Oskal Ullindarieni Väliraportid

1a72 päev elutest, vihm ja sügis Oleme keset varemeid ja seisame ülased käes. Ühine arvamus, ära siit, metsa, vaatame (spotime (43 Osk, 68 Llana ja 48 Erb)), midagi kahtlast ei paista. Läheme mööda metsa ja järvekallast paremale. Kõndides ja küsitleme ülaseid vihmas. - Kas test luhtub kui me tehes sureme? Ülased: hea küsimus, SÜ(sügis); KÜ (kevad), et hea, TÜ (talv)- pole tähtis ja suvi (ZÜ) nõustub talvega. SÜ käest: kas testi tegemiseks tuleb läbida kõik aastaajad- hea ja huvitav, KÜ, ZÜ ja TÜ – pole oluline. Kas aastaaegade läbimisejärjekord on tähtis; SÜ – on huvitav, tähtsusest ei tea, KÜ, TÜ ja ZÜ (suvi) äärmiselt oluline. Kas testist välja järve keskelt? – SÜ väga hea küsimus, KÜ, TÜ ja ZÜ pole oluline. Kas testist väljumine pimeduse keskelt? TÜ – ei ütle midagi, SÜ, ZÜ js KÜ ei arva midagi. Kas testist väljumine kõrbe keskelt? ZÜ ei ütle midagi, SÜ, TÜ ja KÜ ei arva midagi. Kas testist väljumine kalmistu keskelt? Otsige muid küsimusi on üksmeelne küsimus. Kas elu on elamist väärt? SÜ – väga hea küsimus, testile kohane. TÜ- arvab sama, KÜ – ikka sama, ZÜ – ikka…

1a72päev vist, Elu test talves Ennem liikumahakkamist suhtleb kaaren Llana oma avataride ja jüngritega, Draxxusest. Esmalt jäi neist 14 Erianari ja 7 läks edasi raamatukokku. Nimeks on võtnud endale - SoD (koos avatariga). Kokku leitakse Draxxusest 5 raamatut: - 2 biograafiat Draxxusest - 1 raamat „Põrgulohede ülevaade” - 1 raamat „How to Slay a Red Dragon” - 1 „Paladiinsed seiklused läbi põrgute” Biograafiatest Mõlemad raamatud on kirja pannud liikumine nimega „Fraternity of Order” (Korra vennaskond). Esimene biograafia Selgub, et Draxxus pole pärit põrgust (voilaaa!!!), vaid prime material planest nimega Oerth, Grayhawk. Väidetavalt 1) kas julma rünnaku või 2) kihlveos kaotamise pärast andis ta ema ta devilitele, kes viisid ta noores eas põrgusse, mille nimi oli Acheron. Acheronis oli ta nende teenistused 1000 aastat ja jäi ellu, küll selle hinnaga et sai seal lawful eviliks. Korra sai seal surma, kuid ta äratati ellu ja selle hinnaga, et lubas et kunagi ei söö ära ühtegi Wee Jasi preestrit. Ta oli veider lohe, sest ta oli 1000 aastane ja tal polnud varandust, ning see on üks põhjusi miks arvatakse, et ta segi pööras ja ei suutnud jääda kaootikuks – tekkis…

1a69päev i elu testis Erbelius kurdab Aleksandra suhtelise nõrkuse üle. Aleksandra vastuväiteks on, et esiteks maagia ei toimi ja teiseks lahingus olid minu omad üldse kaks kolmest osalejast. Llana: otsiks ehk üles ka suve või talve. Erbelius: mis pleinide, Oskal: kohtade, maailma peegelduste, järgi tehtud? Kust on siin innustust ja inspiratsiooni saadud? Aleksandra: sobiks Arborea, Outland, midagi ka Bitoopiast. Erbelius: Bitooppia analoogsus? Aleksandra: mitte just geomeetriliselt, aga … . Oskal: kas need käod olid hukutatud kägudest? Aleksandra: pole oluline, osa lehti võib isegi mitte-kägude tehtud olla. Outland on parim, sest see on koht kus jumalate valdused (realmid) on kindla aastaajaga seotud. Erbelius: kuidas erinevad mütoloogiad käsitlevad elutsüklit?, kuidagi nii . . . Et hommik - kevad – noorus?! Aleksandra: põhilisi elukäsitlusi on 12 eri versiooni. Aga aastaajad pole neis põhilised, nad on neis pigem sümboolse tähendusega. Erbelius: uurime (exploorime) edasi või läheme kohe ülase juurde. Erbelius: üks võimalus oleks mõelda ennast paadiga kohta, kus koboldid kala sõid. Ta paneb silmad ja kinni … ei õnnestu. Llana proovib ka, ei, ei midagi. Erbelius mõttes soovib kevadet. Ei midagi. Llana: soovitab suve proovida. Erbelius: aega ju on! ja veerand…

