Author: Erbelius

Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 6s episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas Valge Nõid ja viis lumeväljade preestrinnat. Volabrünn ja Maranea, aga alles tagasi siia tulemas. Melangel telepatiliselt: võtke valge nõid kustutada! Erbelius vastu: nojah hea soovitus kuid telepaatialainel meil siin üks gondel! Melangel: öelge Valgele Nõiale, et ta püksid maha ajaks. Erbelius: mida me tornis teha saaksime? Filip peale meenutamist: Valge Nõia surematus tuleneb paljude asjade kokkulangemisest. Oskal: huvitav kas veel üks aja ja reaalsused manipuleerija, või tõenäosuslikkus väänaja. Melangel: Valge Nõia suhtes on tegusid vaja! Erbelius: tegelikult on vaja Filip elementaalsusse saata, sest tema avas testi. Filip: teil on ideede kriis ja üldse paistate te Volabrünni teenistuses olevat. Erbelius: tegelikult oleks vaja teada, kas sina , Filip, varasemas reaalsuses olemas olid ja kes sa siis olid. Üldise meenutamisega jõuame järeldusele, et Volabrünn, Maranea ja meie algne eesmärk, Alusteri elderid, on olemas mõlemas reaalsuses ja paistavad mõistvat ja arusaavat reaalsuse muutumisest. Samuti sellised figuurid suurel malelaual nagu Kass, Madu ja Dorolea Zelemiadh. Visatakse nalja, et kusagil on kindlasti olemas tosinkond täielikku ja samas erinevat Gildarion Braelahimi reisikirja. Meenutused ruineerivad meie sõja-suur-võlurit Melangeli,…

Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 5s episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas viis lumeväljade preestrinnat ja üks naine mustas. Volabrünn ja Maranea, aga alles tagasi siia tulemas. Melangel “vaatab” trepil tema suunas ruttavaid vrokhe ja sukkubit, kes on läbinud kolmandiku trepist. Mootori ruumi uurides avastab kaks ust. Üks uks avaneb lehtrikujulise ehitusega, mille laiem osa on suletud torni-ainesest vaheseinaga. Kaldseintel ja ukse sisepiitadel on demooniliste küüniste ja maagia pruukimise jälgi. Ust, hoolimata ise paranevast iseloomust, kaunistavad senini muljet avaldavad küünistused ja kriipimised. Hinkus saab lõpuks kätte ravi sukkubiga mahapeetud kangelasliku rodi omandiküsimuste lahendamise eest. Filip saab lõpuks ruumi manada “tuulekeerise” mis haarab endasse vrokhi ja stretšid. Viimaste jaoks on see juba liiast ja nende abüssaalne eksistents leiab tuulise lõpu. Keerisest välja saanud vrokhid virutavad vikatiteta Miranda pihta. Erbelius: krdi saatanad, kuhu te vikatid said? Vrokhid, vastu irvitades: tsiribiribimm pistsime! Öh-öh-höö. Oskal: imelik, et sinna pistetud vikateid pole näha. Mirandat tabavad nokahoobid ja küüniste löögid. Haavad ja tagajärjed on nii lahjad, et Suur Valge Kratsik soovitab vrokhil minna arenema. Samas soovituse saab ka teine vrokh. Tuulekeerise poolt hilbutuks rebitud sukkubus Manta-Rei püüab põgeneda käiku…

