OR147 1a177’4 päev, ajas kassiga, ikka veel

1a177’4 päev ajas Veidi meie jumalate ja teiste osaliste kirjeldusi: kass: rohelised pilusilmad, mustad juuksed, must pullover ja mustad villased püksid. Llana: kuldsed juuksed ja lillad silmad. Aleksandra tumepunane mantel, vanem naisterahvas, seljakott kaenlas. Vares Nii üleni mustas, kahe pistodaga vööl, sulis keep jne. Erbelius kassilt: kas tead, kus Haelyn on? Kass: seitsmendas taevas usun, et peaks see olema. Erbelius: kas tead või usud, kus on? Kass: seitsmendas taevas ikkagi. Erbelius: aga Azrai? Kass: kui mitte päris surnud vaid poolsurnud, kuid isegi siis ilmselt pole oma domeenis, alates Deismaari katastroofist! Llana: meenutab et koduks oli Azrail Abyss ja selle võttis üldse üle Enlil. Vägi läks küll Krieshale ja Belinikule. Erbelius: aga meil on huvitav teooria, mis võib olla vahetuskaubaks, huvi rääkida ennem ja ta st siis õunte pealt ise otsustaks. Erbelius alustab juttu Anuuria uuest imperaatorist, Haelyni toest sellele ja edukatest vallutustest. See poleks oluline kui ta poleks olnud aastaid passiivne. Kuid ka see pole oluline, kuid ühel päeval ühes lahingus üks paladiin väitis, et preestrid on pimestatud ja tegu on „vale Haelyniga”. Lisaks haki juures käimise järel on meil uut teavet, st seal tekkisid kahtlused, et…

EdasiOR147 1a177’4 päev, ajas kassiga, ikka veel

OR146 1a177’3 päev, loomad ajas kassiga

1a177’3 päev ajas Mida teha? Otsida kelladelt kaarnat, rebast ja kassi? Võtta ühendust Ruorniliga? Jätkata väravpiltide raamatu abil morbrünni needuse kõrvaldamist? Kägu Jürr on . . . hetkel mitte avastatav. Ruorniliga rääkida, et võtta aega või drägonilt, Ruorniliga tegeleda Haelyni teemal. Erbelius: otsiks Ruornili kellasid, ilmselt liivakellasid, Draxusega seotud asju (Avernus) ja Azrai aspekt meie loos. Ehk mis siis saab kui Azrai st Haelyn teatab Azrai olemasolust ja kutsub selle vastu pühasse sõtta. Olulised sihid kelladel: Rilni, Azrai, Haelyn, Draxus ja haldjad. Umbes pooleteise tunni pärast leiame ilusa asjaliku kuldse päikesekell „Haelyn inc” hjuman tehtud, Arborea, võib olla rikka templi või kuninga koja kell. Tunni ringi peal on kujutatud sümbolid: 1- üks poiss; 2- natuke suurem ja vanem nooruk, seljas mantel mõõga ja päikesega; 3- noor mees ilma rüü ega mõõgata, aga käsi on tõstetud tervituseks (siggail); 4- tal on tekkinud püha paiste, silmad on kinni seotud, pole relvi ja tema ees on mingisugune väike arusaamatu ese, mingi medaljon; 5- mees koos viie asjaga: kilp, mõõk, roos, ripats ja hobuseraud ta kohal; 6- tema selja taha on mehed (inimesed, figuurid) joonistatud; 7- mees ja lohe; 8- mees…

