Author: Erbelius

Missiooni +15 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 2 episood. Maranea ja Kamien teab kus asju ajamas. Huvitav kas oleme nüüd Maraneast pikaks ajaks lahti. Seisame kääpsu varustusega teeninduskäigus ja kaalume edasisi tegevusi. Hinkus soovib/soovitab minna käiku edasi uurima kuigi annab aru selle idee ohtlikkusest. Huvitav kas ta ei usu enam oma "inspiratsiooni". Melangel pakub kila kola identifitseerimist. Erbelius avaldab arvamust, et "kägu" seal toas sobis meile vosi kombel öelduna kui rusikas silmaauku. Käigu laes kajab sellepeale uruisanda irve. Oskal, märgin Melangeli nõusoleva noogutuse saatel, et "süvatasku" läbikammimine saab olema ohtlik. Melangel on nõus seda riski võtma, juhul kui turule tuuakse meie õuelauliku nahk. Viimane väljend on väga morbrünnilik, leiab Oskal. Kass on taas ükskõikne. Kratsik soovitab riskida, väites et julge kratsiku rind on blüüžine. Filip on nõus taskuga riskima, kuid soovib teada kaua kestab täiskuu. Vaidlust kasutab Melangel "lauldes" legendaarseid teadmisi Dorolea asemest allapoole. Kokkuvõtvalt: siin on puhanud kuulus Dorolea, preestrinna ja võlur, täpse ametinimetusega nõidpreestrinna. Dorolea oli suur "loomade"sõber. Ta maeti siia (mitte ei pandud puhkama) maha. Elemendiga ta ei ühinenud, sest Ruorniliga tehtud lepingu kohaselt jäi käiku kaitsma. Ohu tekkimisel "tõusis üles" ja kaitses.…

Püüan aga valmis ei saa. Lühidalt aga 14 päev käis äge druiidi koopasalu spellimine, 15 päeval tegevus sama pluss läksime Dorolea hauda loomakarjana sisse. Sellega oli öeldud ennem, et me ei leia seal mida me otsime. Haldjad ei teadnud juba ennemgi mida nad sealt otsida tahtsid kuid olgu sellega. Veel üks juurdlus näitas kas Hinkusele või Melangelile (vist siiski Hinkus) et me leiame sealt iidse tragöödia tunnuseid. Olgu seal kohal, loomana polnudki vaja muud teha kui uks lahti nügida. Seal postament asemega ja padja ning jalakandadele vajalike õnarustega, mida polnud see oli Dorolea. Küll vedeles postamendi kõrval nooruki, peaaegu lapse mithril särgis mumifitseeritud kogu. Lähem test näitas kui olime ta Erbeliusega kahekesi selili tõmmanud nooruki halflingu muumiat. Kelle küljes nimetatud varustus rippus. Talismanide ära nokitsemine minu poolt oli tagajärgedeta kuid esimese sõrmuse koos sõrmega kopra peitel hammaste abil sünnitas siia "käo". Ruum ise reageeris aga kõik võimalike "loomade" so kits, ilves, veel mingi suur kiisu ja vähemalt kahe varblase rünnakud "üsna liikumatult" seisvale "käole", nelja viie raundiga kägu vajus varblase poolt antud viimase nokahoobiga põrmuks. Need "loomad" tundusid olema mingit moodi automaadid. Meid nad ei rünnanud ja…

