valges Roosis, ei esine probleeme, ehk vaid Lora on kusagil ära.
Treening kui pikas perspektiivis on vaadeldav kolmes etapis liigutuste ja eelkõige harjumuse lihvimine treening relvadega (kepid), seejärel üleminek relvadele ja lõpuks sparring vampiiridega.
Olulise pisiasjana peab, aga märkima, et …
Oskal haigestub ning on oma esimese nädala lõpuks surma suus. Kui ta poleks „loom“ siis kui ikk aus olla tema jõudminegi Valgesse Roosi oleks kaheldav.
Haldjat ravima kutsutud druiidid suudavad konstateerida vaid asjaolu, pistrikust on lahkumas „elujõud“. Oskali etteütlemisest, et ehk on tegu aja ja paradoksiga ei suuda druiidid midagi peale hakata.
Oskali enda teadmus loomadest ja elust ütleb, et lähenev surm on ebaõige st -loomulik, sest kui elu eeldaks ringkäiguga surma, siis see on selline tupikuga ja umbtee. Ühesõnaga läheb seda aega ja … kaotan teadvuse.
Kui ärkan, siis pole ma ei rohelistel väljadel, ega Segoovias … vaid Valge Roosi tornis voodis. Voodi ümber seisavad tuttavad vampiirid ja Lora. Ja maailm on teistmoodi, õigemini ise olen teistmoodi. Koletu janu ja kuulen Lora südametukseid, silma st pilgu alla jääv minu enda käsi on kahvatu ja ehk lausa kergelt sinakas.
Ulatatakse peeker külma verega, siis veel üks leige verega ja lõpuks kolmas sooja ja aurava verega, haldjaverega. Jõuan aru saamisele, et olen vampiir, või vähemalt midagi taolist.
Küsimustega täpsustan, et suremise ajal jõudes järeldusele, et elusal minul pole enam kohta siin, võeti appi mingi „veider tagaukse vampiiriks tegemise meetod“, täiesti eksprompt ja eksperiment, ning Looragi teada on selline tulem tema teada nii lähtematerjalidest, protsessist kui ka tulemist vaadates midagi erakordset
Ei ühe ega mitmesõnaga ei saa ega suudeta toimunut kirjeldada.
Tänu igapäevastele peekritäitele tõusen kiiresti jalule ja kasutades lluandrahti vanasõna, et ükski päev pole hilja suremiseks ning et kiirelt elada noorelt surra see kõlab ning üleüldist distsipliini jätkan oma uus-vampiirsuses koolitust ja elu st ebaelu üle järele-, üle- ja läbimõtlemist.
Teisel nädalal teisel päeval vabal hilisõhtul astub kambrisse sisse õpetaja ja teatab, et mulle on külaline, kes läbi vastuvõtu ja õpilasele ligipääsu katsed, st ristates õpetajaga mõõgad, sundis selle läbirääkimistele tera kõril või vai südame kohal, jäigi see viimane täpsustamata.
Külaliseks on see pirakas plüüz-orav, kes kingikoti meile jättis. Orava arvates on ka vampiirsusest ehk surmast ehk neist mõlemist vähemalt üks meetod välja tulla ja selleks on vaja supipoti juurde vaja saada. Supipott ja kulp aga pidid olema nii lihtsad kasutada, et iga ise-enesest mingitki IQ oma elav, surnu või ebasurnu suudab seda sellise tühiasja ulatuses kasutada.
Lohutades jätab ta mulle palju tõotava raamatu „vampiirsus- tee ei kuhugi“, küsin üle kas see võib tähendada ka lõputut teed, ee vastus tuleb hägus, ning teiseks kingituseks on lähkrike värske verega, pidavat olema parim mida niisama lihtsalt saada on, mingi jumala oma.
Veheldes ja raamatut studeerides ja oma piire tunnetades tajun ja saan teada:
– Esmased nahad ehk haldjas ja pistrik on vampiirsed,
– Teisesed nahad on zombiidsed
– Muud liigi ja raja võimed on alles sellisena nagu nad olid suremisel
– Muud haldja oskused, teadmised, tõekspidamised ning verevõimed on nagu olid nad suremisel;
– Kirg pole kuhugi kadunud,
– Jooma pean kolm klaasi punast verd päevas, pluss 1 öö aastas oma kirstus,
– Täis päikese paiste 1 täis r (ehk 2r-), voolav vesi 3r ja vai südames on letaalsed,
– Loomaks saamine ja elusaks saamine ee pole selge kas nad on üks ja sama.
– Mida ma ei tea: kas mingi varjutekitava või pimeduse asja saaks valgest roosist osta?, kas haldjas-vampiirist käosõrmusega on kääbik vampiir või zombi?, kas saan luua elu ja milline on see nüüd? Kas, kelle suhtes ja kuidas tunnetan vampiiriks teinut?
kirg 5- erivõime. Lühidalt see lubab öelda jah või ei ja see tähendab. 1x päevas jaatada või eitada effekti, sündmust, tegevust, mis sinuga juhtub. Näiteks midagi juhtub auto pritsib täis. Sa ütled . . . nii see ei ole ja ei ole.