DL 2 – 562pMR 224’I öö-Segoovias
Erbelius: meie preestrid, mis teie nimed nüüd ongi? Küsimus jäi õhku rippu.
Carceri on põrgu millest pole väljapääsu, nö prisonplane.
Llana kavatseb preestreid ja sidhesid küsitleda. Lihtne küsimus, va Carceri kohta, on üldine vastus.
Nemad: pole käinud aga teame midagi.
Erbelius: aga kas ja kuidas sealt välja saaks? Ja kuidas teha nii seda raamatut meilt ära ei joonistatakse.
Joonistamisega olevat nii, et ära võtmiseks peab see asi olema talle üsna tuttav. Ehk asi peab olema endasse imendatud olnud.
Ikkagi esmalt siia maagia vari peale ja Erbelius tahab turvalist välkkoosoleku korraldada.
Sidhe: võtab pudelikese ja valab tilgakese vedelikku maha ja sinna tekib loik ja ütleb: astuge edasi, st loiku.
Astume sisse, hetkeks läheb süda pahaks, maailm teeb 180 kraadi pöörde ning oleme taas loigu ääres ja viimane sidhe tõmbab loigu kokku, pudelikesse.
Erbelius: mis see oli?
Sidhe: teeb tasku plane, sellise nagu algne ja tekib rahulik pilt, ilma helita. Teleportida ja spellida siia ei saa , peeglitagune koht.
Erbelius: peaks plaani pajast, katlast ja kulbist. Pidi olema über rebase antud raamat. Nemad vaidlevad allika üle. Üks, et rebane mängis kassi ja hiirt käoga ja söötis käo meile ette. Teine, et leiti Abüssis Alusterite poolt. Rebase sõprade raamatus on soobel tütarlaps, ja keegi teine tuttav sidhe sünnipäevalt Rruannach’ist. Soobel on tagapool Erbeliust. Rruannach on ka rebane. Rruannach on natukene vähemohtlik kui soobel. Soobel on kohe Erbeliusest järel järgmine. Eespool asuvad Rosinea, Ruobhe ja ajamaag Gildarion Braelachim. Tugevuselt neljas on rebase kindral Erbelius. Soobel arvab et see on täielik fabritseering, loeb ja itsitab. Ta isegi ei teadvat, kas rebane on hea või halb. Rebase suhtes on nii palju lahtist, pole teada palju ja kus end ilmutab. Viimati ilmus Rebane neile Lootuse testis. Joonistamine tundub ohtlik, sest on ilmselt ülivähe asju, mida joonistada ei saa. Kui aega on palju, siis saab joonistada nii maailmu kui ka nende ajalugu. Gildarion joonistab näiteks, aga veel enam ta miksib kokku lugusid ja suudab aja plaanis lahknemisi ehk lõhesid joonistada, valides kumb jääb tõeliseks ja nii edasi asju st valikuid. Maailmu ta siiski vist ei joonista. Ta haldab väikseid objekte st aja jupsakaid.
Erbelius: arutaks aja ja paja juurde liikumist.
Nemad: meie jaoks ikka.
Sidhed: meie lööks kaasa, kokkulepe!
Erbelius: haldjavärk ja Morbrünni versioon. Alati on ka võimalikud jamad Rebasele ja Kaarnale teatamisega.
Nemad: meil on ja oli kolm meetodit kuidas pada, lõke ja kulp kokku saada. Üks on meie oma, teine väga raske, st jälitada kindraleid, näiteks sind st teid. Teiseks selgeks teha seos kägude ja kaarna magamise ja ärkvel olekuga.
Erbelius: see on vainukägude raamat.
Nemad: jah, just see.
Erbelius: mida need käod sealt Ceriliast otsivad. Tuulavad ja otsivad.
Nemad: ei tea, ehk on seal mitmeid pikaajalisi plaane. Kägudel, kuigi nad on organisatsioonita ja plaanita, tegutsevad aga nagu sipelgad nö hinge tasandil jalutavad ehk kulgevad mingis suunas. Nad ei tea, mida nad ajavad ja otsivad.
Erbelius: mis arvate, rebane ise ei tegutse, samas korraldab suured skeemid ja asjad, siis mis põhjustas käo magama jäämise? Kas Ruobhe, Gildarion, mina . . . käod?
