Missiooni +11 päev (oletus), 2ne episood enne puhkamist.
Kamien siin, Maranea viibib.
Olen jätkuvalt Filipi, Filari, ja Kratsikuga eesruumis. Must udu liigub meie poole põrandast välja aurates 4, 5-5y sekundis. Samal ajal zombeeritud morbrünnid toimetavad diskussiooni musta udu loomuse üle. Udu on ilmselgelt üheksanda raskusastme “sõna” ebapühade ravi-ala, mis kestab nii mitu tundi kui tugev kui oli selle “sõna” ütleja. Oletuslikult, morbrünnide arvates, oli kaitsja 24 või 25. Järgmine oletus on vastu “sõna” kohta, võimalik lihtsalt tühistus või suurem tühistus.
Mina olen lae alla kõndinud. Kratsik on uttu “läinud” ja Filip teeb ilmselt valmistusi selleks. Hinkus lendab meie juurde jättes zombid omapead.
Täpsustusi kaitsjatest ja konkreetselt siin käinust. See oli khinasi minevikuga, võib olla. Kaitsjad on Varjus võimsad, võib olla oleksid nad seda Ceriliaski, kuid nende liikumisvabadus on siin piiratud. Kaitsja on alustritelt pärit hüüdnimi ajast kui juba meiegi tuttav Enlil oli püüdnud neid ebasõbralike kavatsustega külastada. Kaitsjad olid Enlili kuidagi takistanud.
Erbelius sõnab suurema tühistuse. Tulemusi see ei anna. Meie siin Filipiga vahetame kiirelt arvamusi teemal kas tuulemüür plokeeriks udud liikumise või mitte. Mina hästi ei usu, sest arvan udu põrandast emaneeritut. Filip siiski proovib ja näe imet, toimib see. Hinkus seab lüüra ehituslauluks valmis.
Udu jätkub tuulevalli taga tõusmist, kuid ei kerki laeni. Filipi soovitusel valmistun valli lappima või uuendama. Filip saadab telepaatilise sõnumi Erbeliusele ja Melangelile. Morbrünnidel, Filipi arvates, on kallal vaimse impotentsuse hoog. Sama hästi võib see ka krooniline olla.
Erbelius tegelikult tunneb, et temani püütakse ulatuda, ja ütleb Melangelile: mulle tahetakse pähe ronida.
Melangel: pole lugu, mul on üldse kõva pea.
Erbelius virutab sauaga vastu maad ja erilise tahtepingutusega “sõnab” suurema tühistuse. Udu hakkab kiirel hõrenema ja kaob mõne sekundiga kõikjalt. Filip ohkab kergendatult.
Erbelius ja Melangel longivad zombidena meie juurde. Erbelius on nii õhevil, et teeb Melangeli ümber tiire. Oma jalutuskäiku rikastavad nad botaanilis-biotsönoosilise diskussiooniga turba sambla kasvu erisustest raba-laukasoos ja lauka-rabasoos, eelkõige laipukonserveerivate omaduste vaatevinklist. Hinkus paneb lugulustipilli tööle ja laseb sõnade saatel “julgesti vennad nüüd tööle- ja mis kõik seal tulevad, lõpetades- kostab siit võitmatu väega vabanenud haldjate hääl”. Lugu ja laulu leelotatakse paarkümmend minutit ja lõpuks on allavarisenud pinnas topitud püünise sahti ja roti urgudesse.
Lõpetanud töise tegevuse, räägib Hinkus meile, et ta on näinud Azrai templit teispoolsuses. Kui ta nüüd püüab vaadata, siis näeb ta jälle ainult loori. Avaldan arvamust, et sel juhul on üks kahest illusioon- kas Azrai tempel koos linnaga või vulkaan teispoolsuses. Viimaks teeb Hinkus faasruumilise katse, lastes oma viiekordse karastusega noole varju. Varju ta ei lähe kuid selle asemel tungib ta siin sügavalt koopaseina.
Järgneb kaootiline tegevus. Filar läheb vaatama ja hindama rottide surelikkuse taset. Melangel lööb külge Aspersixile, pakkudes talle võimalusi naudinguks. Aspersix teeb ujedat nägu ja kiikab silmanurgast Hinkuse poole. Viimane on samuti keeruliste valikute ees. Lõpuks Melangel “teeb” tuulepöörise Aspersixi kõrvale. Kui juba väe kasutamiseks läks, siis Erbelius ravib Filippi ja teise liigutusega “uuenduslik puudutus” mind. Lõpuks pöörame puhkama. Melangel “paneb” tugevdatud kaitsevälja Filipile ja mulle. Lõpuks asuvad Melangeli nööritriki nimelisse ruumi Melangel ise, Filip, Kratsik, Filar, Erbelius ja mina. Hinkus poeb koos Aspersixiga oma pauna. Muidugi nii väheses ruumis leiab Kratsik põhjuse laiata promodes end ja Filippi. Päeva kõvemad tegelased olid loomulikult Kratsik ja mööndustega Filip.
