Öö 13ndal vastu 14ndat, Segoovial.
Seisame öös kahekorruselise torni väravas, taamal, tegelikult lausa kõrval vulkaani kraater.
Mida veel näeme, laavatiigid, 40m eemal 15m läbimõõdus. Sellel hangunud laavast hakikujuke, ja laavast jookseb laavaojake tornisuuna, alt ülespoole.
Hiid koputas uksele, ukse tagant kostab müdinat.
Ökul: erak hiiglaste massid tervitama.
Ukse alt avaneb luuk ja sealt vaatab välja tuledraakoni pea: mis vaja?
Hiiglased: näe loomaad ja üks haldjas soovivad ennustajaga rääkida.
Tuledraakon pea sisse, eemalduv müdin. Mõne aja pärast avatakse uks: uksel hiiglane ja selle kõrval kaks tuledreiki. Mägihiid, mees. Ta kummaliselt riides- mingi kauniskividega kaunistatud hommikumantel, kalliskividega, kuldhambad, kuldkõrvarõngad, käevõrud. Muudest hiiglastest veidi tõmmum ja kongus ninadega. Pistrik omis mõtteis: khinasi sohilaps, huvitav kumb isa või ema, oli khinasi ja kumb hiid.
Hiiglased: ongi kohal, teie hiiglased võite minna, nad pole ohtlikud.
Ökul: endal aura üles ajades: võite jah ära minna.
Ökul pistrikule: koerad alt üles, kass ülevalt, aga sead meeldivad, sest nad peavad meid endaga võrdseks.
Paabu: mina olen TÄIESTI ohutu, kõige ohutum paabulind, kindlasti, jeah rait.
Mustlashiiglane: astuge sisse.
Kobras madala profiili hoides sisse. Seest on torn suurem kui väljast. Kui väljast oli 20x20x20, siis seest poolt on ta 60m kõrge. See pole üldse maja, vaid sarnaneb kõrgtihedale ehk pilvelõhkujale.
Ökul: vaat mina alati uskunud xawiele, et cerilia sees on teine veel suurem cerilia.
Siin kõrgelt torni lae kohast paistab sinitaevast paistab päike. Hiiglane on palju palju väiksem, umbes 45-50 cm kõrgem (10-12 korda väiksem), ja ka meie oleme vähenenud aga ainult poole võrra. Hiljem uurides selgub, et putukad on saanud kasvus juurde 10 kuni 12 korda.
Siin on palju puid terassidena, rõdudena, üleval ripssillad. Liaanid, üldse troopiline taimestik. Pole ühtegi džungli taime, puha tammed, pärnad, kuused, kased, ja mingid mutatsioonid, ristamised jne. Liaanne pärn. Kõvasti aretatud ja muudetud. Selle džungli põhjas, torni põrandal on tulemägi, torni sisemus omab umbes 100m läbimõõtu ja ka hilisemad nö korrused ka. Rõdud on nagu kividest kasvanud, umbes 20 m laiad, all meie juures 5m, ülal kitsamad ja dreike jookseb ringi. Ringi lendab vähendatud poole võrra pasknääre ja putukad ei ole vähendatud.
Kahes kohas on pisikesed kosed. Lõokesi, pääsukesi ja muid pisilinde, põrandal taimestik, muld. Keskel pisike tossukesega vulkaan.
Kobras: oo kosk, kas ma võin minna.
Esmerada: lähme ja istume maha. Teisele tasandile mööda redelikesi.
Ökul: kumb neile pisilindudele rohkem meelde kass või öökull.
Esmerada: neil positiivne neutraalne ükskõiksus.
Kolmandal tasandil ootab tiik ja seda ümbritsev korralikult tihedaks kasvatatud muru, … ja toit: kolm hiirt, pähklid, rohelisi võrseid.
Kobras: sööks ja siis räägiks.
Esmerada: jah loomulikult. Ja valab endale kannust mingit rohelist vedelikku.
Paabu: mulle ka seda rohelist.
Esmerada: loomad veini ei joo.
Paabu: ma haldja. . .
Esmerada: see lahtine, veel.
Meie ökuliga jagame hiiri. Nad on veidi vintsked.
Kobras alustab juttu: hea et ootasite.
Esmerada: noh mäepealt näha ja linnudki rääkisidki.
Kobras: et me tahtsime targa ennustajaga ja hakist pidajaga rääkida.
Esmerada: mis ma tast pean, see trend. Ja millest siis?
Kobras: ennustusi kaarnakivist?
