Mida varasemates ülestähendustes ei olnud.
Missiooni päev -3
Oleme Volobryni juures, kus seltskond eelkõige Erbeliuse ja Melangeli tõttu püüavad otsida teid oma eelnevas seikluses asetleidnud tegevuste tagajärgede heastamiseks ex-valitseva koja jaoks. Käiakse välja kaks tegevusliini- esiteks Lluabraidi trooniregaalide äratoomine Five Peaksist. Mis iganes põhjustel ei ole Erbelius/Melangel sellest eriti huvitatud. Teine ülesanne sisaldab otsingu ja pääste operatsiooni Abyssis, et tuua tagasi sealt kaks Alustra elderit. Need olid sinna heidetud Lluannalite poolt viimaste sisevõitluste käigus ning põhimõtteliselt kahe väärteo eest. Nendeks olid Tango Lluannali ja cornugoni shiftimine ning vastuhakk lluannali eksekuutoritele-inkvisiitoritele. See teema on huvitavam, kuid “direct action” ei läbinud rahvahääletust, sest eriti keegi peale Erbelius/Melangeli ei pidanud seda sooritatavaks. Valitakse kaudne operatsioon Tuarannwniga seoses.
Missiooni päev -2
Toimub tõsine info sisse võtmine Volobrynnilt Abyssi ja Tuarannwni kohta. Suur osa infost on toodud eelnevas ettekandes.
Tuarannwn’i viimase aja välispoliitika suundumused on aktiivse välispoliitika laiendamine Gnollfellsi idaaladele ja Battlefendi lääneotsa. Mõlemaid iseloomustab morfoloogilislet järvede olemasolu ja eelneva asustuse hädakisa.
Meie (alustra(xavieli)) diplomaatilisele missioonile antakse tagastamiseks 3 Varjus darkheartidelt ülelöödud musta mõõka. Viskan kiire pilgu peale ja mittemaagiliselt on tegemist tava teradega. Küll aga ütleb lich, et Abyss’is on terad kohe +2. Nii või teisiti on Alustra esindajad omal ajal need sealt kusagilt (Vari või Abyss) kaasa toonud. Täpsem uurimine näitab, 2 mõõka on Darkheart Inc ja 1 Elenoris Inc. Kõikidele teradele on haldjaruunidega kantud “Olgu ENLIL minu teenäitaja”
Tuarannwni saadik Seliwander Crasim (endine Neirdwyn) selgitab päästekomandole, et saab meie jaoks kokkuleppida ainult kohtumiskoha laane servas. Edasine tegevuse plaan on anda mõõgad üle Crasim’i koja valitsejale, kes on Tuarannwni lich või lordprotector, ja teenida sellega boonus. Samas on ebaselge, et kas see on boonus on boonuseks house Darkhearti silmis, et läbi troonikoja tagastavad mingid siidinäpp haldjad nende võitlejate relvad. Nii või teisiti eelnimetatud boonuse ja päästekomando st meie poolt välja kaubeldud diili vastukaubaks on 2 Alustra elderi väljatoomine Abyssist.
Lepitakse kokku tegevuse algus järgmise päeva peale lõuna Seliwanderi juurest.
Missiooni päev -1
ehk sama päeva pealelõunal
Seltskond koosseisus: Erbelius koos oma huge Merbauga, Hinkus (boyar de) Ullindarien, Melangel, Oskal ja Ashernaxti, Durac ja Gless, Maranea ja tema akselerandist rotisabaga hiir- koputame Tuarannwni saadiku koja sissepääsule.
Saadiku residents on esmamuljel tagasihoidlik vaikne neljakorruseline must torn.
Ukse avab keegi näitsik, kes osutub Seliwanderi tütreks Trofeelia’ks ning kes juhatab meid neljandal korrusel asuvasse kabinetti.