Tekstinäide Kratskult: ma oleks tolle (peab silmas kaitsjat) kaltsudes vaese, vana, väsinud ja haige tegelase ainult vasaku käega, sest parem oleks hõivatud olnud mu silmade kinnikatmisega, tagamaks mingeidke shansse vastasele, läbiklobinud.
Kui meie meelelahutuse tagab Kratsiku skaldioskus, siis Hinkus vaatab imestuse ja üllatusega läbi oma uneluse, kuidas aja kulgedes ja puhkamise edenedes, Aspersix üha väheneb ja väheneb. “Ärkamis ajal” sobib Aspersix brechtide nuku Claudia Barbi’e nuku-toakoeraks, olles turjakõrgusega 1, 25′. Kui tema lakk ja saba oranzikalt ei hõõguks, siis oleks teda raske märgatagi. Nii või teisiti on puhkeaeg läbi ja meie asume taas oma rasket igapäevast lembast ja veini teenima. Oletada võib, et tegu on ikkagi 11 päeva pealelõunase ajaga.
Esimene tund pühendatakse enda vormi viimisega. Laetakse “sõnu”salvedesse (arkaan tehnoloogiline nimetus on sõnumipinu ehk lühidalt pinu), vehitakse niisama käte ja jalgadega. Lõpuks pomisevad Melangel ja Filip sõnu endile. Filipi pominas on kuulda, midagi kassist. Melangel algab kassist ja siis mööda nimekirja edasi: üldine tugevdus. Mina “ravin” veidi Melangeli.
Esimene tegevus: lähme tuttavat koobast vaatama. Meid võtab vastu kvartet neljast skeletonist, kes harutavad enda ees olevat kraamihunnikut. Nende kõrval on püramiidi seatud viis, just nimelt viis, oda ja nende najale toetatud kilbid. Kiire kontroll näitab kaootilis-kurjuslikku loomust ja oma olemuslikult tavalist skeletoonlust. Ühel hetkel pöörab üks neist oma silmakoopad, mille sügavuse kumavad hõõguvpunased sädemekesed, meie poole. Samal hetkel väljub peldiku käigust must skeleton. Kõik kondid tõusevad ja haaravad oma odad ja kilbid.
Melangel seab end tegevusvalmis. Erbelius koputab sauast välja “minu kallid kondikesed” . Filip, olles innustatud eilsest Kratsiku sõjapropagandast, haarab mõõga ja tormab võitlusse sõnadega- deemonid võtku, kes iganes te olete. Kamien võtab kätte kaduda valguse ja varjude vahele. Hinkus “sõnab” ebasurnute käsusõna ja käsutab neil seina äärde rivvi võtta. Valged ongi juba pöördumas kui must viipab odaga meie suunas. Ta oleks võinud viimase siiski tegemata jätta, sest Filip ründab. Ennem saab Filip sihtmärgiks kolmele odaotsale valgetes luistes kätes. Filip libiseb neil eest ja lööb musta luise tegelase kondipuruks (absoluutselt poliitebakorrektne).
Melangel saab asjale kohe pihta ja lasub kurbusevärinaga hääles: näe katki tegi ilusa skeletoni.
Kratsik: nägite kuidas tuleb käituda (ilmselt ta tahtis öelda: nägite, minu kool).
Valged skeletonid ründavad Filippi ja Kratsikut, ilmselt Kratsiku ülbamise pärast. Filip saabki veidi kriimustada.
Erbelius: laske nüüd käia.
Hinkus “sõnab” ebasurnud alluge. Ta käsib neil jälle rivistuda.
Ei tea kust on skeletonide juures Kamien, kes siuh ja säuh ning veelkord, saadab põranda poole kondipuru ja -killud. Olid skeletonid, enam ei ole.
Seda nähes laulab Filip:
tüüpi kolm seiklejaid on
ühed neist tõelised tegude tegijad
teised neist vaimult võimetud ja
kolmandad tipp hiilijad ja tapjad (nn võtmereindzerid).
Talle vastab Hinkuse nutulaul: minu 800 ühikut tsivilisatsiooni, läks sinu, Kamieni tõttu kaduma. Seletuseks 800 civ/au on nelja skeletoni turuväärtus.
Kamien: olgu ma tekitan olukorra kus sina mulle 800 civ/au sisse jääd. Selgituseks: civ/au on teenuse ühik haldjate vahel, kes mingi arusaamatuse tõttu ei saa otse au-des asju ajada, kuid kes seda mingi altenatiiv-au-võlaühikuna kasutavad.
Melangel “lausub” kus siin väge on?