1a61päev ix, Koboldianias Taevas on endiselt pilves ja hakkab vihma sadama. Maailm muutub. Vihmasaju alguses on vihmapiisad on 3-4 sm läbimõõduga ja laskub ka udu. Vihm muutub üha tugevamaks ja oluline hoopis on, see et vihmapiiskades on . . . Neis vihmapiiskadest murdub valgus ja neis piiskades toimub midagi. Näeme kuidas vihmapiiskades liigub aeg 100 korda kiiremini, möödub, talv, kevad ja suvi, puudel on nüüd lehed, mändidel käbid, paari tunnise sajuga käiakse 3 aastaaega uude sügissesse kuni taas puudelt langevad pruunid ja kolletunud pajulehed. . Llana pöördub Mythdrannori avatari suunas ja kahe ülejäänu poole draakoni juures. Avatarid ei vasta. Järgijad Mythdrannoris ja Cerilias, kummaski ei vasta. Segoovia- ei. Rhuiddalis ajalibastusse sattunud tüüpe tajub, aga raskelt, raskelt. Tajub kuid nad pole kontakteeruvad, aeg tuksub meil eri rütmis. Erbelius: vaatab liivakella, see ei tööta üldse, sellise erilisena Erbelius vaatab, et värav on samas kohas. Vihma lakates jäävad pilved taevasse. Koboldi kehade kohal on liivaga kaetud luud. Oskal on vihma puhkedes ammud üles korjanud, koos nooletuppedega. Mõne koboldi juures käis vihma alguses keegi. Llana nägi kedagi, kes tuli järvelt ja oli umbes 1, 2 m pikad. Erbelius: Aleksandra, mis plaan…

1a61päev viii just ära Avernuselt käo „elu” testi sisse Llana kirjeldus. Väljume treppi pidi „toast”. Väljas väga väga väga suured pajud, männid, remmelgad; liivakõrgendik, rägastik. Aasta aeg tundub sügis või soe talv. Maapinnal kõdunenud lehed, ümber kõduhais. Siin seal müüritükke, mis laotud huvitavalt kividest – ei ole haldjatöö, tundub kehvalt tehtud (pole vahesidusainet), aga seisab raudselt püsti. Varemete vahel lehti, puid. Spotin – ühe müüri otsas kasvab võsaülane, ainuke õis mida üldse näha on. Kuulda on merekohinat – lained mühisevad, 2m laine. Eemalt kostab ragistamist – nagu keegi murraks palju oksi korraga vähe alla 100 m kaugusel. Maapind aga läheb kõrgemaks ja selle taha ei näe, kes täpsemalt too on. Aleksandra: „ Imeilus ilm jalutamiseks!!!” Erbelius: „Mida ülasest üldse arvad??” Aleksandra: „Mingi kahtlane lill. Tavaline. Täiesti tavaline. ” Sinna kogunenud ka mingi vesi, mis talle tõenäoliselt head teeb. Hall värelus, mis hetkeks oli näha kui välja astusime trepilt on nüüdseks kadunud. Erbelius üritab loodusega rääkida: „Tere ülane, mis teed siin?” – „Mina siin müürilill”. „Mis koht see on” Erbelius vastu. Ja lilleke: „Mets. Siin elavad väikesed tüütud vastikud koboldid, sest nad ei näita üles austust lillede vastu.…