12 õhtupoolik Segoovial, jätk Kass-Melangel drüaadi pommides teemal “keda siis kõik vihkavad” vastuseks saab: lollide küsimuste esitajad! Lõpuks tehakse otsus külastada, kolmandat oraaklit. Melangel, kes põeb soovi hoida avaldab arvamust, et tema ja teised tiigrid lähevad ära. Oskal-pistrik on hämmingus, et kuigi maale laskub hämarus ja üha tihenev pimedus ning üleval ollakse oldud juba poolteist ööpäeva, ei vaibu madal-profiilsete loomade aktiivsus. Esmalt läbitakse puudesalu, kus pistrik harpüia pesa lammutas, ja kustutatakse janu allikas. Allika kaldal on käinud, jälgedest lugedes, kuld-voraks, displeiser-elajas, berüütor. Veel käimist ennem päris pimenemist jõuamegi kohale, kolmanda oraakli koju. Tema kodu, 100 jalase läbimõõduga ürgmuruga välu, on ümbritsetud puude ringiga, mis enamvähem samast tõust kuid veidi vähema hooletuma disainiga on kui drüaad-oraakli oma. Siinsed puud on surunud pühvli surmavälja kivimid rõngakujuliseks muutunud paatunud kivivalliks. Puud ja välu on kivivalli siseservalt kaetud väe-väljaga, arkaansega, millest paabulind ja kass vere-väel läbi saavad ning kobras ja pistrik oma äralöödud kehaosasid ravitsedes maha jäävad. Kohalik ökoloogia koosneb: oravatest ja haldjast. Need ilmuvad välja küll järjekorras orav(ad) ja haldjas ökul-Melangeli kutse peale. Ökul arvab pistrikule hea olevat teatada vöötorava nimelisest öhtusöömaajast, mille orav ümberlükkava oponeeriva kinnitusega, et süüa siin…

Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 4s episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas kaheksa lumeväljade preestrinnat ja üks naine mustas. Volabrünn ja Maranea, aga alles tagasi siia tulemas. Hinkus on jälle väge täis ja senise Aspersixi vastu nõjatumise lõpetanud. Kuid Erbelius, vaat temal kerge letargia jälle peale tulnud. Melangel endiselt jätkab torni uurimist diadeemi abil ja annab Hinkusele lühi ülevaate seni nähtust. Esimene ruum peale kvasitite nõrutus ruumi koridori otsas on kolmnurkne, tetraeeder, mille sees teine tetraeeder. Kahe tetraeedri vahele jääb ainult kolm tolli ruumi. Üks sisemise tetraeedri tahkudest vibreerib pidevalt, ikka kumeraks ja nõgusaks. Teine ruum, millesse varjus sukkub, on segi pööratud kogu mööbel, lauad, toolid, taburetid riiulid, alused, on kuhjatud vastu ust. Toa seintel on alustel senini hellebarde. Toa põrand on kaetud humanoidsete ja elfiidsete kontidega. Ainuke mööblitükk mida pole suudetud liigutada on eriotstarbeline laud. Selline kirurgilis-nekromantlike praktikumide läbiviimiseks, lisaks on seinale jäänud veel riiul erinevat värvi vedelikke sisaldavate pudelitega. Ja loomulikult seinale kinnitatud ahelad on ka paika jäänud. Melangel ilmub meie juurde ja teatab: Volabrünn on siin kolmveerandtunni pärast. Kuidas torni kaitsta ja kust lähtub oht, vaat ei saa aru. Väljas…

Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 3s episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas kaheksa lumeväljade preestrinnat ja üks naine mustas. Volabrünn ja Maranea, aga alles tagasi siia tulemas. Melangel annab Erbeliusele meeldetuletuse olukorrast mis toimus ajutise Erbeliuse äraoleva oleku ajal lõpetades: ja näe seal tuleb järgmine vrokh, osutades tihenevale kogule kroonlühtri piirkonnas. Erbelius oma arkaanselt ohutunnetuselt: kus ohud? Esmane on muidugi saabuv vrokh oma vikatiga ja teiseks … Melangel oma sooviga domineerida kõige ja kõige üle. Erbeliuse mentogramm: häire, häire, oht- Melangel on ohtlik! Melangel: olgu, olgu, küsige seda ohtlikkuse asja Renoobiuselt, irw! Erbelius ohutundelt: kas oht Melangelilt on seotud tema käostumisega? Preestrinnad: rooskamine aitab alati! Filip: jätke jama, jätke tüli, ootke vrokhi! Kratsik: mina olen üldse nii kõva olnud, et võtan ette teenitud puhkuse! Hoolimata kaootilisest seisukohatusest on meil aega, sest saabunud vrokh jääb keerisesse kinni! Melangel: ja ja … maailm ringi veel käib … . Vrokh solvumisest hakkab kohe arkaani kuduma. Jõuan reageerida ja lüüa ja tabada ning vrokh-reliktsest tossupilveke hajub keerises. Melangel: vend Erbelius vaata kuidas vrokhe vastu võetakse! Erbelius: raisk ära kobise! Kuulge seal on mingi pärgamendi rull! Melangel: oled…

Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 2ne episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas kaheksa lumeväljade preestrinnat ja üks naine mustas ja loomulikult Renoobiuse vastuvõtu komisjon. Hinkus, Aspersix ja Erbelius on kuidagi väga äraolevad ja passiivsed. Volabrünn ja Maranea, aga alles tagasi siia tulemas. Melangel: mul on koosviibijatele küsimusi- kas balorg peab siia tagasi tekkima? Ja kuidas sai siia see sukkub? Kuidas, kas balorg kutsus sukkubi enda juurde ja siis teleportis siia? Kuid kuidas labürindist teleportida? Kõrgem inspiratsioon annab vastuseks, et kuna antud abüssi korrus ei ole tavaline siis ka kohalik labürint pole tavaline, et mingit moodi suletud korruse suletud demiplaan. Oskal: arkanofüüsikas ja demipleinide topoloogias ma alati nõrk olnud!. Ja kes on labürinti saadetud, võib sealt väljumist ajatada kuni arkaani energia varu ammendumiseni. Melangel: meil vaja asendust Hinkuse harmsale noolele. Kuulge lumeneiud, kas te midagi sellist oskate? Vastuseks häbelikud pearaputused. Aga kas te teda hoida, selle “monstri klambriga” (hold monster) suudate. Enlil võtku teid, kuidas Kriesha teid seedib selliseid. Melangel: aga sina Kratsik, kuidas sul monstrite hoidmisega on? Kratsik: nii, vaat, nüüd, see et ma võin jalad plastiliiniks teha! Melangel: böö, see ei olnud…

Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 1ne episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas kaheksa lumeväljade preestrinnat ja üks naine mustas ja loomulikult Renoobiuse vastuvõtu komisjon. Alt olevast ruumist ukse kõrvalt vaatabki meie suunas üks tumedas tikandites keebiga sukkub, kes hoiab käes hõbedast pulgakest värvitu kristalliga otsas. Sukkub on nüüd oma loomulikus vormis ehk tiibadega ja deemonlikult ning universaalselt ilus, ehk mitte enam ilus haldjate või inimeste jaoks vaid “lihtsalt ja ekstremaalselt ilus”. Erbelius testides arkaaniga “ettetunnetus”: see seal all on vahetu oht, aga sisenejat ähvardaks nurga tagant piits. Erbelius sukkubit vaadates: teate need sukkubid on ennast hästi “ilusalt” standardiseerinud. Melangel: käivad ja küll kui kott pähe tõmmata või suu täis toppida. Oskal: demonoloogiast ei tea ma õhkagi vabandust tolmuteragi. Sukkub mentaalselt: see et läbirääkimine oleks teemaks! Melangel: aga kas läbitõmbamine ei oleks? Oskal: ma saaks aru et läbitorkamine, aga haldjalikud perverssused on piiritud. Sukkub: ärge saage valesti aru, me suudaks teid tappa küll. … No mida te vastate? Melangel: Volabrünn, sinu kord tegutseda! Volabrünn: ega ma mingi suitsidaalne kähmleja ole! Hinkus: räägi räägi kuldalindu! Melangel: Hinkus, see tibi räägib sellepärast, et sulle närvidele käia.…

Missiooni +17 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 4s episood. Kohal haldjad koos kaaslastega, nende hulgas kaheksa lumeväljade preestrinnat ja üks naine mustas. Meie kõige kõrval vedeleb kola lademes. Lumeneiudest keegi: see siin on võrreldav kohaliku suletud Abüssi kohakese “varjuga” Melangel püüab “läbitungivamalt” vaadata balorit, kuid näeb vaid halle keeriseid. Miski temas ütleb, et sellisel juhul on vaadatav kaitstud sellise tegevuse eest Melangel: Volabrünn kutsu see sinise leegiline siia! Volabrünn: kohe, kutsun!! Ai raisk, ta ei tule. Samal ajal avaneb pooleteise meetrine ava, kust paistab kerakujuline eresiniselt sädelev moodustis, millest kahes suunas, näiteks üles ja alla keerlevad spiraaljad elektersinised juuspeentest kimpudest keerised. Ümbritsevas ruumis on seina ääres rõdu koos ühendavate ringkäikudega. Hinkus: Volabrünn, mida sa nüüd tegid? Volabrünn: Enlil teda võtku, ta neetud ei tule. Melangel: miks? Erbelius: äkki on kasutatud dimensionaalset ankrut. Melangel: Volabrünn, mida sa siis ära ei suutnud teha? Volabrünn: antud juhul pole asi jõus, vaid ettevalmistava aja olemasolus. Muide kui te tahate samasse ruumi tagasi minna, siis seda ma suudaks, kuid selleks kulutan iga kohaleviidava peale ühe elava ja ennast tahtlikult ohverdava elusa hinge. Hinkus, vaadates kurvalt oma kolahunnikut: mu “sügav-tasku” on ribadeks?!…