EdasiOR146 1a177’3 päev, loomad ajas kassiga

OR145 1a177’2 päev, loomad ajas

1a77’2 päev ajas Heljume ajas. Oskali teemade kiire ülevaade- kuidas kindlaks teha kas siit saab eri aeg-reaalsustesse. Meie teame kahte. Kuidas ja mis muudeti meie minevikus, selle eel? Saatus ja teadmiste puudus on meie vastu. Ilmselt hoitakse siin eksisteeriva reaalsuse asju, mida hakk on unustanud ja käib siin meelde tuletamas. Erbelius: kuidas kellad käima saavad, kuidas siit saab ära? Erbelius palub Llanal uurida kella kasutamist ajaliikumiseks. Llana saab aru, et see st „kell” on lõks ja samas on ta kasutatav portaalina, ehk sellega saaks kuhugi. Kuidas saab- selleks on selle arkano-füüsika väga samane. Lõks ja portaal on samased asjad. Selleks tuleb kell seisata, sel hetkel on lõks pääsmatu ja vältimatu. Järgmine kell meie teel on kuldne lauakell, sammastega. See kell seisab. Siin on lõks alles. Muud tingimused on samad, kuid siin portaal-lõks käivituks kella käima keeramisel. Inimeste tehtud, nagu enamik siinseid kelli. Oskal: inimestel meeldib mängida ohtudega, hmm haldjatel ka kui aus olla. Järgmisena otsime lähima liivakella, läheme selle juurde, seal liiv siriseb, selle seiskamisel lõks käivituks. Lõks on saatuslik ja pöördumatu. Juhtuks midagi vääramatut. Ajasaladust teades võiks olla võimalik lõksu vältida, ehk mitte edasi minna. Kuldse…

EdasiOR145 1a177’2 päev, loomad ajas

OR144 1a177 päev, loomad ajasse eksimas

1a77 päev ajas Heljume ajas. Aleksandra testiraamatu lehed on, Oskali pärib, ikkagi kinni. Llana teatab, et kägu on meiega. Llana arvab, et võib nüüd meie peas rääkida, pidades silmas kägu Jürhi lähedalolekut. Meiega on kaasas neli sidhet ja Nii, või oli see Naa. Erbeliuse arvates võib lehtede kinnioleku põhjuseks olla muugi kui testi jätkumine. Oskal kontrollib ning saab teada, et ülased on piltideks saanud ja Oskal2’e sõrm on samuti pilt. Erbelius: ehk tsilliks siin, ajas, ringi, kuhu meil ikka kiiret. Llana: mind see kägu häirib. Erbeliuse looma tunnetus varjus olevat kägu ei näita. Nii: ütleb, noonii, mis sa seal susised valge hiir, aga midagi tehes st teda rünnates ei ole ka võimalik ette võtta, ta jookseks minema. Erbelius võtab kompassi: see ei näita Erbeliuse vaid lähima loomani. Värava (geidi) süsteem paneb vigu, st tiirutab ringi. Kompassi sees oleval pildil on muutus, puu all pole enam kedagi. Sidhet ka pole. On vaid puu ja seegi on teistsugune, pole enam seesama puu. Otse vaadates justkui oleks seesama, aga … erinevates rakurssides pealt vaadates on puu suurem või väiksem. Puu peal, oksal, on end kerratõmmanud kass. Noorema puu korral on…

EdasiOR144 1a177 päev, loomad ajasse eksimas

OR143 1a175 päev, loomad kisendavad kassi järele

1a75 päev järve ääres Käib loomade, haldjate vahel jutt kes ja kaua saavad vee all hingata. Erbelius paneb kokku plaani, mida keegi ja kuidas peaks tegema, kaasa arvatud sidhed ja Aleksandra. Nii, Naa, Oskal, Erbelius ja Aleksandra teevad ennast delfiiniks ning sidhed ja kaaren Llana saavad küüti. Kalad hindavad järve sügavuseks oluliste sündmuste toimumise kohas40 m. Kalad kõige ees ja meie delfiinid ratsanikega järgi. Erbelius: Llan, kas kalad arvavad, kas seal all õhku on? Kalad: ei ole. Jõuame peagi kohale. Kohapeal selgub, et värava juures on sügavuseks siiski 30 meetrine. Sinna jõudes on näha st tunda vere lõhna. Kala vere lõhn, ütleb Erbelius. Peagi näeme ühte surnud kala. Uurime (spotime) ja näeme mitmete kalade laipu. Aleksandra tõstab uime esimese ettejuhtunu ellu äratamiseks. Aleksandra: mõelge ise, jumalanna Llana annab elu korraga ühele kalale, aga Nii ja Naa löövad ise kaks korraga maha ja teised veel peale selle. Aleksandra arvab: et tema ei pea enam iseendaga võitlema. Oskal saab lõpuks aru, et Aleksandra „1” sai surma ja meiega on teine Aleksandra. Nii ja Naa: meie enda vastu kätt ei tõsta, ootame või haki teist külaskäiku. Taevas on lauspilves. Järvel…

