Missiooni +11 päev (oletus), 1ne episood.
Maranea ja Kamien viibivad.
Hinkus püüab kontrollida mõõga intelligentsust, kuid see näib puuduvat, küll on Erbeliuse saual varsaaru. Testiga vaadatakse kahtlustusega üle ka ülejäänud. Imelik kuid Melangel, Erbelius ja Filar ei oma näite.
Samal ajal koob Filip nöörist tuppe oma uuele mõõgale. Umbes poole tunniga on asi, mida vosid nimetaksid avoskaks, valmis. Arvestades võrgu mõõgale tõmbamise ohtlikkust, küsib Filip ravi Hinkuselt. Ja teda ravitakse. Oskal küsib ka kuid saadetakse pikalt.
Erbelius tunnetab, et tema loodusega kokkusulamise võimed on veelgi paranenud, ja kasutab seda pimeduses nägemise parandamiseks. Erbelius “tõmbab siia” ühe hiidnahkhiire. Viimane saabub kohale paraja vilina ja kriiksumisega.
Erbelius- kas sina must, karvane ja muidu vahva olend oled terve ja kas sinu küünised käivad hästi.
Bat- oo jaa, kõik on parimas korras.
Erbelius- kas ma saan sind kuidagi aidata ja ravida.
Bat- mul on ussid
Erbelius “sõnab” kadugu tõbi. Nahkhiir alguses tõmbleb ja siis hakkab eest ja tagant valkjaid niite ja jupikesi välja ajama. Protsessi lõppedes on ta oluliselt kõhnunud ja karv on vähkremisest sassis.
Erbelius, lõpetanud oma nõidumise, küsib- tead ma tahaks vastuteenet ka, üheks ööpäevaks sinu pimedas tajumise omadust.
Nahkhiir- aga kuidas mina hakkama saan.
Erbelius- võtad ühe ravijärgse puhkusepäeva, löö küüned lakke ja ripu.
Igal juhul nahkhiir veendakse ära ja Erbelius “laenab” nahkhiire võimed ja oskused. Algab nahkhiire ropp sõim ja vandumine. Igal juhul kaob ta lõpuks ära. Erbelius näeb nüüd 120′ raadiuses ja oskab muidki asju.
Hinkus: Ee, Erbelius kas sa ei “sõnaks” seda seinale kinnitatud kiviplaati ära.
Erbelius: loomulikult. Ta loeb “sõnad” kivikujundus ja disainib kiviplaadi keskmesse kaselehe kujulise augu. Kaseleht-ava ümbritseb nüüd kena morbrynnilik kivipits kontidest, kolpadest ja muudest sarnastest märkidest. Avaneb hallikas valge sile kivisein mingite juttidega. Ainus, kes suudab midagi rohkemat näha on Hinkus. Kuuldes seda lasevad Melangel ja Erbelius selle nähtavaks kujundada. Melangel “sõnab” keelte maagilise võrdluse ja loeb “Värav avaneb märkidega “#@% (kolm ruuni)” ja veel midagi”. See veel midagi on enamik ja on kustutatud ja mahalõhutud. Erbelius kontrollib oma uuri ja selle väravaosuti jätkab endiselt aiateivaste ja vosi kalosside näitamist. Aspersix väidab, et see on mingi jumalik (elderelemental) srift. Kuna meil siin midagi uut enam pole siis lähme tagasi koopasse, kus komistame (piltlikult) laua otsa, milles turritab kaks kena noolt.
Vaatleme lauda nüüd lähemalt. See on männist. On mõned sahtlid. Me avame nad ja kõik nad on tühjad. Haldjate paranoia ei lase ennast ninapidi vedada ja Hinkus “vaatab” lauda ja … loomulikult on seal salasahtel. Melangel ja Filip püüavad seda edutult lahti kangutada. Nende küüned on valmis murduma, kuid sahtel on endiselt eneses kindel Melangel vihastub ja “lausub” murdugu see sahtli maagia. Käib plopsatus, sahtel avaneb ja sealt hakkab välja susisema paksu tumelillat suitsus. Suitsus vilksatavad sädemed ja mingid muud asjad.