Missiooni +17 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 3s episood. Meiega on Volabrünn, Maranea, ja Kriesha templist inimesi. Lisaks siis Rosinante Darkhart. Korayekeni salk suundub kusagil Horosmeuse suunas. Kolm aheldatud haldjavampiiri on kusagil ootamas või juba leidnud oma saatuse. Jätkumas Renoobiuse torni hõivamise lahing. Melangel: Maranea, ae, vaatas , mis ülal jänise juures toimub. Vaata nii torni tipu kõrguselt alla. Melangel on nüüd piisavalt kõrgele jõudnud ja näeb seinale kummuli pööratud pada, mille alt retrivelingi kuusõrmelised käpad siinset sein-põrandat kriibivad. Melangel: kui uus pada tuleb, siis surun end sinna üles serva! Erbelius-kaaren lendab relsse pidi edasi ja jõuab suurde ruumi. Relsid kulgevad siin põrandalt seina pidi lakke. Siin rippuvad relside küljes konksud, millega riputatud allolevate pannide kohale mustjaspruunide deemonite laibad või nende osised. Pannides kergelt mulksub vasakult alates mingi läbipaistev vedelik, keskmises kollakas pool-läbipaistev ja viimases, parempoolseimas, läbipaistmatu roheline löga. Deemonite laibad, milledest küpsetatavaid vedelikke aetakse on kunagi kvasitid, olnud. Ühe vanni all näeb Erbelius “tõelise nägemise” abil sinna peitupugenud mustanahalise retrivelingi. Oskal: see on kvasitite kehavedelike rafineerimise tsehh. Melangeli järel jõuavad üles hõljukil istuvad preestrinnad ja kohe sabas Kratsik Filipi ja Mirandaga Seni panni alla varjunud…

Missiooni +17 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 2ne episood. Meiega on Volabrünn, Maranea, Korayekeni ja Kriesha templist inimesi. Lisaks siis Rosinante Darkhart. Kuhugi täpsustamata kohta on jäetud veel kolm aheldatud haldjavampiiri. Läbitormamine sfinkside vahelt on nõudnud oma ohvrid. Natasha ja veel üks kriesha nõiataridest on lihatükikestena laiali puistatud. Veider, et sfinksid said kõiki vähemalt katsetada rabada. Filip hõljub uduna lõksu otsides ja preestrinnade udupallikeste vahelt läbi ja mööda loovides. Kuidas ta seda kottpimedas teeb jääb Oskalile mõistatuseks. Isegi käigusuudmest sfinkside juurest ei kiika siia valgusekiirekest. Hullem on see, et on tajuda millegi suure ja vääramatu lähenemist. Erbelius näeb ja tajub kuulmisega lähenevat miskit. Meist nelja või viie meetri kaugusel seina sees koonduvad kusagilt kaugusest lähenevad kiired. Kiired kiirgavad eresiniselt ning nende keskmes kõigil pulseerib oranžikad täpikesed. Kiired pöörlevad ja väänlevad, võib olla need polegi kiired vaid kuhugi kaugustesse kulgevad tunnelid. Kuulmine arvab vaid sellest, et käigu ots tundub olev elus ja liigutav. Filip: Kratsik tee mulle valgust! Kratsik teebki, peale mida üks Filipi udukõrvadest hiilgab roosakalt. Hinkus kannab nähtust edasi meile ülejäänutele. Volabrünn: see ei ole hea, halb, halb! Veel mõni hetk ja “elus”sein või valguskombitsad…