59’s öö kusagil Kuu sees
Kuulis on Erbelius, Hinkus, Oskal, Ashernax, Aspersix, Merbau, kahekümnenene punt võluripuukesi. Meeldetuletusi varasemast- kaaren Samba nuhkelderid on rääkinud, et morbrünnidel lasub peal needus ja raamat on selle needuse asjus väga oluline. Raamat võib peita saladuse mahasaamise vahendit.
Samba, kaaren-tootem, mõtleb kusagil, aga vist mitte meist. Erbelius uurib joonistatud lõhest.
Samba ilmub, vari kaob ära. Vari räägib Sambaga edastades empaatilisi tundeid ja tundmusi. Samba korjab vaiba endale ja püüab väljalennata, aga ei õnnestu. Haldja-loomad uurivad nüüd omakorda kaaren Sambat, kes haldjaid kaitsvaks palgamõrtsukaks on saamas. Samba on ikka oma põhikohas, aga väga mitmene küll slaad, küll sõdalane ja mida iganes veel ning teda ennast on mitu korda.
Algab suurema tervitamisega ja Erbelius: proovisid minna tagasi, aga püüa tootemloomana?
Samba kuuldes Erbeliuselt lõhest, uurib varjult: miks too lõhe sulle meeldis?
Vari: lõhe hea, tume ja pime, seal pimeduses tunneks ennast hästi, paremini kui siin.
Samba tootemloomana minek ja taastagasitulek õnnestuvad.
Samba püüab vaadata ka lõhet ja Erbeliuse osutamisel, Erbelius näitab, näeb seda. Lõhe on kahe meetri kõrgune ja seal on vastu vaatamas kaks paari joonistatud silmi.
Erbelius meenutab varju plaani kokkupuudet erinevate plaanidega. Vari on ethereali sees ja samas omab puudet ta läbi kõikide praimide ja energia plaanide. Plaani ehk dimensiooni vahetus (shift) välis (outer) plaanidesse toimub läbi astraali ja mujale läbi ethereali.
Käo raamatus on pildid (väravad) joonistatud pastellidega ja see siin tuššiga.
Tõeliseks planaarseks blokeeringuks tuleb seada nii astraali kui ka ethereali blokk. Erbelius ja Samba saavad aru, et see siin, kuuli sisemus, paikneb sügaval etherealis ja on selle juures veel ka eraldi demiplane. Eeter on siin vormitud.
Uurivad siis loomhaldjad: kuidas Samba välja sai? Vastus . . . pressides.
Samba mõtleb, valjult ja verbaalselt: mida veel teha saaks?
Esimene katse: Samba torkab oma käe prakku. Oskal näeb kätte. Hinkus näeb ka kätt.
Oskal ja Hinkus püüavad lõhet vaadata . . . Aga ei õnnestu. Hinkus uurib osundatud lõhe asukohta ja näeb sinna kolme jäljepaari minevat. Värava juures loodusliku must värvi pritsmed ja rebase karvadest pintsli pudemeid. Liikunud on siin Hakk, Rebane ja Siniraag.
Erbelius annab kübara Oskalile ja õpetab seda kasutama, et Oskal püüab lõhet leida(30) ja ei näe, ikkagi ei näe. Oskal annab kübara tagasi Erbeliusele.
Erbelius juhib Oskali käe ja lükkab käe lõhesse, edukas sooritus. Arutatakse, et Samba sealpoolsusest läbikäimine oleks õige.
Samba keskendub eelnevalt oma järgijatele, näib, et kuuleb.
Hinkus tahab ennem puhkamist ära minna.
Samba meile: saabusin just kohast, kus haldjad olid kehvas seisus. Haldjad MythDrannorist olid mures, sest nad ei saa sealt välja ega sisse ning jumalad on nad unustanud.
Erbelius: kui kõvad haldjad seal olid?
Samba: oo, seal oli kõrgmaage ja ka nemad ei saa sealt välja. Tuhatkond hädas haldjat, üsna hädas.
Erbelius: mis needus see neil oli?