Missiooni +13 päev (oletus), 4 episood. Ära: ainult Kamien. Maranea ja Nekrofilkus on siin, meiega. Haldjad on segaduses, eriti Melangeli vaimu-ilmast saadud sideseansi vastuse tõttu. Nimelt olukorra ettekandele tuli Volabrünnilt vastus, et elderid on juba vabad ja meid on mingil põhjusel vaja päästa, sest me ei saavat AS’ist oma jõududega välja. Puhkeb lõputu diskussioon vosi vaimust kantuna ja vana tuntud küsimuse “mida teha?” ümber. Oskal, otsustades tõenäoliselt pinget tõsta, kordab üle, et paar parimat arkaani on tal alati Hinkuse jaoks varuks. Melangel kahtleb õigustatult Kriesha kabeli suutlikkuses ja tahtlikkuses sõna pidada meie läbipääsu asjus. Eelnimetatu tõttu teeb ta ettepaneku võtta sõnumitooja Natasha kontrolli alla, teise ilma saatmisega kustutada kõik temaga seotud arkaanid ja “arkaaniga- viimane hingetõmme” ta reanimeerida. Lõpuks saata Natasha juba meie poolt kontrollituna kabelisse. Kratsik: küll nad seal all saavad siis imestada puitunud tuisu-iilse sammu üle! Oskal, toetan ikkagi Melangeli juba paljalt arkaanida summutamise võtte pärast. Melangel, minust hoogu ja toetust saanuna, vosis: nam nuz’en mir, celõi mir. Hinkus, tõelise Cerilia keskkonna vaenuliku haldjana, soovitab: võtke siis kass ka maha. Oskal: kujutlen Erbeliust kassi suudlemas, sellele esmaabi andes “viimset hingetõmmet jagamas”. Filip on totaalselt alojaalne…

Missiooni +13 päev (oletus), 3s episood. Ära: ainult Kamien. Taustaks niipalju, et Erbelius kattis Vorynni altari juurde sissepääsu kinni. Melangel: Ahne Nekrolapsus on siin! Melangel, ainult meile kuuldava sõnumiga: meil on võimalus juhtida kass kokku draakoniga ja vaadata, mis saab. Maranea: kaua ma ära olin? Melangel, võib olla luisates: terve nädala. Maranea: mida te siis ilma minuta tegite? Melangel: käisime all põhjas ära. Maranea: mida nägite seal, mida tegite? Melangel: tegime diile tosinkonna valguse haimaagi elementi saatmise üle. Maranea: nii laialdase lepingu puhul ei saa aidata. Melangel: tegelikult on mul teile hea ja halb uudis. Kummast alustan? Olgu, tegelikult üsktapuha. KASS on tagasi. Varjust kostub: Miaouw, (brechti aktsendiga mjauu). Hinkus, “mjauu” suunas: miks su nimi Amfet Narkolepsis? Üldisse kiisu mõnitamisse lülituvad kõik. Kass püüab ennast oma lihtsuses ja sirgjoonelisuses kaitsta kuid peab muutuma, et toime tulla sellise armutu ja rafineeritud pressinguga. Kassi püütakse sundida avama oma tagamaid, minevikku ja isa ning ema. Lõpuks väidab ta vastu, et tema iseendast pärit. Haldjad eesotsas Melangeli ja Erbeliusega kommenteerivad seda nii, et sel puhul oleme puutunud kokku mingi eriti jäleda nekromantia alaliigiga nagu kloonimine või partenogenees. Oskal: igal juhul õõvastav…

Missiooni +13 päev (oletus), 2ne episood.
Ära: Hinkus, Aspersix, Maranea, Kamien. Ehnat ka ära.

Olen siis jäetud üks ühele golemiga õiendama. Edaspidi näeb tegevus välja nii, et kui saan ja jõuan sooritan torke(d) ja aeglustun niivõrd, et hea kui vastast kaitses siduda jõuan. Esmalt saangi teha kolm torget ja sündmused hakkavad sähvima mu ümber.
Esimesena teeb midagi kasulikku Erbelius, kes mingist ravumipudelist pritsib mind trollivere dinktuuriga. Mis annab haavade suht kiire regeneratsiooni ja löökide toime pehmendamise (vigastused muutuvad vähemsügavaks (damage->subdual damage)).