Kabinetis võtab meid vastu pikka kasvu Seliwander. Mina ja teisedki, kelle silmad ringi vilavad, märkame naabertoas (läbi avatud kahepoolsete uste) põrandasse kujundatud vanni (tumeda ehk musta veega). Kuid seejärel tõmmatakse vilavate silmadega hulkurite tähelepanu saadiku persoonile, kes toetub troonijärile. Troonijäri kõrval paikneb alus joogisarvega (täpsustamata mille sarvega), mis on täidetud musta veega. Järi teisel küljel on alus(tugi) sauale, mida momendil hoiavad Seliwanderi sõrmed.
Mõni sõna Seliwanderist:
– ta on imelik lluabraidi haldjate silmis: so aukuvajunud süsimustade silmadega (lluabraidi haldjate silmadel on üldjuhul suhteliselt heledate ja küllastunud värvitoonidega iirised- sinine, türkkiisne, erinevad rohelise toonid, helevioletsed ja helepruunid), kahvatu, kortsudega ümbritsetud suu (ehk esimene kortsudega haldjas keda kampaania ajal vist kohtasime), üldse näeb välja vanana (kulununa, koltununa), kahvatud huuled, luitunud valged juuksed ning sünge pilk võrreldes lluabraitidega.
Seliwander alustab ametlikult ja teatab meile, et Volobrynn palus meid vastu võtta. Kõik muu on selline mitte midagi ütlevas käändes jutt. Kuid lõpuks Seliwander teatab et tagab meile transpordi järgmisel päeval, hommikul.
Erbelius/Melangel otsustavad lahjendada xavielide panust veel ühe tegelase kaasa kutsumisega. Alustrad panevad välja Kamien Aluster’i (noor mees haldjas, varustatud longbow, 2 sh swordi, tumeroheliste rõivaste, ilmselt cloak of elvenkindi, mingite eri saabastega, (näib üldse kuidagi stealth ja blur)) ning kes olevat vaatleja.
Missiooni algus, 1. päev
Oleme reisi alustamiseks Tuarannwni saatkonna juures, kus meid võtab vastu Seliwander, kes teatab, et saabumispunktis ootab meid kaks kärpi (mitte kärplast). Liikumiseks kasutatakse “veeteed” mitte kui laevatamiseks vaid kui elemendi kaudu kandumiseks. Selleks liigub seltskond Rhosnebali läbiva jõekaldale, kus Seliwanderi juhatamisel Durac “vaatab saabumiskohta”. Durac on tegelikult üks, kes tagab vajaliku kandejõu. Ka mina näen kõrvalt vaadates pilti:
Härmas maapind, pruunidega poolkõdunenud okastega metsaalune ning aeglaselt kaugusesse oma pinna virveid veeretav (süsi)mustaveeline jõgi ja heljuv udu.
Esimese reisiga viiakse kohale Oskal/Ashnaksti, Hinkus ja Maranea. Sõit on nagu kiire kaleidoskoop hallist hämust kerkivatest rohelistest jõekallastest-mererand-lainetavast karmist avamerest-taas mererand- jõekaldad tumedamate puudega (ilmselt okaspuud) ja siis me oleme kohal jõekaldal.
Meist umbes kolmekümne meetri kaugusel on metsaserv umbes 20 m pikkuste vä-äga tumedate okastega kuuskedega, mis tihedalt kasvades omavad kuni 10-15 meetri kõrguseni ainult kuivanud oksi. Ning heljuv udu.
Hinkus (kannab peas mingit visiiriga kiivrit) teatab pärast kiiret kontrolli, et siin pole mingeid kärpe, vaid et meie poole tulevad üsna kiirelt lenneldes hoopis mingid muud objektid. Viimane teade teeb valvsaks, sest meile teatatud saabumiskohas peab olema kõrge ebatervislike monstrite esinemissagedus.