Esmerada: –kui kaarnakivi tuleb siis vana maailm läheb. See enim mida mult küsitud ja ikka ja jälle üleküsitud.
Kobras: ta on nüüd siin!
Esmerada: ma ei tea kui pika aja jooksul see hakkab toimuma.
Kobras: pühvli kohta?
Esmerada: neid siin ei ela!
Kobras: ennustusi?
Esmerada: üsna surnud
Kobras: rebase kohta?
Esmerada: tootemloomad kaitsevad haldjaid seni kuni rebane võtab haldjakuju, ja siis saame meie madalamad maad tagasi võtta.
Hinkus: aga milline on sinu lemmikennustus.
Esmerada: mis meeldib, kratsib kukalt, lausa kukalt võtab kratsima. Selliseid, nii jaburaidki polegi, kaks, no olgu kolm aitavad lahti mõtestada.
Esmerada: wizardid on meediumiks minu ja hiiglaste vahel.
Kobras: see suur au. . . . !
Esmerada: te siiski loomadena maailma nii palju ei muuda, olete ju siiski ökosüsteemi osa.
Kass: aga kust te sisse tungisite?
Esmerada: me oleme väljaspool ja üle sellest. Ikkagi looduse kroon. Pistrik: seni ikka päkatseid hiiglaste tooteks pidasin, aga ehk siiski inimesed?
Kobras: aga ikkagi on ju mingi lemmik?
Esmerada: oot üks vana oli, see ennustas ette pühvli hävitamist.
Hinkus: kas sinu eluajal oli see?
Esmerada: oli jah. See veidi segadusse ajav ennustus pühvli hävitamist. Ennustus käis tootemlooma kohta kes tootemlooma kohta, kes oli kodus ka teiste tootemloomade kodudes.
-Teine oli ennustus, teie tuleku kohta, see rääkis loomadest kes oskavad ise käpaga uksi avada, need loomad, neist tuleb hoiduda, nende poolt avatud ustest tuleb sisse selle maailma hukk ja . . . Uks teie taga jäi lahti.
Kobras: kas see vizarditele on edastatud?
Esmerada: jah on. Ja sina pistrik, meie neid, seda väravat ja seda küsimust ei kontrolli.
Kass: aga miks võlureid vähe?
Esmerada: eks neid ole surnud viimase 20000 aasta kohta.
Kass: aga sa oled vanaks elanud?
Esmerada: noh mul teha midagi?
Kobras: aga trauthade kohta?
Esmerada: suurt ei tea. . . .
Kobras: aga ütelusi, teadmisi. . .
Esmerada: et trauthades põlvnevad meie, hiiglased, või kõik elusolendi, või tootemloomad.
Kobras: kas on kedagi, kes ei pärine trauthades? Noh pole ka elus ega surnud.
Esmerada: see vist väga filosoofiline, näiteks meie ametisümboolika juurde kuuluv olend, näiteks Hakk.
Kobras: aga ennustus miks meie siin oleme?
Esmerada: te pole siin vabatahtlikult vaid selleks, et siin paikneb võti, mida siia tulevad otsima kui uks lahti. Võti on hindamatu. See võti mind ei huvita, siis ennustuste puhul me oletame, et “võti” on juba kusagil siin olemas ja meie oleme siin selle valitsejad. Üks vizard arvab, et võtmeks olete teie. Et saame vahetada
Ökul: võimalus et Giantdown on nende oma ja nemad saavad tagasi enda maad.
Paabu: mina küll pole teie oma.
Kass: millised järjestikku lähestikku?
Esmerada: sada aastat.
Kass: viimane siiski?
Esmerada: paartuhat aastat, tootemloomade võimuvahetus.
Ökul: hmmm, Deismaar.
Hinkus: su lemmik on?
Esmerada: näiteks ronipärn.
Hinkus: kuidas kasutada.
Esmerada: leotise moel ja viisil.
Hinkus: harilik cerilia laksu-ronipärn.
Kobras: aga võtmete kohta?
Esmerada: ei ole.
Kobras: väravate kohta aga?
Esmerada: vanad väravad on nagu nõelteks heinakuhjas ja neid omades saab saab õmmelda uued väravad. Ja neid ei saa kuidagi kätte.
Kobras: kaarna kohta?
Esmerada: kui kaaren saab tootemloomaks siis algab uus jõudude ümbervaatamine.
Kobras: musta paabulinnu kohta.
Esmerada: looduse osa.
Kass: seda arvata, et värav korjata kaarnale.
Kobras: ei aita, sest me ei usu kaarnat piisavalt.
Kobras: kas vizarditega saaks jutule? Soovitusi näiteks.