Melandel püüab tõsta võitlusvaimu: võitleme edasi võiduka lõpuni ja kasutades asja, et golem on siiski ülihuvitatud minu tagasihoidlikust haljaisikust, “laulab” kus siin salauksed on? Kohe esimene vaade näitab altari suunast salaust, tegelikult altar selleks ongi. Erbelius teatab, et altarikujundist lähtuvalt on arkaani ajutiseks nimeks “läbi raskuste salauste poole” kõlas miskit moodi “per aspera secretus dorus”. Oskal: tõeline inimesi tundev religioossust põdev Hinkus oleks siin leidnud kindlasti mitu viga, nii et on hea tema kõrgusliku kurjuse ajutine eemalolek. Koll teeb juba teise elektri vette ja püüab mind rabada mõõgaga, mööda.

Ukerdan ühe eduka torke sooritada ja … jälle muutun kleepun “aega” kinni. Oskal: nüüd tean mis tunne on veemulli kleepunud sipelgal hommikuses kastemärjas rohus. Melangel vasakpoolses külgseinas peituksi ei näe. Erbelius teeb aega paremaks vaadates eemalt Filipi katsetusi altari kallal. Olend saadab laengu vette. Oskal : esteetiliselt ilus kui kerge säde üle värelete laineharjakeste ja veepiiskade jookseb, peaks soovitama seda bardi publiku töötlusvõtete varasalve.
Saan veel torkele ja … mööda. Melangel kontrollib üle pika parempoolse seina. Uksi pole.
Veelkord torge, neetud, mööda, veel, pihtas, oeh. Melangel vaatas altar/portaali lähemalt. Avamiseks kustutada küünlad ning, siis altar tõustes avab pääsu.
Koridorist kostab mütsatus. Hmm midagi juhtus meie kentaurivarss Filariihaga. Erbelius ja Melangel seavad valmis oma tegevuse mütsatuse suunale. Vist kiireks läheb, jõuan mõelda ja sooritan kolm õnnelikku torget.
Melangel: Filariiha oskas vist jälle lühiealiseks osutuda?

(more…)

Missiooni +13 päev (oletus), 1ne episood.
Ära: Hinkus, Aspersix, Maranea Kamien ära. Ehnat ka ära.

Seletada kuhu kadusid ootamatult Hinkus, Maranea ja Aspersix on veidi keeruline ja lihtsustatult võib võtta kui nende sissemagamist igasugustes ekstra-intro-või-muu dimensioonilistes kohtades.

Meile siin on saabumas uued ajad, sest härmatisega kaetud käe ja koopa suunast on kostumas tuulevihinat. Igaüks asub tegutsema vastavalt oma loomuomasele korrale. Erbelius asub temale meeldima hakanud kohale minu so Oskali selja taha. Filip valmistub ja hakkab iseenda jaoks teesklema paladiini, kuid erinevalt eilsest jääb ikkagi arusaamatuks talle endale, kuidas on võimalik planeerida oma päeva ainult “heategude tegemisele”.

Kui Kratsik seda kuuleb, siis ei jäta ta märkimata: kas sa näe, sul hakkab mõistus koju tulema.

Kratsiku irvhambluse peale küsib Filip oma sarvedele illuminatsioone. Küsitud ja saadud ning edaspidi võitleme täna roheka valguse kumas.

Melangel: tuulevilin läheneb! Ja käitub üli-eba-melangellikult nimelt, nimelt muudab end sõrmuse toel kassiks ja asub “päkapikust” Erbeliuse jalgade juurde.

Hetk hiljem lööb käigusuudmest meile näkku külm tuuleiil ja kuiva lume terad, mis sujuva kaarega seina äärde tagasilangevad ja väikse hange moodustavad. Millest sujuvalt tuisukeerisest kasvab ja vormub inim-naine, kes veel enne lõplikku kuju võtmist hakkab vosis jahvatama.
See kohale saabunud valges pikas vabalt langevas kleidis, mille alt piiluvad saapaninad ja mida katab polaarrebaste valgetest nahkadest kasukas, kergelt pilusilmne, süsimustade juuste, jääsiniste silmade ja lumivalge nahaga “lumivalguke” soovitab ennast Natasha’ks tituleerida.