Esimene oht, Hinkus näeb esimesena, on kaks umbes 2 y kõrgusel maapinnast lendavat vosi välimusega sõdalast, kes siiski ei ole ilmselt praegu enam hjumansid, sest nad on hallikad pooleldi läbipaistvad ja asjadest (nagu kuused) läbi lendavad. Esmane hinnang Hinkuselt, et külla on tulemas kas spectrid(?) või ghostid(?). Arvan esmalt, et jõuan ehk vibunöörigi tinistada kuid aega on vähe ja hoopis “tinistan” ära vasakusse kätte võetava pistoda ja paremasse kätte võtan joe ning asun kaitseasendisse hüüdega Ashernakstile “BATTLE!BATTLE!”. Mille peale viimane teeb küünistele ja nokale käivituse ja tõuseb õhku. Maranea sebib ja pobiseb midagi (shield ja haste), hiir kämub endast ümbrusega kuid tema ebahiirelik paljas roosa saba ei kämu. Hinkus viskab ühe wandi nooletuppe teeb teise wandiga midagi ja haarab vibu.
Hop-laa ja vastane ongi kohal. Üks on võtnud sihtmärgiks minu lahingpaari ja teine Maranea. Igal juhul suudame Ashernakstiga tabada enam vähem iga löögiga, mille käigus sõjakirvega “vos”specter hajub uude 2m odaga varustatud “gnolliks” , kes püüdmata meid pareerida torkab uduse oda viie sõrme jagu südamest kõrgemale minust läbi, seda hoolimata eest ärapõiklemisele. Selle peale hakkab mul paha (isegi väga paha-paha) ja on külm (brr), igal juhul saan ma suurte jõupingutustega sellest üle. Samal ajal on löögi all Maranea, kellel siiski õnnestub pihta saamist vältida ja isegi vastata nii et “vos” vihastab ennast skeletoniks, mis virutab mõõgaga. Maranea vastab magic missilega nii et kondipuru lendab. Sekkub ka Hinkus kelle nool tabab minu ahistajat ja gnoll hajub lõpuks. Kogu võitluse ajal olin nii ametis, et märkan alles nüüd uut ohtu.
Uus oht on kaks “brechtüri” välimusega “soomus- kerge must chain ja mustad rapiirid” spectrit, kes ilmselt esimestest kõvemad, sest kekkavad kõigis värvitoonides. Esimesena jõuab midagi ette võtta Hinkus, kes tabab millegiga (ilmselt noolega) ühte neist. Fakt aga näen, et miski rabas “brechti” kuid, mis, seda ma ei näinud kohe mitte. Igal juhul hetk hiljem on Hinkus ise rünnaku all kuid kaitse tal peab. Ta suudab põigelda mõlemast torkest ja lähikontakist välja astuda.
Mina, olles ebameeldivalt üllatunud esimestest vastastest, kelle eest ärapõiklemiseks olin liige aeglane, püüan “kilpi” üles seada, kuid satun löögi alla ja löögi eest kõrvale minnes kaotan “kilbi”, siis saan musta rapiiri torkega ebameeldiva torkiva elamuse, mis on võimalik tahte ja vedamise võiduga veel minimiseerida. Halvimast päästab Ashernaksti, kes lajatab nokaga, kuid mis vuhiseb vastase kehast läbi jättes sinna ainult kiiresti kokku tõmbuva jälje.
Maranea võtab sisse koha kus “brechtid” ühel joonel asuvad ning virutab nende suunas välgunoolega. Lendavad okkad ja oksad ning nool rabab Hinkuse ründajat, minu ebasõber jõuab lahkuda noolekanalist. Esimese noole sumbumisel jõepinnal, saadab Maranea järgi teise noole, mis tabab jälle ainult Hinkuse ründajat, kes on peale viimast tabamust üsna katkine. Tema varem Hinkuse saadetud noolehaavast immitseb nüüd sinakat vereasendajat. Hinkus, kasutades seda, saadab noole, mis vibult lahkumisel kaob minu silmist, vastasesse. See rebeneb pooleks seest tuleva valguse survel. Valgus ümbritseb hetkeks katkist “brehti”, kogub ennast sinakaks hõbevalgeks palliks südamepiirkonnas ja seejärel sööstab Hinkuse poole ja tabab. Kohe näha et Hinkusel on halb (väga) (nagu oleks ta korraga kümmet õnnelikku hjumansit näinud) ning ta so Hinkus sööstab minema diagonaalis üle jõe. (kui kellelgi oleks silmi siis nad näeks et jõe kaldale on ilmunud Kamien ja Erbelius/Merbau). Kuna ma ei saa lahkuda siis koos Ashernakstiga võtame ette ühiselt “oma brechti”. Ponnistusi ei saada eriline edu ning saan veel ühe ebameeldivalt terava rapiiri elamuse, millest ainult “siga” heale vedamisele õnnestub parimad momendid kõrvale panna. Mulle tulevad appi Maranea, kes virutab 2×4 magic missile, ja Hinkus, kes tabab kiiresti kaks korda, kuid spektrile ei ole sellest ikka veel küllalt.