EdasiOR143 1a175 päev, loomad kisendavad kassi järele

OR142 1a149 päev, igaüks leiab midagi st võtme

1a49 päev talve pimeduse keskel Llana arust on see dimensionaalne lõks. Llana püüab kivisid peatada ja püüda. Kivi ta kätte ei saa, aga ise ka pihta ei saa, õnneks. Õhk on kividest üsna paks. Kivi lendas Erbeliusest läbi ja teeb ai-ai (ca 32 hp). Oskal saab ka pihta (-35)(kõige enam see meenutab level draini). Kive on ikka üsna palju. Kõige ees olevad Llana ja Erbelius tunnetavad ees asetleidvat ruumi muutust. Kui senini oli tasandik, siis siin on midagi muud. Maapind on keskele st eeespool langemas. Llana seadmetest arusaamine („disable device”) ütleb, et see pole asi, vaid ongi selline keskkond. Lumi/pimedus muutub eespool hõredamaks. Erbelius tänu helendavale mõõgale näeb, et eespool nähtavus paraneb veelgi ja üsna kiiresti, iga sammuga. Kolme sammu pärast on Llana ja Erbelius nägemas. Põhimõtteliselt on mõõkadest tulenev valgus tumesinine. Me oleme ümbritsetud tormist, eeterliku musta lume tormist. Tormikeerise sein on tumehall ja läheb ruttu üle mustaks. Ka nähtavas osas lendab kive ja tormi silmas on midagi pöörlemas. Mingi kivine asi ja selle ümber lendavad samuti kivid. Veider, seni oli maa tasane, siis tormi silm on lumevaba ja keskel olevast kivist, kehast, kiirgab tumesinist valgust.…

EdasiOR142 1a149 päev, igaüks leiab midagi st võtme

OR141 1a122 päev, jooks pimeduses

1a22 päev talvises metsaservas Aleksandra ja Oskal jätavad lumme jälgi. Varesed, Llana, Erbelius ei jätta lumme jälgi. Erbelius: sidhed, te olete teinud väga hea kompassi. Kompass on siiski tegelikult Eloria aegne ja Erbelius püüab meie nelja sidhe-instruktorit vestluses hoida. Ühel hetkel tundub asi kahtlane. Llana uurib ja märkab (spotib) ning saab aru, et meid vaadatakse. Puud vaatavad! Llana: puud, mis te vaatate? Puu: vaatame, et mingi sibelemine siin. Llana: meie vaatame, et ka. Erbelius: kas see valmistab peavalu? Sülvanis või . . . (speak with nature). Ei tööta sest … supernaturaalne. Llana Erbeliust vahendades viimase soovil: kas see teile vastumeelt? Puud: see on kuidagi sisutu. Llana: mis peaks olema? Puud: vaikus, rahu, stagnatsioon, paigal seis . . . . Llana: miks paigal seisma? Puud: paigal sesima! Llana: me läheme siit läbi. Puud: olge paigal, ärge liigutage, olge tasa. Llana: ei ärge tundke rahutust, teeb „rahustamist”. Puud: halb, achtung, halt, seis! Ütlevad seda iga asja peale. Seisatame. Midagi ei juhtu. Puud ei sahista. Llana teeb kaks sammu. Puud: ei, ei. Llana: kalad mida teha? Kalad: ei tea mida teha. Nad teavad, et ükskord suurte kaotuste hinnaga on koboldid…