Võsavõlur väidab ennast lummatud olevat tema jääsiniste silmade külmast hiilgusest ja tunneb huvi inimese paaritusliku seisundi vastu. Temake vastab üsna jäiselt-asjalikult, et tema on akolüüt, Kriesha oma, ja teda on saadetud meiega läbirääkima. Täpsustab üle kuna on selge, et Erbeliuse peas liiguvad igatsugu muud mõtted, oma kihlatu olemise seisundi Krieshaga.

(more…)

Missiooni +12 päev (oletus), 8s episood. Maranea siin ja Kamien ära. Ehnat puudu. Pimedusest kostab Aspersixi hirnatus: ma voltisin lilla udu siia hunnikusse. Melangel Maraneale: kas selle neetud pimedusega saaks midagi ette võtta? Maranea: paanikaks põhjust pole ning üldse on see parim pimedus, mida ma teha oskan. See on kohe selline, et selles pimeduses pole Varju. Erbelius ilma igasuguse pieteedi tundeta: kas sa oled mingi ülima Seaduse haldjas? Õigemini kuidas on Teie xavielliku tervisega? Maranea: mul on isegi selle tervisliku seisundi kohta võluripuulehele kritseldatud sertifikaat pitsatite ja puhaga. Erbelius ei jäta mette: kas sa Pähklisalu Kojas oled olnud? Oskal- seniste seikluste käigus on tekkinud arvamus, et nii nimetavad mõned haldjad kohta kus üli-veidrustega haldjate rändamistuhk summutatakse. Viimase tõttu pannakse sinna muidki ebasobivaid tegelasi. Näiteks minu minevikus oli üheks võimaluseks lõpppeatuseks lluannal-aunglori saatjaskonnaga mullegi. Võib olla. Maranea: kahjuks veel mitte, sest Viimase Varjupaiga jaoks on veel palju tegusid vaja teha. Erbelius: miks küll võsavõlurid seda Pähklisalu, siis seda valvama peavad? Maranea: te mõistate piiratult Pähklisalu haldjate ja muude haldjate tegevusmotiive ja sihte. Melangel: ja jaa, eluterve egoism ja individualism ei vii pähklisallu, vähemalt mitte alati, vaid ka troonile.…

Missiooni +12 päev (oletus), 7s episood. Maranea siin ja Kamien ära. Ehnat puudu selletõttu Melangeli kassiahastus olemas. Jätkub kemplemine taktikepi üle meite bardi ja blondiinse skeletoni vahel. Mina olles seni pistrikuna järgi keksinud, libistan oma varba sõrmusest, mille seejärel ettevaatlikult hoiule panen, ja sean sammud sinna kus kumab valgust Erbeliuse, Kamieni vormis, juurde. Võsanõid tegeleb järjekordse elustamisega, sest põrandale kuhjunud prahist on pungumas kentaur. Nii et Filareenaga oli siiski halvasti. Erbelius “manab” mulle parknaha ja soovitab võitlusse tormata. Vaatan neid, kes tegelevad siin interaktiivse meelelahutusega. Hinkus vehib “halli kaarnaga” kolm korda kondimehe pihta, mille viimane siiski välja kannatab. Maranea nähes vargakalduvustega ebasurnute sitkust, võtab sisse keskse koha vehklejate seljataga ja hüüab: ärge olge must kaugemal kui 3 meetrit. Xavieli tulenõid “lausub” endale kaitsekilbi (shield) ja vehib veel midagi, mis tekitab raheteradega tihendatud tuisu kondiste toas. Melangel manab endale kaitsevälja (shield), ajab ennast xaviilitari külje alla ja sealt “sõnub” Filipile “kiire on” (haste). See läks küll napilt, sest kohe on jaol tahmaste kontidega tegelane, kelle hoopide rahest õnnestub Filipil tänu kiirusele ja paindlikkusele pääseda. Jäätormisest ruumist tabavad “väenooled” eesliini ullindarieniide. Valge saua õnnis omanik püüab sellest enda parandamiseks…