Esmerada: nende juurde ei saa?
Kass satub ootamatus vardist pöördesse ja läheb tõstab jalga puu najal.
Esmerada: tahaksite vizarditega kohtuda?
Kopraonu kahtleb.
Kass: võlurid, millel põhineb?
Esmerada: mõtlemisel, vanadel saladustel, ja kokkuhoiul
Kass: ennustus, Erianar.
Oskal: Giantdownsist, muideks kõlas see kui “taevane kuningriik, Celestial kuningriik jne.
Esmerada arvab: müütiline koht, kuhu meie hiiglased läheme.
Hinkus ja kass kirjeldavad Giantdownsi ja hiiglasi.
Esmerada ei usu, et kas see Giantdowns on üldse seesama koht, millest meie ja ka tema räägime.
Siis Oskal küsib Mesafoni loo kohta sauadest. Selles legendid enamvähem kattuvad.
Paar päeva pidavad kuluma kuni vizardid tulevad. Esmerada lubab siin olla, aga dreikidele ei tohi otsa vaadata. Kui üldse ei vaata siis ei kista lõhki vähemalt.
Hinkus: mina teeks onni laksupärna kõrvele.
Kopra: küsimustele taimekasvatamise kohta ei lasku detailidesse.
Hinkus: kas nõidust oskad teha, noh arkaane.
Esmerada ei saa sõnast arkaan ja “arkaan-sõna elik spell” arugi. Nad teevad siin asju teadmiste baasil ja keskkonnaga varem kokkulepitud tegevuste all.
Hinkus räägib transmutatsioonidest.
Esmerada versioon on küll selline töine.
Meie loomade mõtlemisest: me suudame meenutada ja isegi seoseid tekitada, kuid kiiva ta on, nagu nozu, kängu, ruu ja muudel tegelastel saja aakri metsast.
Esmerada jätab meid siin omapead ja läheb ise ära.
Jätkame isekeskis arutamist ennustajaist ja ennustuste korrelatsioonist siin viibimise ajal.
Ühel hetkeviivul märkame, vist kass, kuidas tiigi pervel vahib meid hiidsipelgas, valvur. Oskal trautha tsekis, ei ole trautha.
Ja seal on palju sipelgaid, kuus. Poevad lehted alt välja ja seovad meile ette valiku: teie valida, lihtne, ultimaatum, ohverdage üks endist. Kui ei siis võtame ise ja saate ka ülejäänud haiget. Valitakse söömiseks juba udusulis pistrik. Kass hingab kehalise aura üles. Kolm sipelgat kargavad ülesse ja punuvad ära. Sipelgatel on muideks astlad.
Kobras: hetk, teile ka ultimaatum.
Sipelgad ei taha sellest kuuldagi ja asuvad tegutsema.
Olen valmis lööma.
Kass / küünistab ei taba, ja ka ei taba.
Löön aga kahju ei tee.
Sipelgas mind, mööda. Sipelgas teine, Melangeli. tabab suistega. Kolmas kobrast ka pihta ja saab 12 punkti, ja klammerdub koprale külge kinni. Kassi ja kobrast.
Koprast saadakse kinni. Kassist ei. Hinkus lööb Erbelius küljes rippuvat. 1dam, 10con maha, sipelgas pole surnud.
Sipelgad, paabulinnu kallale ta terav.
Kobras: isemuutmisega (alterself) , teeb ennast sipelgasiiliks, lisaks kujundab kõhu alla kilbi ja tugevad lõuad.
Oskal pihta 3dam, teine libises üle.
Kass oma sipelgale see kotkas ravib pisaraga vähki aga ta pole kunagi nutnud. Kass lööb ja tabab ja saab kinni.
Sipelgad: kumbki ei lähe paabulinnu vastu. Melangeli ei tabata, mind lüüakse -11 ja ka saab must kinni, kobras kõigepealt happesüst. Hammustus Erbeliusest mööda.
Hinkus: vaadake mis ma nüüd teen. Ja puudutades kuivatab selle ära.
Kobras laiutab käppasid ja hirmutab ja hammustab mind rünnanut tabada.
Kobras virutab otse rindmikusse (20sse) ja hööveldab mõned laastud kitiini (krõmpsab 3 punkti dammi). Kitiini krõmpsub. Ja ütleb “kiai“.