EdasiOR141 1a122 päev, jooks pimeduses

OR140 1a95 päev, varesed lumes

1a95 päev püramiidi nähes kevad saarel Oskalil ja ka teistel tekib keset ägedat vehklust mõte: trauthad kui väga kõike algelemente omavad olendeid. ::: Varesed löövad 3x pihta, mõlemad. Loomne teadmine ütleb, et soovitud relvad ühel hetkel muutuvad pistodast mõõgaks. Aga võib soovida edasigi pistodasid pruukida, näiteks varesed. Oskal: kas võiks soovitud relvaks olla kasteet (:. Varesed on loodud loomade esikümnes, ajaskaalas. Llana: oeh see on vastuolu, elusolendid, kes koosnevad surma energiast! Liigub käega lüües saare keskele kerale lähemale. Kalad ründavad, neli saavad pihta. Harpuunid millegi pärast tabavad. Llana küsib kalalt harpuuni. Antakse. Sidhed ründavad, 3 pihta, 1 pihta ei saanud. Saavad pihta 5x, 6x ja 2x. Üks lööb käe otsast ära. Oskal seeria- 55, 31, 39-12, 9, 9. Iga haava kohapealt on vari on sealt valge, seal pool näeb, et verd ei voola, augud ja sees on must homogeenne materjal. Varjud Oskalit 38 (r, 36, võtab kahe käega kinni ja püüab Oskalit alla neelata, Oskal suur tükk on. Vari ümber minu. Esmalt saan viga (60 hp dam), allaneelamise vastu aitas, crit jäi olemata. Elfe, 1 le pihta ja too kukub meelemärkusetult. Erbelius: korjab maast sidhe mõõga ja…

EdasiOR140 1a95 päev, varesed lumes

OR139 1a92 päev, varesed ja varjud

1a92 päev kevadisel soo rajal Sidhe (umbes 20lev), ja ei oska rebase stiil, Llana arvates. Kägude stiil on väga sarnane rebasele ja erinev vareste ja hakkide omast. Igal juhul meenutas see hakki, peaks meenutama hakki, vareste kommentaaride kohaselt. Erbeliuse tunnetus ei ütle, et haldjad oleks trauthad. Samas on neis haldjais kõigi nelja elemendi olemasolu. Llana raamatuga suhtlemas sidhedest. Mida raamat neist teab? Kes nad on, mis on ja kust pärit? Raamat: päris sidhe haldjad on nagu mina, neil on nagu surematus on väga vinge. Kui haldjatel praegusel saab aeg täis, siis ühineb oma elemendiga. Need esimesed haldjad saavad valida elementi, elementide lõimumine annab väe otsustada, palju otsustada, oma saatuse kohta. Nende vaim ja vägi on tugev. Muutuda elemendiks . . . ja kuidas seda tõlkida . . . ära surra teatud ajaks, neid ei ole justkui mingiks ajaks. Sidhe haldja surres haavadesse, õigel ette valmistudes, tõuseb järgmisel päeval ebasurnuna (undeadina ülesse). See oli levinud, et kui hiiglased võid lohed sidhe rüütleid ründasid, siis järgmisel päeval tulid viimased tagasi. Elementide asemel oli levinud lahkumine rohelistele väljadele ja igal sidhel oli manifestatsioon loomana, st ta võis võtta vormi, võis…

EdasiOR139 1a92 päev, varesed ja varjud

OR138 1a90 päev, varesed ja sidhed

1a90päev kevad ja juba soo servas. Oleme metsaservas ja soo juba paistab. Kalad: siin soos on ikka tükki karmimaid puudutajaid, must-puudutuse tegijaid näiteks, mille eest ei kaitse soomuski. Sihiks on meil surnuaed, milles koht, kus kalarüütlite arvates tuleb lahendada mõistatus. Matkame! Erbelius: kas teie, kalad, pole hukatuse väravast püüdnud välja minna? Kalad: asi pole hirmus, vaid me kaotame suurema osa oma väärikusest siit lahkudes. Erbelius: saate prussakateks? Kalad: hullem, me muutume joonistusteks. Llana: kas ka teised siinsed muutuvad joonistusteks? Kalad: me oleme nõiutud. Llana: kas teid, kalasi, juurde ka tekib? Kalad: tekib. Llana: kas kohe täiskasvanud? Kala: muidugi oleks tore näha teisigi kohti või nende olemasolus veenduda. Tore oleks kogeda nende olemasolu. Erbelius: kas teil on nimed? Kalad: on. Llana: kuidas nõiutud, kas elus ja siis pildiks, või pildist elusaks siin? Kalad: ei tea. Soo servas näeme rada, sellist rada oleme näinud Lluabraidis Alusteri linna ümbritsevat sood läbiv haldjarada. See soo üsna kevadine oma sinakas rohekates toonides. Siit sealt tõuseb soost auru ja tossu ja kogu taevas on hämaram kui isegi muu siinne metaplaan. Kostab vedraid hääli ja tavalist mulksumist. Ühel hetkel lööb jäine tuulepahvak näkku, kõle…

EdasiOR138 1a90 päev, varesed ja sidhed