Samba: . . . ?
Erbelius: kas koja needus?
Samba: rassi needus ja kaklevad pidevalt inimestega. Põhjuseks olid lepingud deemonitega, täpsemalt halvasti tehtud lepingud ja lõpuks deemonid vallutasid haldjariigi. Ülejäänud haldjad pakiti kokku ja saadeti läände, ära. MythDrannor on, asub Faeruni maailmas ja keegi “Corellon Laretian” ei vasta neile, ka.
Erbelius ja Samba lükkavad Hinkuse lõhesse. Hinkus läheb ja haldjad vaatavad kas paistab. Erbelius (54) ja Samba (39) püüavad! Koht on pime ja must, kuid Hinkuse jaoks täidab ruumi muusika, vokaalmuusika. Siinseal pintslitõmbed, maapind ka pintseldatud. Ainult ühe värviga ja selles mustas foonis on näha on kolm posti, millel silmad ja suud ja need pooleteise meetrised nööpidega postid laulavad.
Erbelius püüab Merbaud läbi tõugata. Erbelius laseb Merbaul oksad kokku pressida. Püüavad puud läbi majandada. Merbaul oks sisse ja ta surub pärast seda ennast edukalt läbi. Hinkuse kõrvale ilmub hiiglaslik tume kogu. Ashernax siiski juhatatakse talle tema väärikuse joont säilitades. Oskal lükatakse lihtsalt läbi, siis Erbelius kohe järgi ja kaaren viimasena.
Haldjaloomad kuulevad süsimustas maailmas laule ja näevad süsimusti kogusid.
Kolm silmade, suude jaa nööpidega postid.
Postid laulavad, et me kolmekesi tootemid . . . oi see laul pole päevakohane ja lähevad üle haldjaviisile- kuuvalgel tantsimisest on kuidas puude varjud liiga ruttu liiga lühikeseks päeva saabudes muutuvad.
Hinkus püüab joonistada: valge värviga jutumulli- mis siis nüüd? Selgus et on pintsli ja värvi maha unustanud.
Laulus: su olukord on ootusetu nii lootusetu nii lootusetu, et isegi su pilet eksamile sind ei aita.
Hinkuse “pärsinägemine” (truesight) näitab, et maailm ongi selline nagu me näeme.
Laul voolab edasi: et edasi ja tagasi ja edasi on üks ja sama jama ja jälitades sedasi meid iial sa ei taba.
Meid ümbritsev ruum on oluliselt suurem eelmisest, kuuekerast, ruumist.
Laul: su vaenlased on kannul sul ja leiavad sind peagi. Mõned sõbrad kagi, kes seda ei teagi.
Laul: kui lennata ei oska sa, siis ava teine nööp ja lahenda me mõistatus, siis laulame edasi.
Erbelius läheb esimese samba juurde ja avab teise nööbi. Oskal ka avab.
Kolm tootemit: lenda lenda kullalind ja ära näpi plekki või mine lihtsalt pekki.
Mine silmapiirini ja mine selle taha ja lõkke ääres seal võta aeg maha.
Trüant vajutab oksaga. Ashernax vajutab ja saab linnu laulu. Oskal ja Ashernax lendavad koletu kiirusega, aga all, kobras, kõnnitakse sama kiirusega. Selline minek võtab aega enesetunnetuse järgi neli tundi ja siis enam postid ja silmad ei paista ning ees hakkab paistma mingi kuma. Kuma allikani võtab veel nuli tundi. Kuni jõuame lõkkeni, valgete leekidega lõke.
Erbelius kontrollib lõkke ääres liivakella ja kõik korras.
Hinkus: koht õige, kuid maailm ei ole värviline.
Nüüd haldjaloomad näevad üksteist ja nad on mustvalged. Lõkke ääres on pada, vesi, taimelehed, kaks oksa pika ridvaga ja joonistatud lõkkematerjali.