Uru-uurijad e. dungeonerid on kõige intellektivaesemad tegelased Cerlilial. Neil on vähem ajurakke kui normaalsetel olenditel. See on lahkamisel kindlaks tehtud fakt, mitte mingi ebamäärase demoonilise divinatsiooni tulemus. House Morbrynn tegi kord ulatusliku uuringu ja tuvastas (muu hulgas), et keskmisel uru-uurijal on sisaliku arutlusvõime. Paralleelne (väiksem), Pähklimajas läbi viidud uuring võrdsustas dungeoneri intellekti koopaoravaga. Oponeerivad druiidid väitsid , et ükski koopaorav pole urgude 3-4 levelile minemiseks piisavalt loll. Arutelud kestsid nädala ja kolm päeva, veini voolas ojadena, kena pidu oli. Kõik nõustusid, et isendid kes kalmaari kujul sügavatesse pimedatesse grottidesse (vette!!) sukelduvad, esindavad ohtlikku pöördevolutsioonilist trendi … . . Igatahes . . Me oleme koopa kolmandal tasemel, kõik kohad on ulli täis (Hinkus tegi) ja keegi on mu pähe betooni valanud. Hoidun alateadlikult tegemast järske liigutusi. See vist ongi kassiahastus – või olen aeglaselt muutumas maa-elemendiks. Hinkus üritab mu enesetunnet kõigi kuradite nimel taastada – ebaõnnestunult. Kohe kui leian paar ruutmeetrit täismäkerdamata pinda, kirjutan mõned krüptilised read tulevaste põlvede intimideerimiseks. Kui kass on, siis kassi pole Kui kassi pole, siis on kass kole Keegi kunagi väitis, et pikkade loitsude tegemiseks on nn. kassiahastus parim olek ja et mürgi…

Missiooni +12 päev (oletus), 5s episood. Maranea siin ja Kamien ära. Ehnat siin, jätkuvalt. Maranead, keda on hetkeks kaks vahetavad pilke. Ahne Trolepsis- kadunud, jää sees seda miisut ei paista. Maranea initsiatiivi mul ei olnud, teab uru-isand. Seis viimati olid Melangel ja Hinkus altari ruumis, Maranea, Kratsik on Aspersixi juures soendatud veega piklikus jäätorus, Filip gaasiliselt oma mullis ja Erbelius vaatas viimati kahte abjuratiivse spelli emanatsioone sissepääsu juures jääga täitunud korrusele. Filareena seisab täitsa sõltumatult jääs. Melangel: kumb teist nüüd Erbelius on? Üks Maranea deformeerub Kamieniks ja teatab, et tema Maranea pole. Erbelius kuulutab lähenevast jalgademüdinast ehk kaklusest. Oskali küsimusele, kes siis, kas tõesti orogid kostetakse mitte-teadmise eksponeerimisega. Melangel "vaatab" üles koridori ja korraks vilksatab vaateväljast kaduv punakaskuldne saba. Midagi sellist pole tema varem näinud. Hinkus "sõnab" auguurse tunnetuse, olukorra ohtlikkusest ja enda kaitse tugevdamise vajadusest. Vastus on soovituslik. Haldjad lausuvad kiirustades igasugu kaitseiseloomuga asju endale. Erbelius tekitab endale naha epidermise jäigastumise (koor-nahk) ja Oskal "teeb" endale orienteeritud kaitsevälja (shield). Hinkus peab vajalikuks hoida kõik elus endast eemale (antilife sphere). Viimase Hinkuse tegevusele sajab kaela Kratsiku Kommentaar: Hinkus teeb sohki! Oskal: miks see sind häirib, kas sa…