Laua juurde tekib selline mustjas lilla junnjas kogu, kellel on neli kätt. Seda kogu ümbritsev lilla suits pöörleb ja keerleb. Kust suitsu keeris puudutab lauda sealt hakkab lauast välja kulutama sädemeid. Olend on 3m pikkune humanoid. Tal ei ole silmi, või neid ei ole näha, sest ta vaatab enda sisse, enda nabasse. Suitsukeeris riivab Melangeli ja Hinkust. Laud on tervikuna keerises ja selle tõttu vuhiseb laud sädemekeeriseks, loetud hetkedega on lauast järgi tolm, mis püüab põrandale langeda kuid dematerialiseerub ammu enne seda. Riivata saanud Melangeli ja Hinkuse ihu justkui kuivab ja muutub seejärel tulekeeleks Hinkusel ja tuulekeeriseks Melangelil. Mina, Filip ja Kratsik põgeneme koridori lõhutud uste riismetele. Aspersix teatab kõlaval hirnatusel, et see kes nüüd ei jookse, on rumal. Järgnev näitab kas haldjate rumalust või haldjate võimekust ebameeldivaid üllatusi lahendada. Erbelius vaatab meie poole tulles uuri ja selles pole midagi uut. Jõuan teatud kahtl! use tõttu hüüda talle, et ta vaataks ka liivakella. Liivakellas näeb Erbelius, tahtepingutusega, et liiv on võtnud tormise mere, lainete harjade vormi. Kuid piisavale kaugusele ehk meist mööda jõudes liiv taastab oma tavalise vormi. Erbeliuse järel tormab meist mööda Filar, kes peatub hingeldades minu seljataga. Melangel taandub veidi eemale, võtab välja saua jupi ja “sõnab” kasi minema ning “sõnab” äramuutmise. Kõik arkaansed tegevused olid tulemusteta. Hinkus taganeb meie juurde ja “sõnab” siit äramuutmise, jällegi nullise effektiga. Nelikätt ümbritsevas keerises on kogu aeg midagi sädeleda. Sädelus tekib siis kui keeris puutub koopa seinu, lage ja põrandat. Nüüd näeme, et hoolimata suurest enesesüüvimisest, märkas tundmatu Melangeli trikke ja lennutab tema pihta tombu. Mööda.
Filip laulab ja laseb nelikäe pihta noole. Nool tabab ja kaob keerisesse. Kratsik küsib kas me palume tal kollile tappa anda. Kuna haldjad on uhked, siis tehes ette hirmsa näo, Kratsik hoiab oma tegevuse varuks. Mina “sõnan” maagilise noole ja saan aru et olen algaja kobakäpp, sest see ei oma tabades mingit silmagamärgatavat tulemit. Filar on nii paanikas, et kardan selle nakkavust. Melangel “sõnab” kaks korda järjest kao minema. Hinkus “paneb” endale peale püha hoolekande ja laseb kolm korda kolli. Koll leiab, et me oleme huvitavad ja tuleb meie suunas. Aspersix arvab endale aitavat ja suundub minema.
Filip laseb noole, tabab, kuid saavutab ainult Kratsiku tunnustuse, kes talle õlale patsutab ja brechtis “gut, gut” ütleb. Enda loodud sillakesesest 6m eemal koridoris seisev Erbelius “manab” end ninasarvikuks ja lausub oma ninal olevale sarvele tubli vääristuse. Mina, Kratsik ja Filar taganeme sillale. Melangel “sõnab” veelkord nelikätt ära. Viimane haarabki lõpuks, millestki mis võiks olla tal kael. Seejärel võtab teda ümbritsev keeris värtna kuju, mis taganeb koopa keskossa. Koridor ja maa meie jalgade all on hakanud värisema. Hinkus laseb nagu tiirus neli korda värtnaks vormunud kolli. Värten teeb täisnurkse pöörde, nii et värtna telg on paralleelne maaga. Kuuleme heli nagu oleks katkenud vibunöör. Koridori suudmesse koopa juurde on valgumas must udu. Udust tuleb musta kapuutsiga mantlis kogu. Kapuutsikandja vaatab koopasse ja virutab sauaga vastu maad. Hinkus teatab, et korda armastav kurjus saabus. Kohta kuhu oli suunatud sau hakkavad ilmuma soomusrüüdes ja k! ahekäemõõkadega skeletonid, samuti kord ja kurjus tüüpi. Skeletonid asuvad kohe nelikäe keerist raiuma. Mõõkadest lendab sädemekimpe. Nüüd pöörab kapuuts nii, et selle pimedusest võiks see keegi meid vaadata.
Melangel hüüab üle õla meile, et see on “kaitsja”.
Mina: Kes, see deemon võtku, on”kaitsja”
Melangelilt lühiselgitus: kaitsja on keegi “varjus” võimul olevatest, seega kas õue illusionisti kontrolliv nekromantser või nekromantser-illusionist. On väike võimalus, et kaitsja võib olla haldja taustaga. Kuid korda armastavaid haldjaid on ikka vähe.
Mina: võiks vaatama minna.
Hinkus valjuhäälselt: tore sind siin tervitada.
Erbelius: tere ka.
Hinkus, kõrghiiglaste õllemurdes: tshauki.
Hinkus püüab vaadata varju. Oi üllatust, seal on linn, tumehallides ja mustades toonides hooned ja taevas. Mööda tänavat lähenevad rivikorras skeletonidest ratsanikud. Siinsamas kõrval seisavad veel kuus soomusrüüdes kahekäe mõõkadega skeletoni. Hoonete vahelt paistvas hallis taevas libisevad kiirelt süsimustad pilved. Tänava ääres seisavad kõrged terved hooned. Need on kuidagi pöördes, hullud ja nihkes ning haldja töö see pole. Siin on keegi valge mantli ja kapuutsiga tegelane, kelle suunatud pilk annab aimata, et ta näeb Hinkust.
