Missiooni +10 päev, järg 3, öö, templi mausoleumi alune.
Maranea viibib.
Jalamüdin läheneb ning Melangel saadab unkhegi käiku ja sõnab seejärel “löö esimesena Violenta”. Kamien kadus ühe liigutusega kõigi meie silmist ja tajust. Mina leian, et tulevases võitluses võib iga mõõka ja vibuhoidev käsi oluline ja eluline olla ning oma suures omakasu huvides ravin Filipi. Filip seabki noole vibule. Filar ja Erbelius oma rotiliku haistmisega saavad teatada, et kohalikku raipehaisu on segunemas väävli salpeetri põlemisaroomid. Kiire hõige õhku- mis monstrid sellised on. Tegelikult tuleb Oskalile meelde hipodelt rekvireeritud tulenui. Filar täpsustab, et need on zombid. Hinkus tõuseb õhku ja lendleb üle unkhegi ja näeb käigus kahte zombiidset rotti. Erbelius ökulisseritult teatab meile oma valmidusest Lluabraidi ja Cerilia kaitseks. Nüüd on ta eriti peen, sest talle on mingi kaaslane tekkinud nimelt mingi pimeduse udutombuke tiirutab ümber tema. Hinkus leiab aega veel vibust laskmiseks. Kuulen kuidas vibunöör plõnksatab ja järgneb plahvatus, ja vee! l kord. Kohale jõudnud Erbelius näeb käigu põrandale ja seintele pritsitud rotisodi ja tahma.
Erbelius ja Hinkus vaatavad kiiruga muud ruumid üle ja näib, et viimane haldjakohutis koosneski kahest zombirotist. Seltskond hajub laiali ruumi tuhnima ning lõpuks minu huvitatus viib päkkadest ja inimestest tehtud ghostide ja ghoulide jäänuste läbituhnimiseni.
Leitakse päkapiku meisterlikult tehtud tapper, terad disainitid kahte suunda vaatavate päkapiku sõdalastena ja sama hea tööna päkapiku halfplate, kaunistatud alasimotiividega, rüü. Teen “maagia vaatus” ja esmalt ei avasta midagi. Ühelt vositar ghoulilt leitakse suur ja raske kullast juukseklamber, hõbedane kõrvarõngas ning kullast südamekujuline medaljon. Hinkus urgitseb viimase lahti plahvatuse abil. Ma just hakkan imestama, et omalaadsed meetodid asjade avamiseks kui keskustelus selgub, et toimunu oli turvamehhanismus. Medaljonis leidub pärgamendiriba mõningate kritseldustega. Algavad viimased kolba kujutisega ja järgneb mingi sõnum mutant-illusiooni kudumiga.
Põrandalt leitakse veel kergelt purunenud mustast obsidiaanist ämbliku kujuke. Liigutades jäänukeid libiseb veel ühe vositar-ghosti käisest välja must vand ja skrolli tuubus. Päkke läbi sorides avastame kaks valget pärlikest, täht-rubiini umbes 1-1, 5 sm läbimõõdus ja verekividest kaelakee. Erilistest esemetest satub me pikkade sõrmede ette võimas komposiit-täisvibu ja meisterlik nahkturvis. Tuhnimise ajal järjest asju leides ütleb Melangel sellise leidude saju kohta: haldjal ja seiklejal kui ta vähegi endast lugu peab on kaks paranoiat, paremal juhul ja parematel on neid isegi kolm. Tahaks lisada vaid, et viimases väites võib paranoia asendada ka vaenlasega.
Melangeli loraloomingut asub toetama Filip. Nad jõuavad reklaami arenduses lahenduseni, vähemalt teooriani, kuidas edukalt turustada võltsi ja maagilist afrodisiaaki. Näiteks toodet nimega VIAGRA, mille reklaamikampaanias võiks öelda- meie viagra, Cerilia parim, teeb kõik vajalikud mõõtmed kaasa arvatud ajalised ja emotsionaalsed 2-3 korda suuremaks ja intensiivsemaks. Kuid puänt on vastunäidistuses: kõik sala ja avalikud nekrofiilid ja nekromandid ning ilmaliku võimu, kuningas, ordukomtuur jne, vaenlased on pärsitud “viagra” ülla toime suhtes. Tahaks näha, kes inimestest julgeks öelda, et nõiarohi ei toimi. Oskal jätab lisamata, et Filipi ja Melangeli maskuliinne duo ei arvesta sugugi kättemaksuhimuliste fuuriatega, kelle soovid võivad alla vett saada lastud.