Nemad: võib olla ehk isegi rebane rääkis magama. Kaaren magavat paarkümmend aastat.
Llana: Kas magama jäämine on kellegi meetod.
Nemad: meie arvasime, et isegi sina, Llana.
Erbelius: Carceri . . .
Llana: on osa rebase plaanist.
Erbelius: nojah, oma portfoolio taastamise värk.
Nemad: punnimine Rebase vastu on üsna tulutu.
Llana: kust te seda teada saite, et osa plaanist.
Nemad: see tuli välja vestluses dungeonis Azrai avatariga, mitte Haelyni omaga. Seal oli meil ee ta tahtis meilt midagi ja andis selle küsimuse vastu ära infot.
Erbelius: mille?
Nemad: see oli suur roosa kristall, millel oli vasest kruvide komplekt kaasas.
Paladiini tähe gloobus see siiski tundu olevat, vist. Siiski kirjelduse järgi . . . võis see siiski olla. Nad küsisid Haelyni kohta, kas on surnud.
Vastus: Haelyn on just sama surnud kui haldjate viimane jumal.
Erbelius ja Llana: teine haldjajumal? kes siin tekkis, selle haldja jumala lõid hiiglased maha.
Meie valdustes on metsa juurde tulnud ja jõgi kasvanud. Põld, puisniit ja välu on ka kasvanud. Karvaseid ja sulelisi juurde tulnud- mägikährikuid, oravaid.
Dyke: Erbelius kuidas Carcerist välja saab?
Sidhedel on arvamus, et mõne vähema jumala ehk lesser god’i võtaks nad ette valmistuseta maha. Kasutada on neil kaks kristall mõõka bastard sword, milles on leek ja kristall on vedel kristall. Erbelius teab, et see on elder elemental mõõgad. Llana on solvunud, et TEMA midagi ei teadnud sellistest. Sidhed arvavad, et arvestades selliste arvu, st nimelt 2, on see loomulik. Kuigi võib olla neid siiski rohkem, kusagil … .
Vaatasime pilti ja läksime st astusime Carcerisse. Näeme, et valgus muudab värvi ja päike ja sinise taeva asemel on siin hall taevas ja päike on punane pisike päike. On hämaram, päike seniidis ja pilt on nagu tavaline. On puid, hiigelsuuri seeni, puud ja seened on murdunud ja murtud. Ja igas suunas vaadates, saame aru, et oleme orus, ja meie ümber on jõhkralt suured ja järsud ning jube kõrged mäed Oleme ülimalt sügavas orus, vähemalt kilomeetreid. Ette poole läheb org siiski allapoole ja laiemaks. Ja igas suunas on olemas mäed, vahetult meie ees on mäeseljandiku lauge lõpp, vahetult tõuseb vaid selja tagant.
Seal seistes juhtub, et meist 15 20m kaugusele käriseb auk ja sealt paistab punetav tasandik ning sealt siseneb kaks putukat. Auk sulgub paari raundiga. Kaks putukat sarnanevad bateezudele ja vaatavad meid ja pole eriti vaenulikud. Neil pole relvastust, soomust ega midagi, üsna paljad deemonid.
Nad tutustavad: Discimus ja Carnaxus. Sõbralik tutvustus ja küsimustes: miks siis teid siia tõi?
Llana: kust nüüd täpselt alustada, aga ega ise ka ei tea.
Erbelius: ütelge et süütud, et karjuv ja kriiskav ülekohus.
Dyke: et sai siis miskit vajalikku liiga vähe tehtud.
Mille eest neid? Reedeti.
Llana ja Dyke asusime just mõtlema kuidas siit välja saab?
Bateezud on korra deemonid. Abyssist.
Dyke Erbeliuse õhutusel: meie oleme praimist.
Dyke: kes teid reetis?
Deemonid: võitluskaaslased, me võitlesime sillal.
Dyke: kas neil seltsi ei tule.
Nemad: ei, ei usu.
Dyke: kuhu siis minna?
Puid on, seeni on, teed ei ole. Ei tundu asustust. Mäkke ehk isegi saaks, aga siis ikkagi üsna mõtetu. Mäeseinani ehk 1km saaks tõusta. Orgu saaks liikuda veel 7 km. 10-20 km hakkavad mäed taas tõusma.
