DL 17 – 566pMR aastal 228 VIII Greywaste
Vahemärkus eelnevale, ainult Dyke mustal seljakotil on teemantist, pandlad, kinnitised ja muu kraam.
Teised lasid need vormistada tagasihoidlikumad. Sinna mahtusid siiski enamvähem teemantid ja raamatud on rihmadega seljakoti küljes.
Oleme Marris haldjatari ja rebase kuju ees. Kägu kas ja kus ta on? Muundatuna kujus? Hea kokkusattumus selle kuju kontekstis. Kas oli viimase käo soovitus: leida sarnasus ja vältida. Ühised momendid lisaks muule oli koha tutvumisega. Kes kuju teinud?
Kaarnana Llana:
Legends lore 1d4 x 10 minutit.
Vision: mis kuju, kes püstitanud jne aga vaid üks spetsiifiline küsimus. Mis on enam levinud legend selle kuju kohta.
Llana teeb visioni, annab 100, mis legendi selle kuju kohta räägitakse?
Vastus: tuleb meelde lugu ja kuulus kunagi kusagilt kuuldud, et kunagi väga ammu sattus see linn iseendaga peeglisse ja kõik siin peegeldus, inimesed, elud, hinged ja sellest tekkis väga palju segadust kuna muu maailm ei saanud enam millestki aru. Kuni ükskoprd tuli linna high-elf kes ütles et kurja juur on puuriida see elanuv rebane. Püüdis rebase kinni, tappis ja nülgis naha. Nahk oli ülimaagiline. Ahned linna kaupmehed tahtsid naha ära võtta hoolimata linna pääsemisest. Varitseti aga vales ja pimedas tänavas. haldjat kätte ei saadud. Ja haldjas et linna peeglist päästmise asemel, lasi linnadel tõmmata kes vabastati ja kes külmutati. Legend räägib seda, et olid veel kavalamad kaupmehed, kes ei saanudki halba liisku tõmmata ja tegelikult kuju sümboliseerib, et ka nii võimsat võlurit ja nõiduste asjatundjat saab tark kaupmees haneks tõmmata. Sellest ka see lause. Tark kaupmees võib ka halba saatust tänu nö ärilisele soonele muuta.
Llana: kas kujule olen gift of life olen teinud? Erbeliusele arvab, et ennem peaks olema plaan.
Koht kus oleme 3 teed, majad, väikesed ja suured, kusagil mingid muud asjad.
Erbelius küsib kirvelt, kas ja kus on puuriit. Erbelius mõtleb ja mõtleb, kes elavad puuriidas, üraskid, ämblikud, hiired. Greywastes. Erbelius uurib kohapealset halli rohtu, huulhein ja lõikheina. Mingi sarnasus praim olenditega on, ülimalt muteerunud. Puid ei paista. Ka muld on hall. Mis on naturaalne fauna ja monster? Need tunduvad identsed mõisted. Kiretu ja ükskõikne ümbrus.
Erbelius sauast commune with nature ja küsib: kus kasvab suuremat kui rohi siin linnas. Selliseid alasid on palju. Neid üle paarikümne, on väikesed ja on vaid paar suuremat. Seal on tavaliselt puud, põõsad, ronitaimed.
Erbelius teiseks uurib, milliseid st kuipalju on siin kohalikku loomastikku. Naturaalseid loomi pole, need on monstrous loomad. Parkides on seda vähe. Need on majade all ja kanalisatsioonis majade sees, ladudes. Suuremad pargid on 100 m küljepikkusega. Kõige lähem on 2 km kaugusel. Teine suurem on 12 km kaugusel. 20 miili raadiuses linn jätkub, ta on suurem Disist ja Sigilist. Yugolothe on siin massiliselt, miljoneid.
Erbeliuse kolmas küsimus: elusa tajumine, püüab tajuda seemneid, kuused, männid õunad, kased. Vastus: on seemneid, neid on väga vähe, üksikuid, paiknevad mitte suurtes parkides.
Erbelius commune with nature 2: üle viiesaja liigi. Kaskesid kahte liiki ja neid on ühes kohas 7 ja teises 9. Sordid erinevad. Õunapuud ka kahes kohas, neli sort, 3 sorti on kahe puuga ja ühte on 1. Kõige arvukam liik on planar saar, semicentient.
Adventuurerid a’la Sembias võtab Erbelius paberi joonistab salud st pargid peale ja püüab jooni kuidagi ühendaded saada kujundit, mingitki. Ei tule midagi.
566pMR 228 IX, Greywastes.
210109
1000 expki