Erbelius seab paja tulele ja tee valmib kiiresti. Nii vesi kui ka teelehed on joonistatud. Hinkus püüab ehituslüüraga siin midagi muud teha kuid lööb lõpuks läega ja tuleb ka lõpuks lõkke äärde.
Samba püüsb manifesteeruda MythDrannorisse . . . Ei õnnestu, munasse õnnestub ja tuleb tagasi lõkke juurde. Proovib joonistuses järgijaid kuulata.
Samba alustab lõkke juurde tagasi tulekut, läbides kõik need samad postid ja kordub lootusetuse laul ja siis juhend. Samba laekub meie juurde.
Tee saab valmis ning Erbelius ja Oskal joovad. Nende väsimus kaob. Samba ka joob. Hinkus joob. Joomise lõpetades tulevad hoppadi hoppadi hüpetega pimedusest tulevad kolm posti.
Postid laulavad: sa pressi number kolm, sa satud rjuvenisse vaateks hiiglaste holm, sa pressid nööpi number üks sa satud põrgu vaateks jõgi, Styx. Sa pressi nr kaks sa satud halli kus vaateks nõiatorn on paks.
Vajutavad nööpi number kolm, alumist: vajutasid nööpi number kolm sa saadki rjuvenissse kus vaateks hiiglaste holm. Postid hüppavad kokku, taevast tabab poste välk ja avaneb kahemeetrine lõhe võsasele ja varahommikuasele künkale. Lähevad läbi.
Tõepoolest paistab küngas, tuttav Giantdownist. Siingi jääb silma kohe lõkkease, hästi vana. Meie teada on rebane seda rohkem kasutanud kui teised. See koht, ega tee siia ei ole lindude sõbralik.
Haldjad meenutavad, et siit kusagilt sai Artuurius sõrmuse.
Aastaaeg tundub vähemalt õige olema. Silmapiiril, midagi liigub, vist rohi mäe peal. Kuuleme krõbinat võsas. Erbelius tõmbab kübara pähe, keerutab kannal ja ootab.
Krabin läheneb.
Oskal: krabina suunast trauthismi ei ole.
Samba: head ega halba, ka ei ole. Uurib hoolikamalt kaugemal olevat võsa. Esmalt: kassi laadne, miski mis läheneb sörgiga.
Erbelius: siin sama hea tunne kui seal kus Torele Anviras oma vigureid tegi. Vaatab liivakella, see ei liigu!
Võsast väljuvad kaks rebast ja küsivad: ma tean teid küll, seda kana või seakooti, suitsutatud, saab?
Oskal: Samba, palun anna.
Samba annab kumbalegile oma koodi.
Rebased: nii hea meel, et tulite. Rebased suhtlevad meiega rebaste keeles.
Kostab veel raginat siit sealt ning on alusmetsas ja võsas liikumist.
Erbelius võtab kübara peast.
Erbelius: kas ootasite mei?
Rebased: muidugi!
Erbelius: kust teadsite, et tuleme?
Rebased: ega ei teadnudki, aga me arvasime et see on kohe selline õige hetk.
Laekub veel kolm rebast.
Sahinat veelgi laekub veel kaks rebast kokku nelja kutsikaga. Samba pakub kõigile pruukosti.
Oskal: püüab veel trauthat ja ikka veel pole.
Erbelius uurimine näitab, et see siin on siin, ja et siin on olnud nii Rebane kui ka üsna kindlasti Lora Darkhart. Siin kuid mitte siin-siin on käinud ka üks ebasõbralik ja muidu slalik haldjas kes muudkui ringinahistas. Ilmselt Arturios Xawiel. Selgu et siin-siin ei ole siin vaid siin. Ehk täpsemal vaatamisel selgub, silmapiir sellelt hiiglaste holmilt on kunsttükk, maalitudl. Oskal: siin-siin on Rebase siin ja siin on siin kus ka teised, ehk näiteks haldjad käivad. Üsna segane aegruumi ja reaalsuse ning kunstitõe ja päristõe ebaselge ja hägune rebaste poolne seletus.
59 öö, pole enam kindel, joonistatud Taevase Kuningriigi killus
221106