Kamien ja Erbelius ei jõuagi midagi ette võtta kui asun käte värisedes rünnakule ja … taban. Seejärel teeb spekter läbi samad muutused kui eelmine kuid valguskuul tabab ja rabab jalust minu. Sellega olen jõudnud tavapärasesse võitlusseisundisse ehk pilditusse.
Võitluse kirjelduse lõpetan teiste sõnade järgi. Erinevalt eelmisest “brechtist” ei pudene see minu oma kohe hallideks ebemeteks vaid püüab palju hõredamal kujul ja mitte enam värvilisena ära roomata metsa poole. Püüdlustele paneb piiri Hinkus, kes naelutab ta alles kahekordse tabamuse järel maa külge ning alles nüüd pudeneb too ebemeteks.
Hinkus lendleb üle jõe tagasi. Mis iganes selle jõega valesti on, see ei suutnud Hinkusele märkimisväärset kahju teha kuid närviliseks tegi küll.
Viimati saabunud ja varasemad jagavad kogemusi. Ning lõpuks tuuakse meelemärkusele mind.
Kümne minuti pärast ilmuvad alusmetsast kaks hõbehalli nirki, kellega suhtlemise võtab enda peale Erbelius (nirgishis). Need ongi meie kontaktisikud. Üks jääb teejuhiks ja teine kaob kiirelt kuhugi metsa.
Asume teele. Esimese paari tunni jooksul on oluliseks tegevuseks Ashernaksile värskelt sadava lumega tutvumine ning kuna viimane asi talle üldse ei meeldi, siis meisterdan eksperiensi andmiseks Ashernakstile valmis snow-balli ja sooritan pihtaviske. Tegelikult on rännak ootamatusteta. Ainult kusagilt kaugelt kostab metsa alt nahistamist. Metsaservast kaugemal kui 3 tundi lumesadu lakkab ja loodus muutub veidi mugavamaks. Veidi metsast. Vähemalt esimese paari tunni juuksel on põhiliseks puuliigiks vere- ehk mustkuusk. Must kuusk on peaaegu mustade okastega üsna aeglaselt kasvav puu. Nii et kohalikud 20m puud on umbes 400-500 aastat vanad. Puid kasvab vähesel määral Lluabraidiski. Selleks et must kuusk üldse kasvama läheks tuleb nende seemneid verre (kelle omasse ei täpsustatud) kasta. Musta kuuse mets on nii tihe et öösel ei toimi selles isegi starlight vision. Hilisõhtuks jõuame haldjate asundusse.
Haldja asundus on mõnusalt arhailine ja suures osas mahajäetud. Parimatel aegadel võis sellese elada 150-200 haldjat. Nüüd on sellest oma 2/3 mahajäetud, luuderohtu ja samblikku kasvanud ning maaliliselt varemeis. Hoonete vahel on näha greifide ja muude lendmonstrite mahajäetud stardiplatse. Hooned erinevalt Lluabraidist ei ole modernselt kasvatud puudest või kristallidest vaid arhailiselt valgest kivist. Asunduse 4 tornist ainult 3 on korras ja kasutuses.
Kohatavad elanikud on kirjeldatavad nagu Seliwandergi, kõhnad, süngevõitu ja lahedalt militaarsed. Isegi enamik lapsi on soomusrüüdes ja relvadega. Erinevalt Seliwanderist on kohalike huuled mitte kahvatud vaid tumepunased. Haldjate laulev kõnepruuk on säilinud kuid toonilt kumedam .