1a61pxev vii, Planar Dragon, Baator I, Avernus Erbelius seletab Oskalile rilmanite teooriat: 1. Headus võidab alati 2. Kurjus tuleb alati tagasi 3. Esimene punkt võib omada erandeid Rilmanid on Concordant Oppositioni põlisasukad ja Oskalile selgituseks, et põlisasukad lihtsalt vahete vahel sünnivad plaani olemusest välja, näiteks slaadid Limbos, bateezud Põrgus ja tanarriid Abüssis. Uksele koputatakse ja seal on meie ork: teile on kiri, ning ulatab kandikul kiri. Erbelius: kas see kontrollitud noh näiteks ruuni-kontroll „seepia sigil” või muud taolised asjad? Ork: isegi deiti sviidi paketis seda ei ole. Llana võtab kirja ja teeb lahti ja selles haldjakeeles: kallid võitluskaaslased abüssipäevilt, teen ettepaneku kohtumiseks ja arutamiseks olevikku, tulevikku, muid plaane ja mida iganes. Ootan teid oma drägonsviidis. Erbelius: ju ta arvas, et meil pole tema jaoks veini raha. Otsustatud – tehtud: läheme Alexandra Drägonisviiti. Ennem tekib küll mõte, siit ka teiste jumalate jälgi otsida, kuid see lükatakse tulevikku. Erbelius arvab, et kiirustamine poleks väärikas ja Oskal pakub veini ära joomisega kulutada nii 10 minutit. Lähme uksest välja, seal seisab ork: kuidas saan aidata. Erbelius: kiri on kena, aga kes seal Drägonisviidis viibib? Juhul kui seal ei viibi, siis kas…

1a61 päev vi ikka Baator I, Avernus, Planar Dragoni joomaurgas Erbelius: meie taktikad oleks läbirääkida ja meeskond kokkupanna või ronida ise mäe otsa ja sisse raiuda. Erbelius: probleem on draakoniga, kui tollel kiduraks läheb siis pordib lihtsalt minema. Hinkus: üld armistav (harmiga) nool, aga ega seegi aita alati. Llana: … sügavmõtteline mühatus. Erbelius: ravimaagia on probleem. Ja kui jumal kasti läheb, siis oleks väga halvasti. Kui uksest minna, siis parim oleks uks maha lüüa. Lohe võib antimaagia asju kasutada. Võrreldes Cerilia draakonitega on ürgkõva maagiat Draxusel vähem, suhteliselt muidugi. Hinkus ja Erbelius arutavad potentsiaalseid lohe vastaseid arkaane. Oma puhvid pidid olema parimad. Llana uuris asju ja teavet käoraamatutest ja nende kohta. Iga raamat on märkmeteks teisele käole. Kaotatud klann, rebase hävitatud, olid enamikus uurijad ja rändurid (explorerid), kes kogusid info kokku ja sellega olid nii võimsad, et olid suutelised looma, hävitama ja kaotama, maailmu. Kaarnast ehk mitte, aga rebasest olid võimsamadki . . . võib olla isegi oleks olnud teostuv rebasele nõelte küünte alla ajamine. Rebase käitumine on siit tulenevalt selge. Hinkus: supipott ehk oli ainult huvitav kui võimalus klanni või klanne tugevdada. Teiseks me ei tea…

1a61päev v, Baator I, Avernus, külastamas Draxust Ukse juures teeb Erbelius ettepaneku Llanale, et too teeks mäele tiiru peale ja vaataks muud võimalikud uksed st sissepääsud üle. Llana teeb end kaarnaks ja otsib ja otsib (spotib) ümber mäe üle mäe lennates keskmiselt iga kümne meetri tagant. Esmalt tipu poole. Mis näha- lõhesid, tardunud laavat, liivakivi ja kõrvalkraatreid. Kraatrid on siin üsna korrapärased, ringikujulised. Llana teeb poole tõusu peal pöörde paremale. Tõuseb kõrgemale ülesse ja näeb nüüd ka vulkaani taha. Avaneb vaade kõrbele. La Perdita on osmik vulkaani jalamil. Selliseid osmikuid laadseid objekte on veel. Polegi väga osmikud vaid väikesed korralikud kivist majad ja hooned, paar tükki vähemalt. Kõrb laiub igas suunas 60-70 km, vähemalt. Parempoolses suunas kõrgub silmapiiril punasest kivimist kaljuplatoo, muideks ka taevas on siin punane. Ülalt kukub kive ja tekib kraatreid. 180 kraadi teises ehk vasakus suunas on ka mingi asundus. Vulkaani sellel küljel muid sissepääse pole vähemalt Llana neid ei avasta. Transleerinud ja lendab meie kaaren-jumal edasi. Vaade ja teave ei muutu ja Llana naaseb ukse juurde tagasi. Naasmisel teeb ülesoovimise vulkaani tipust, piisavalt kõrgelt selle kohal. Vaade vulkaani kraatrisse. Kraatri kaldeera läbimõõt on…