Melangel näeb, et koluhunnikus, mida sekeltonid ennem sõelusid, on kaks nõrka maagilise auraga eset. Melangel “lausub” loen vägejuhtivaid tekste, sest need esemed olid kaks kirjarulli. Ruunid on mõlemal kummalised ning ühel kirjarullil isegi nad luminestseeruvad.
Kirjarullidel:
– parandatud kõhurääkimine (improved ventrilogism), emuleerib 1 olendi oskustasandi kohta raadiuses 25’+5’/level, nn 2se oskustaseme nõidus
– suurem haisu pilv (greater stinking cloud) 10′ oskustasandi kohta laiuti ja 5′ oskustasandi kohta kõrgust, kestusega 10 tegevustsüklit + 1tsükkel/tasandi kohta. Muidu täitsa tavaline haisupilv.
Erbelius kasutab erioskusi ning hindab kulla ja muu kraami väärtust. Seda on 300 Ag, 160 Au ja 40 Pt münti ning 400 Au eest muid esemeid. Mündid on enamik vermitud päka tasavallostas. Raha jääb Hinkusele ja muu kallisvara pluss skrollid Filari kätte. Viimane soovib kirjarulle kasutada amulettidena. Helendavate tähtedega rull võib tõesti peen välja näha.
Vaatame üle peldiku ruumi. See on endiselt süütult elutu. Heites viimase kahtlustav pilgu väravale seame sammud vastu uutele avastustele ja seiklustele.
Uus koridor asendub peatselt uuristatud käiguga, mida on viimati tallanud skeletonide kirsad, igas mõõtmes unkhegid, goblinid ning mingid suuremate jälgede omanikud. Viimased defineeritakse ogredeks. Lõpuks jõuame suure maaaluse saali serva.
Melangel küsib Aspersixilt: kas sinult saaks tuld suuremaks puhumiseks laenata.
Aspersix vastab solvatud eneseuhkusega silmavaates.
Melangel “sõnab” rokkiva valguse ja saadab selle ruumi pidi liikuma ja ühtlaselt valgustama. Saali keskel voolab umbes 5y laiune jõgi. Valgustatud ruumis näeme nii jõe suubumist kui ka väljumist koopast.
Melangel, nähes sellist suursugust LOODUSE meistritööd, muutub luuleliseks ja kirjeldab jõe läbimurdist kaljumasiivist “kord Peeter Suur raius akna euroopasse.
Ruumi uurides näeme roti arhitektuurile omaseid urusuudmeid ja ühes nurgas suuremat enamikus kinnivarisenud käiku.
Erbelius Filarilt: mis käigud need on.
Filar: me oleme jõudnud rottide linna.
Erbelius: kuule Filar, kutsu nad nõupidamisele, on asju arutada.
Filar kutsub korra, kutsub kaks ja kutsub korda kolmandatki veel, kuid vastab talle vaikus ja vetekohin.
Erbelius: kuhu läheb varisenud käik
Filar: see läheb edasi linna, suurde linna. Peale rusuhunnikut viivad astmed alla poole.
Erbelius: Filar, kallis, kas sa jões siinses ujunud oled.
Filar: olen, aga vool läheb seal peatselt kiireks, see tähendab allavoolu on nii. Ülesvoolu nii 3 kaabeltau kaugusel see jõgi üldse algab, immitsedes lugematutest pragudest ja lõhedest.
Toimub arutelu koobastiku uputamise võimaluste üle. Alguses sulgeda seljataga äravool ja seejärel jälle ujutada tulvaveega üle ka äravool. Mingil põhjusel seda ei tehta.
Seades sammud rusude ja käiguseina vahelise kitsuse poole sõnun mina noole sulissabale valgus ja sätin ta varustuse külge. Liigun nüüd teisena minu ees lendava Hinkuse järel. Kogu seltskond kämob. Puhtalt reflekteeruvalt püüan ka kuid, siis saan koos teistega naerda. Tuli õlajuures põlemas ei ole pimedas just kerge vaateväljast kaduda. Mööda käiku edasi minnes lõpevad rusud ja algavad kahes suunas avanevad urud. Ees on pimeduses laskuvad astmed kui.
Külgedel avanevatest käikudest sähvavad rapiiriterad minu, Hinkuse ja Melangeli pihta. Mina ja Hinkus saame pihta. Hetkeks tunneme nõrkust, kuid meie haldjaveri tõrjub mürgi mille suskasid meisse rappiiri otsikud. Jõuan märgata, et mürk nende teradel on mingi purpurne ollus. Eemalt kostab Filari haldja keelseid lõikeid ja rotikeelseid vilesid. Haldjakeeles on see, et ärge rünnake, me oleme omad.
Sellises lluandrahtlikus taussüsteemis katkeb reaalsuse voog, jätkumaks … .
Käes on 11 päev, teine jupp.