Igal juhul on meie poole suundumas elvenchainis tegelane (alignment CN). Ta on sõltumatult üsna ohutust kaugusest piirini, kaitstud nii mõnegi spelliga. Tegelane jalutab cocatricega! Meieni jõudes tervitab ja esitleb ennast Zardor Slectra’na ning kohaliku küla malevapealikuna. Erbelius teeb vastutervituse ja tutvustuse. Jutuajamise käigul Hinkus vaatleb ümbrust ja leiab et siin esineb dragoni jälgi.
Zardor kutsub meid tarre kehakinnitama (niimoodi mõnusalt arhailiselt just). See õhtusöök on haldjale täitsa hea ja normaalne, ei midagi ootamatut. Hoolimata oma kõhnusest näitavad Hinkuse tsekid, et külaelanikud on täie tervise juures. Peale hilist õhtusööki juhatab Zardor meid torni kohaliku targa (veel üks lahe arhaism) juurde. Torn on … kummitav, tema seinad tõmblevad, neist vaatavad vahetevahel välja näod, asjad liiguvad iseenesest. Tsekid näitavad seintesse müüritud hjumanseid. Zardor juhatab meid torni keldrisse. Kus avaneb õdus vaade püsti aetud ristile seotud noore (15-16a) palja vosi neiuga, veidi eemal mulksuvast väiksest pajast, alkeemia laborist, raamaturiiulist ning
Daria Slektra’st, kohalikust targast.
Daria tervitab ja teatab , et teda on meie tulekust ette hoiatatud ning et vajalikud ettevalmistused meie edasitoimetamiseks pealinne on juba tehtud. Kasutatud lühikest sundimatut keskustelu hetke asub meie inimese armastaja Ullindarieni bojaar kasutama vestluseks vositariga. Vestlus on kaunis ühepoolne, sest klopitud vermeis ja sinikais maagiakomponent on üsna keeletu. Hinkusele vastavad ainult paanilist hirmu kiirgavad silmad kergelt kõrvetada saanud näos. Daria lisab, et “mingi” komponent nüüd küll sõnaõigust ei saa. (Oskal: leidsin et morbrynnide “fan-nekromantia” pole pooltki nii kena kui “utilitaarne-veremaagia”). Eeltoodud olukorda mitte lastes lobaks üle kasvada torkab Daria musta kõvera (kergelt sirpi meenutava) ohverdus pistoda kogenud liigutusega vosile rindu ning kogub mööda ohverdusnuga voolava vere peekrise. Torge oli igal juhul perfektne ja instrumendid head, sest vos oli oma 7 minutit elus ning kergelt pulseerivalt täitdab veri Daria käes oleva peekri. Kui peeker täis oli, puistab Daria sinna veel mõningaid ingrediente ja annab Erbeliusele. Instruktsiooni kohaselt tuleb transaktsiooniks pealinna võtta lonks ja öelda “ZAZIZ”. Teised teevad seda otse keldrist mina ja Erbelius koos pettidega torni jalamilt väljas.
Ülekanne Caer-Tuarannwni on kaunis ebameeldiv – keegi oleks nagu tahtnud kauni haldja hinge kõige pealt kehast välja tõmmata ja seejärel nagu oleks antud korralik hoop maksa pihta, seda saadab pidevalt aevastamistunne. Kohaletoimetamine toimub perfektselt, leidame end vahetult kohaliku suurpealiku eest.
Veidi kohast kuhu saabume: järve kaldal asuv välu, mida ümbritsesid võluripuud, välu mõõtmed on umbes 30 jardi lai ja 60 pikk ning sellel asub pikk valgest puust laud (paralleelselt kaldaga) ümbritsetuna kahelt poolt samast puust pinkidega, pinkidel mustad padjad veripunaste tikanditega. Laua otsas Tuarannwni hõbedast troon igasugu asjakohase Tuarannwni sümboolika, kaunistuseks taimede ja monstrite kujutised, trooni seljatugi moodustub hõbedastest kiirtest (või mõõkadest). Troon on kaunistatud punaste ja mustade kalliskividega. Troon hõljub mingi hõbedase asja kohal. Trooni ja aluse vahet täidab helendus (ilmselt sinakas-roheline).