Tagasi meie ASi (Azrai Struktuuri): juba siin olevad skeletonid jätkavad värtna raiumist. Värten võtab ketta kuju ja püüab eriti ägedalt skeletone lihvida. Ühe neist ta niidabki maha.
Kaitsja vaatab taas ketta poole ja virutab teist korda sauaga vastu maad. Saua tabamiskohast hakkab tulema ja laienema must udu. Must udu liibub põranda lähedale kuid laieneb kiiresti. Keegi , Hinkus või Morbrynid, hüüab, et see tekitab ühenduse negatiivse energia plaanile. Melangel kaalub küsimust, kas võtta kapuutsi kandja kontrolli alla või mitte.
Skeletonid tambivad värtna lõpuks põrandasse. Vaese nelikäe juurde lisandub veel kuus soomusrüüdes skletoni nii öelda nelikäe tasalülitamist vormistama. Erbelius seda negatiivset suitsu lähenemas nähes “muudab” end zombi-ninasarvikuks. Mina, Filar ja Kratsik lahkume väledalt tõrreruumi. Näen joostes, et Filari nahkturvis on jalgevahelt märjavõitu. Filar tormab siin ukse juurde ja karjatab. Melangel taandub ninasarvik Erbeliuse kõrvale ja zombiztub. Hinkus lendab lae alla ja liibub vastu seda. Must udu temani ei ulatu.
Kaitsja lööb sauaga kolmandat korda vastu maad ning meie zombi sõbrad said aru, et see oli käsk: kõik ebasurnud minu juurde ja jooksuga, himuga. Erbeliuse ja Melangeli jaoks oli “kutse” ületatav. Lisaks saabunud skeletonidele lisandub siit AS’ist üks reibas kondimees. Filip jookseb musta udu eest põgenedes meie juurde. Ta jätkab laulmist. Filar teatab, et eesruumi sisenev käik on kinni varisenud. Poeme kõik võimalikult lae alla. Melangel seab oma “suure ja armastatud juhi, õpetaja ja kes iganes sõrmuse valmis juhuks kui kapuutsikandja midagi halba ette võtaks. Hinkus seab valmis oma salaruumi kuhu kaduda viimases hädas. Tema enesetunne pole juba praegugi hea.
Morbrynnide juurde jõudnud “kaitsja” lausub elvenis: sau, sinu, Melangeli käes. Kasulikum teile see ära anda. Teile sellest abi ei ole.
Laekub käigusuudmesse lumivalges kuues tüüp, kelle juurde kogunevad skeletonid. Kaitsja pöördub Valge poole ja ütleb, mittekuuldavalt midagi, ja lisab mõned käeviiped. Morbrynnid teevad unisoonis “sõnumiste” ja “motiivide mõistmiseks” pingutusi. Maagiline komponent oli pea olematu kuid sisuliselt tähendas see “oota veidi”. Hinkus on üldse pööranud “varjus oleva Azrai templi fassaadi memoriseerimisele.
Mina ja Filip ronime ja kinnitume lae alla. Haldjakujus mitte kodunenud Filar jookseb paaniliselt all põrandal ringi. Tema kui rott ju võiks teada, kuidas lae alla ronida.
Erbelius “vormub” Melangeli kõrvale teiseks haldjazombiks. Melangel otsustab vastast moraalselt lüüa.
Melangel: Meie oleme siin oma ISANDA käsul korda loomas ( 
Erbelius, omaette ja hästi-hästi vaikselt: Melangel on HULL.
Lausudes vaatab Melangel halvakspanuga põrandal tõmblevat udu.
Kaitsja silmavaade klammerdub Melangeli ja Erbeliuse silmadesse, mida viimased püüavad ja edukalt väldivad. Vaate hetkel tunduvad kaitsja silmad olema palju lähemal kui tegelikult need olla saaks.
Kaitsja: Ma pean teid silmas!!!
Seejärel tõmbub ta eemale, lööb sauaga vastu maad ja kogu tema kamp kaob siit. Musta udu ta siiski kaasa ei võtnud. Kadumise ajal ütleb ta veel midagi valges kuues olevale valge saua omanikule. Viimane tõstab saua peakohale ja hakkab seda keerutama. Saua kiiruse suurenedes muutub “loor” taas läbipaistmatuks.
Nüüd oleme mina, Filip, Kratsik ja Filar tõrreruumi ukse juures, kes kuidas lae alla kinnistunud ja Erbelius, Melangel ja Hinkus koridoris. Kus täpselt asub Aspersix ma ei tea. Filari asukohta tema kaootilise liikumise tõttu pole täpsustatud, sest tema puhul on rakenduv brechti divinaatori Heisenbergi printsiip.
Eeldada võib, et käes on 11 päev.