Ajal kui humanismusest nakatatud kaaslased tegelevad äriideede arendamistega teen mina koopia musta mõõga teral olnud graveeringust. Üle skrolli ulatub pärast tundmatu keele tundmatud märgid. Hinkus püüab minu tegevuse ajal kirja identifitseerida ning lõppude lõpuks meenub talle esimese saabumise aegne vosi kultuuri kiri. Hinkus vaatab seejärel üle tuubuses olnud kirjarulli ja teatab, peale mürgise tolm-aerosooli lahtumist, et seal on kolm “sõna”. Eelnevat tuleb mõista nii, et tuubus oli samuti turvameetmetega.
#loot Leid-asju on saanud palju ja me jagame nad ära. Jagamisel leiavad asjad endale peremehe iidse haldja kombestiku alusel. Selleks loobitakse puhastatud põranda lapikesele asetatud pärgamendile täringut.
Must lühike mõõk (s-sw)- Erbeliusele
I kirjarull (skeletilt)- mulle, levitation, enervation, ?.
Wand- mulle, kuid kuna mulle nekromantsia ei meeldi ja Melangel näib sellist saasta väärivat, siis ulatan selle talle.
Põhjust on mul kohe seda kahetseda. Melangel uurib seda lähemalt, hõiskab seejärel mingis brechti murdes “täts so iisi” ja eelkõige Filipi ees kelkides. Viimane oli mingil põhjusel rahulolematu mu otsuse üle. Kelkides sähmab Melangel vitsaga veidi hooletult ning sellest sööstab välja must kiir, mis puutub esmalt Filipi ja seejärel vend-morbryni ennast. Filar ja rotid on kergelt paanikas. Nad lihtsalt tõesti tunnevad haldjaid liiga vähe. Kratsik lubab Melangeli lõhki kiskuda ja alustada seda tegevust silmadest. Sõnade kinnituseks kiirgab Kratsik omakorda mingi kiire.
Kratsik, Filip ja Melanngel ärplevad edasi. Filip on õnneks alguses tarretunud ja selle tõttu jube vaikne. Bard ja sunnitult suu kinni! Melangel tõesti ei tea millise needuse ja kättemaksu võib ta nii välja teenida.
Kratsik Melangelile: kõik tuleb kunagi tegijale tagasi!!
Melangel: kui see vaid teie soovide kohaselt käiks.
II e tänane kirjarull (3x hoia ebasurnut)- Melangelile.
Melangel taastab sõnaga musta-obsidiaanämbliku kujukest. Kujuke on tervem kuid tema maagiline väli on nõrgem.
Verekividest kee- Hinkusele.
Täht-rubiin- Melangelile.
Ämbliku kujuke- Erbeliusele.
Madudest põimitud poolkuu amulett skeletilt- Filipile
2 pärli- mulle
Kuldne kamm, juukseklamber- Hinkuse pauna.
Kõrvarõngas, medaljon, hea nahkturvis, selga panduna, ja hea half-plate soomusrüü, kuhugi siia sodi alla maetuna, – Filarile.
Kratsiku sõim- nauding verbaalsest osavusest- Melangelile.
Vara jagatud, jätkame käikude uurimist. Erbelius ja Hinkus lähevad lennates ees. Erbelius nuhib ja Hinkus uurib jälgi. Liigume nii tagasi avanevasse suuremasse ruumi. Siin on inimeste, päkkade ja rottide jalajälgi. Hinkus vaatab ruumi kaugemas seinas olevast uksest läbi.
Meie, ülejäänud, seisame ruumi sissepääsu juures. Märkan silmanurgast mingit liikumist ja hüppan eemale. Melangel, Filip, Kratsik ja tema rott jäävad mingi käigu laest langeva roheka limaklombi alla. Lima on söövitav ja kõik kolm tabatut on nüüd lahustumas. Kratsikul on juba riidekarvakesed juba kadunud ja paisatavad sinised ja punased soonekesed. Kratsik on ajutiselt teinud vahe Melangeli sõimamisse ja kisab nüüd nagu oleks rattal venitusse tõmmatud.
Filipil on oma tragöödia: mu pluus on rikutud.
Kratsiku, inspiratsiooni saanuna: mu blüüz, mu blüüz.
Melangel muutub üldse uduks, laseb limal endast läbi vajuda ja heljub lae alla.
Hinkus tuleb lennates tagasi ja parandab veidi Filipi. Ta teeb kindlaks selle rohelise saasta tüübi, olevat selline roheline ila. Üks rott jookseb eemale.