Llana vaatleb spotib igas suunas. Orus on isegi jõgi ja mingit liikumist. Samas tuult ega midagi pole. Igav on, org ei laiene ei kuhugi. Ovaalne vann.
Llana: igav maastik.
Dyke: kelle alluvuses olid, ülemuseks cornugon Mastiplex.
Llana: kas Mastiplex on haruldane nimi?
Erbelius ja Dyke vaatavad plaane kõrval. On kaks, hallile loole näeb teist otsa ainult mägedele, hall liiv, kanarbik, rohututid. Rohi on hallikas roheline.
Erbelius kontrollib loomi ja lõhesid. Viimaseid ei ole ja loomi ei näe, peale meie.
Dyke teeb lennu ülesse sülfina, avastab et hingata ei ole võimalik sest õhk on muutunud mürgiseks, hapnik asendub ja mäed lähevad kaugusesse ulatudes vähemalt kas või 200 km’ni või hämuni.
Dyke vaatab kõrvalplaani, seal on mingisugune, suisa kaks plaani lausa, ja need on ka olemasolevale sarnased.
Katku Ellast on bateezud kuulnud.
Llana vaatab kui kõvad on bateezud on, 13 levelit.
Dyke: mis sõda see oli?
Bateezud: kõva sõda.
Erbeliuse sõnul meie läbi: näppisime artefakti ja sattusimegi siia.
Llana ja me teised püüame hoida nõrkadena madalat profiilit. Lubame sabas sörkida ja abi saada.
Bateezud lähevad ja meie talle järele. Kaks päeva jalutame piki ovaali telge ja midagi ei juhtu ja oleme teises otsas. Orus on jõgi lisa jõgedega. See on joodav, aga mitte hästi maitsev. Leiame üksikuid metsloomade ja mõningaid muid- paaril korral spinagoni laipa. kaaren võtab st Llana spinagoni mingi jupi. Dyke korjab ülesse succubuse jupi, küüne jupi.
Erbelius uurib kulbi raamatut, seente pildil liiguvad vaid seened. Puud on mõned murdunud ja ka seened. Llana saab seenelt teada, sellele pähe rääkides. Astuti peale, neli jalga, saba- väike, suur pea, sarved, sõrgadega. Seened on 4-5 m suured.
Põder on lihtsalt seeni pikali jooksnud. Kuus päeva vana juhtum, üsna vana. Kunas õnnetus mitte väga ammu.
Llana samad küsimused murtud puule. Puu ütleb, et tema jooksis maha metssiga, seal on verd ja karvu. Siga on olnud ka üsna suur. Metsseal olevat oda seljast turritanud. Mitte ammu juhtunud.
Deemonid on nõutud: et ehk leiame raja, tee, küla ja kasvõi mõne ründaja.
Teised plaanid igas kohas veidi erinev. Seal on ka nii puud kui kivid kui rohi. Dyke võtab rohulible üks ka rohekas hall, teine on roostepunane. Mitut eriliiki seeni, 2 liiki. Pikemad on nagu puud ja teised puhmas nagu põõsad. Pikad tumedam ja lühemad helebeežid.
Llana võrdleb seente maitset. Üks on vesine, teine piimane.
Erbelius võtab ja maitseb ka. On vesine ja ebameeldiv, saaks ehk hallukagi. Väiksemad on 2 meetrised. Proovib ka teist seent. See on söögiseene moodi, lihav, soja maitsega.
Korraldame sidhede abil lõkke, seene küpsetus ja päris puudest. Tekitame tossu. Sidhed teevad 10 minutiga 40st puust lõke. Okaspuud. Panevad need põlema. Ja asume ootama. Ootame 6 tundi, 10 tundi, 15 m ja suitsu ka, seeni viskame sisse. Siis märkame hiilivaid tüüpe. Need on humanoidid ja tulevad umbes 150 m kaugusele ja lähevad ära. Neil on rohelised karusnahad, odad, metslased, inimesed, odad obsidiaanist.
Llana pidi nendega suhtlema hakkama.
562pMR 226 varaõhtu, Carceri.
130808 expki 2500