1a61päev iv ja väike täpsustus- Baator I, Avernus Kohaliku punase draakoni ukse esisel kahtlevad loomadest quasideitid ja üks demigodist kaaren. Oskalil on kahtlusi kägude plaanis osalemise suhtes ja see sünnitabvOskali ja Erbeliuse vahel dispuudi kägude üleliigsusest või valiidsusest nagu ka arutluse kas eesmärk pühiyseb abinõud või mitte. Vaidlus katkestatakse kohal, läheneti vaatepunktile, kusjuures mõlemad pragmaatiliselt, et kõik rebase vastaste asjade kokkukorjamine ei tähenda veel rebase vastase tegevuse korraldamist, vaid kui rebasega suhtlemiseks soodsa diskussiooni õhkkonna loomise lähtetingimust. Meid skraitakse ja Llana paneb katte peale. Lõpuks võime väsinult nentida- oleme mäest ülesse marssinud maagiliste kivirahnude ja koopasuun juurde. Punane draakon Draxus, kohalik lohh, asub kõige käidavamal põrguleieril ja tema emandaks Tiamat. Tiamat on seadusetähte näriv (lawful) ja punadrägunid on oma kaootilise ja lohaka ellusuhtumise tõttu kergelt põluall olevad renegaadid. Erbelius: on küsimus kas kohalik dragon on maagia kasutaja või mitte. Viie mäe draakon oli! Kohalikus surnuaiast st vitriinist möödudes võis veenduda, et selliste nagu meie (30 Ac, 150 hp) väärilisus vastasena on ebaselge. Igal juhul rippus seal meist veidi lahjemaid (9-10 hit dice) tegelasi karjadena. Riputatud tüübidei olnud põlenud, kui mõned inim-skeletonid välja arvatud. Osad olid täpselt st…

1a61 päev iii Rhuiddalis Erbelius kostab meile: Llana rääkis võluripuuga, see olevat 150 aastat vana ja aegajalt käinud seal Lluannali ja Lluandraghti võlurid, kuid eile käis seal Gorgon ja temaga oli kaasas, inimeste võlur punases keebis. Allikas on normaalne kuid kuu aega on olnud nõrgenemine. Veerand puust olevat juba kolletanud. Llana liigub piiratud ala serva poole ja siis ühel hetkel tekib taas selle jumalikkusega probleeme, ehk materiaalne vorm peatataks. See ala on olulisemalt suurema läbimõõduga kuid allikat ümbritsenud kivivall, umbes 3 kiviringi raadiust, 30m ehk isegi , 3x 30 y, 45 - 50 meetri peal. *** Erbeliuse sisekõhklused: probleem: haldjatena oleme me lootustandvad loomad, saame teha asju mida haldjad teha ei saa. Näiteks mõõga vargus, mille ahv korraldas, Segoovias käimine jms. Mis tähendab, et tarbetutes kohtades ohtuseadmine on eriti haige. Eesmärgiks saaks olla ravimaagia taastamine, Segoovia, Rosinea . . . jms jne. Selle kasuks, et Llanaga midagi eriti juhtuda ei saa on see . . . noh sirgjoone teooria ja teiseks rebase soosiklus. Teame teisigi aktiivseid kõrgemaid jõude. Edasi, haldjariigi päästmine ei ole asi iseeneses, vaid ainult siis omab väärtust kui sellega saab tõsta Llana järgijate hulka.…