Lähemale astudes silmame troonil istuvat meeshaldjat, kellel on peas mustade kalliskividega kullast kroon ja ühes käes sau (kulbitaolise otsikuga sõjanui). Sau on kujundatud samas stiilis trooniga. Kuningas on tavapärane kohalik vaegkaalur, kes kannab kaelas kaelaehet. Kahel pool trooni seisavad kaks naissõdalast mustades metallist platemailides(elegantsetes ja kiiretes) käes mustad kahekäemõõgad (ning nad ei ole crasimi kojast). Laua ääres istusid: armoris mees haldjas (kohalik sõjapealik- crasim); helesinises kuldsete tikanditega rüüs nais haldjas (tark) (Erbelius kommenteeris pärast mürgiselt, et ilmselt ei jätkunud parema ja ilusama rüü jaoks vahendeid), ning kaks mustades rüüdes naishaldjat. Kõik neli on crasimid. Kuid tegelikult kogu tutvumise ja enamiku edasisest jutuajamise juhtimise võttis enda peale trooni tagant ennast üles ajanud inimese peaga naga.
Meid tervitatakse riiki ja pealinna saabumisel ning kutsutakse lauda kergele einele ja icebreakingule. Meie sõidu eesmärki üldiselt teatakse kuid hilisel õhtusöömaajal seda ei käsitleta. Erbelius muidugi erilise tagamõttega, et kohalikel oleks midagi teha asetab kaasa antud mõõgad drüandi jalamile. Drüant einetab nimelt samal ajal koos võluripuudega. Nagu slektrate juures, nii siingi tabab meid üllatus, et toidud ja joogid nii tava-haldjalikud. Ainuke erinevus on, et kui meile serveeritakse tavalist veini, siis kohalikud joovad vett. Pakutakse vett meilegi, kuid hoiatatakse, et see tekitab sõltuvust. Sellisest kahtlasest valikust saab viisakalt keeldutud.
Kohalikud haldjad isegi muigavad kogu õhtu jooksul naljade peale kaks korda !!!
Peale õhtusööki saadetakse-juhatatakse öömajale kahekordsesse valgest kivist majja. Maja ette jäetakse tseremoniaalsesse valvesse (veel üks) kahekäemõõgaga valvur. Merbau veedab öö lähimas võluripuude salus. Mööbel öömajas on üsna sama laadne kui Lluabraidis.
Missiooni päev +2
Algus: hommikueine öömajas.
Seejärel asume saatja juhtimisel minekut kuninga vastuvõtule. Nüüd on meil aega lähemalt aega vaadelda linna. Linn asub järve ulatuval poolsaarel ja linnamüüre ei ole. Linna ümbritsevad mitu poolkaart 25-30 y vahedega. Poolkaar on tähistatud valgete poolkaarekujuliste kivitulpadega. Kivitulbad on varustatud teravate kidadega. Erinevuseks Rhosnebaliga on enamike majade puhul nende valmistus viis so valgest kivist. Hooned on ühe ja kahekordsed. Kõrval info: mõnes majas hoitakse nii üsnagi evil deemoneid. Tundub, et hoidmistingimused ei taga piisavat turvalisust. Osad hooned ja muud konstruktsioonid on veidrad, näiteks on teine korrus poolläbipaistev ja veidi pehme (katsudes) ning mõned on isegi üleni sellised.
Pärast vastuvõttude väluni jõudmist toimetatakse kerge veini kallamine peekritesse ja sellejärel antakse märku asuda meie saabumise tegelike põhjuste juurde.
Erbelius annab üle 3 mõõka hea tahte märgina. Kuningas võtab mõõgad vastu eriliste probleemideta ja kutsub kohale … (pordib) 3 darkharti räsitud ja ebameeldivalt üllatunud võitlejat, kes mõõkade neile tagastamisel veelgi õnnetumaks muutuvad ja näivad end üldse mugavalt ei tunne. Darkhartidel lubatakse (vist) lahkuda.
…. Katkes siin.