Erbelius lendab kohale ja sõnub Filipilt saasta ära “haiguse eemaldus”.
Kuna Filip on pea korras, siis mina astun loomakaitse seltsi ja sõnan “haiguse eemaldus” Filipi rotile. Rott sai tatist puhtaks, kuid saba on tal küll täiesti söestunud. Juurde tulnud Melangel kopeerib endalegi “haiguse eemalduse”. Imelik kuid igaühel meis avaldub see erinevalt. Erbeliusel oli tegemist mingi valge kiirgusega, Melangelil mingi rohekas kiirgus ja udu, siis minul kaarlahendus ja praksatused-plaksatused. Ravides selgub roti nimi Tsõkt.
Hinkus räägib meile, et ruumi kaugemas otsas metallukse taga ulatub koridor edasi. Erbelius lendab läbi muud urkad, mida rotid on siia lisaks uuristanud. Ühes neist avastab ta prügikurgaanikese alla maetud kaks hiidroti skeletti. Läbi ukse edasi uurides käigu kaugemasse otsa ei nähta. Käik, õigemini koridor, omab laotud müüritist. Ukse läbistavast Hinkuse silmavaatest ilmutub seal kusagil eemallaiutav puidust tõrs.
Filip uurib lähemalt ust. Kuna midagi hullu pole, avab Hinkus ukse. Uks avaneb. Selle avamine ei käivita ühtegi jama, vähemalt praegu tundub nii. Siin koridoris on hulgaliselt risu ja prahti, puuoksad ja võib olla isegi terved võrad. Okstelt on koor nülitud ja ära tarvitatud. Melangeli esimõte libiseb kobrastele ja hambapuhastamise tahma reklaamile. Lühikene koridor lõpeb veidi avarama ruumiga. Selle keskosas laiutab punane vaip ja sellel neljale jalale toetuv matsakas ovaalne pali. Paika “vaadates” on ruum täidetud kurjuslikkusega. Hinkus vaatab jälgi ja need on samad, mida me eelnevalt kohtusime. Imelik vaid on, et lähemal uurimisel selgub järgnev huvitav tõsiasi. Jäljed ilmuvad ruumi mitte kusagilt mujalt vaid vanni alusele vaibale. Nii võiks olla kui meie ebasurnud hüppasid välja vannist või porteerusid vaibale. Hinkus ei näe vaiba all vähemalt tema vaateulatuses muid objekte. Vanni kohal on kunagi rippunud laest alla suur kandelaaber. Õigemini võibolla rippus, sest! selle vars on ainuke, mis on üle elanud möödunud aastad.
Arutame vanni otstarvet. Selle siseseina uurimine näitab, et mingil mineviku vajunud hetkel oli ta pilgeni verega täidetud. Veri on nüüd imepeeneks pruuniks pulbriks kuivanud. Filipp kontrollib vanni “väge”. On mingi segu nekromantiast ja alternatsioonist. Filarilt saame teadust, et tõrs omab kuuluvust neetud asjade hulka. See olevat koht, kust ilmuvad ebasurnud. Leian, et põnev oleks pali kaasa võtta. Erbelius on nõus ta mulle “kandma”, tätoveerima. Selleks tuleb ta esmalt põrandast lahti kangutada. Erbelius teeb palijalgade ümber kivi liivaks ja veidi valu, mida ma “kangelaslikult” ületan saabki mu nahale pali kujutis. Uuesti kohta vaadates selgus järjekordne veidrus. Kui pali juuresolekul vaip ei olnud maagiline, siis nüüd on, põhiliselt sama kui palil kuid siiski pisiasjades erinev. Rullime vaiba kandmiseks kokku. Oleme just lõpetamas kui kuuleme lähenevaid ja valjenevaid Kratsiku kriiskeid.
Kratsik tuiskab Hinkusest peaaegu üle- ja läbirullides meie juurde ja karjub oma mustade nööpsilmade välkudes: seal ruumis … ähh … puhh, hästi ilmekad ja samal ajal kõigi ülajäsemetega ehk 2 tiiva ja 2 käega viidates toa kaugemas vasakpoolses nurgas algava koridori suunas, on surnud mees.
Hinkus arvab, et kuigi julge hundi rind on rasvane siis uudishimu on see, mis kassi hukka viis. Oskal ei jõua midagi veel arvata kui igaks juhuks võtab asendi, kus ta näeb samaaegselt kokkurullitud vaipa ja kohta kus algselt pali ning vaip olid.
Sellega peatus tegevus veel kordselt 10 ja 11 päeva vahel.