Pistrik suudab pihta saada ja väikse prao eksoskelettigi virutada (pihta jaa üks punkt). Hinkus, minu sipelgale, et sina järgmine. Kass tabab (22 pihta) ja kratsib ja rebib ja kriibib (2 dammi) juba kannatada saanud kohti. Sipelgas laseb pistrikust lahti ja ründab Hinkust ning hammustab lõugadega korraliku haava (12 dammi), lõpuks klammerdub edukalt. Sipelgas kuradi karv loom lase raisk mind lahti. Sipelgas kassi käes . . . püüab lahti rabeleda ei saa. Hinkus: regenereerib ja lööb ise vastu (teeb 12 con/dammi), ai see oli valus.
Paabulind kuidas maitse, see on ju surma lõhn.
Kobras: mida teha püüab lüüa paabulinnu oma aga ei.
Löön mööda kassi omast.
Kass püüab aga ei saa. Sipelgas lahti ei saa. Sipelgas ei suuda nõelata paabulind, kuid ka haavu ja tulemus, seltsimehed, miks me verd ei näe, kriiskab pistrik, ei tule. Paabulind ärge nüüd vaadake . . . ja paabulinnu tekitatud nõrgestav matakas (con dam) tapab sipelga.
Kobras hammustab kassi külge klammerdunud sipelgat, aga ei pihta.
Pistrik nokib kassi sipelga vrestlingus rabelevat sipsi ja nokk pika harjutamise peale lõi kitiiniski läbi (4 dam).
Kass ei taba, hoopis sipelgas rabeleb lahti. Paabulind loivab lähemale nokaga lööma tabades karm nõrgestus (11con dam).
Paabulind: järgmine kord sured. . . Ja loodan et naudid seda nagu mina.
Erbelius oma hammaspeitlitega, kaksa lõpuks läbi sipelga närvikeeliku (nelja dammi). Sipelgas variseb maha ja veab jalad kõhule konksu.
Püüame suiseid kasutusele võtta, minu peal, tiibade külge segades. Ühel kenal hetkel laekub Esmerada, kes kutsub sipelgad laipu ära viima. Sipelgad viivadki ära, saades kaela etteheiteid omade mahajätmise ja risustamise teemadel.
Kass räägib kuidas me hiiglasi tapsime ja kätekõverdusi tegema. Läksime siis roni pärna juurde. Kobras moondab tagasi kopraks. Erbelius kobras liputab laia saba.
Näeme erinevaid puid, sipelgate pesa, selline korrapärane püramiidi, kividest laotud, lihvitud. Kaks pool meetrit kõrge. Sipelgaid on siin palju. Koskesid on veel, putukate urge muidki. Põhjuseks on Erbeliuse arvates arkaanne muutmine. Linnupesasid on siin palju. Päris loome pole. On ainult putukaid, linde ja dreike. Dreigid on taimetoidul . . . . Linde ja putukaid . . . söövad.
Erbelius: kas siin seeni on, laksuseent?
Esmerada: mul siin seeni ka märgadel seintel.
Järgneb Hinkus laksu/seene kirjeldus.
Esmerada: aa, Segoovia duumaseen. Dreigid on üsna soojad kuid taimestikku neist kõrbejälgi ei jää.
Esmerada: kass, linnupesades võid käia, aga ära söö rohkem kui vaja.
Hinkuse soov linnupesade suhtes saab soolis-perversse sisu.
Ülevale jõudes saame aru et “päike” on tehtud ja ripub seal keti otsas laes ja ka pilved ka liiguvad.
Hinkus: ööd polegi . . .
Esmerada: taimedel halb, putukatel ja dreikidel pole oluline ja linnud panevad tiiva üle silma.
Esmerada näitab puukoore all elavaid üraskeid ja muid putukaid ja sarnast fauna rikkalikku vohamist, ütleks lausa, kihamist.
Esmerada: mõelge, kes te vajate nõuandeid ja soovitusi, pisi-vulkaaniga on ohtlik, laava seal täitsa päris ja naturaalne.
Hinkuse palve lugude vestmiseks, arvab Esmerada, et lugude vestjatena me oleme parimad lugude vestjad.
Esmerada vanavanaisa mäletas suuremat maailma. Esmerada käib siinse maa läbi kahe päevaga. Vanavana isa ajal oli maailm suurem. Ja lohed olid, siis, kindlalt. Esimeste kroonikud teavad sellest täpsemalt. Praegu on kroonikuks Hilda Esimene.
Hinkus püüab võrrelda Cerilia ja Segoovia/Cerilia hiiglaste dialekti. Oma loomalikus intelligentsuses arvame, et on justkui midagi sarnast.
Oletatavasti on mingi hetk järgneval päeval.
14 päev, päeval, Esmerada isiklikus ruum-tornis.