Missiooni +11 päev (oletus), 4s episood.
Maranea ja Kamien siin, Hinkus ja Aspersix ära.
Poole võitluse peal ülbab Kratsik vahelduseks Melangeliga, pakkudes viimasele laenuks kannikeste hooldamise käsiraamatut. Erbelius otsustab ümber ja ei tee leeki ebasurnute pihta vaid “teeb” selle asemel endale hõõguva silmavaate (nether gaze) ja vaatab ebasurnute poole. Neist esimene otsustab vaatamise mängu vastu võtta ja kaotab sellest osa oma ebasurnulikkusest. Erbelius leiab tervisliku olevat koridori taganeda. Meie juures libastub teine ogre ja püherdab nüüd Melangeli liuväljal.
Kamein kaob hetkeks oma sööstu ning hetk hiljem laskub krõbinal käigu põrandale viie ebasurnu kondipuru. Kamieni kiirendus on selline, et kuigi kõik viis püüdsid teda tabada lõid nad kõik mööda. Juurde jõudnud kolm skeletoni kobistavad Kamienile jälle mitte pihtasaamise.
Maranea vaatab seda kergendatult sõnades: siin pole nüüd mul midagi teha, ja sammub meie ogre seikluse juurde. Sisenen tuppa ja tõmban hetk hinge.
Melangel hüüab Filipile: ütle, kes neist on pealiku moodi!
Filip astub paremaks pilguheiduks tuppa ja saab kohe laksu nuiaga ära, nui püüab veel eraldi lüüa kuid ei taba.
Kratsik: abhi, abhi, meite omasid pekstakse, ja tormab tuppa, kus ka kohe laksu saab, kusjuures temale saab nui veel eraldi pihta. Kratsikut löönud ogre oli punaste juuste ja sarvedega ning tema nui on graniidist. Ðamaanil on söestunud puidust 8′ malakas ½’ läbimõõduga. Peale selle on kahel ogrel sinisest liivakivist nuiad.
Filip laulab: Mina olen nüüd ja siin Hinkuse asemik ja te peate kuulama. Jumal kutsus asjatoimetuste tõttu Hinkuse ära.
Ogred reageerivad Filipi üleskutsele loiult. Kratsik uurib, et kas ta võib mõne ogre kõrvale toimetada. Filipilt ära saatmiseks loa saamisel löövad mustad nööpsilmad särama ja küünisetga mängides lööb ta lähima suunas. Käib hele plaks ja ogre kaob. “Sõna”, mis kostus Kratsikult, oli Flegiston, Melangeli sõnade kohaselt mingi Abyssi kohanimi.
Ogred lähevad liikvele ja nuiavad Filipi ja Kratsikut. Filippi löönud graniitnuiast virutab veel rusikas takka pihta ja Kratsikut krabab sinisest liivakivinuiast vettpritsiv kämmal. Ðamaan “sõnab” lume/jääpalli meie pihta. Igal juhul on jääkillud teravad ja suure hooga lennates tekitavad nad päris korralikke haavasid. Mulle aitab ja otsustan oma meeldivamat külge näidata. “Lasen” paista oma verevõimelisel väel ja tundub mõjuvat.
Selja tagant koridorist kostab rähklemist ja ähkimist, kus kaks ogret libedas ringi püherdavad.
Kamien liigub mõõkade vihisedes läbi langevate ebasurnute käiku pidi edasi. Käigust kostab Erbeliusele, et seal on veel üks tuba ja kolm korda ebasurnut paska. Viimaseid sõnu saadab jube vandumine ja võib mõista, et hetkel on Kamienil halvasti. Käigust tuleb valkja valguse sähvatuse kuma ja plahvatuse kaja. Rjurikute rahvatarkus võtaks Kamieniga toimuva kokku- leidis vikat kivi.
Maranea pobiseb meie juurde tulles mingist hilinenud “vastu-sõnast” ja leiab meile teatamiseks, et mitte kinni seisvad asjad tuleb siiski kinni lüüa ning hammas hamba ja silm silma vastu. Väga kuri ksavieli nõid vormib meie vahele ogrede pihta kiir-napalmi (eriti kõva fireball). Üks ogre, Argos nimelt, vajub hunnikusse ja muud on nähtavalt kõrvetada saanud.
Mina ütlen ogredele koblinaatselt: nägite nüüd millega teie tüli norimine ja vastuhakk lõpeb. Kas mina, minu sõnad või see, et see koblinoidselt kõlas, kutsub esile äkilise reaktsiooni. Ogred heidavad nuiad, kus seda ja teist ja tormavad minema.
Filip ja Kratsik püüavad minema tormajaid segada kuid eriti see neil ei õnnestu. Ðamaan valmistub mingiks nõiduseks.
Kamienil on jätkuvalt halvasti ja Erbeliuseni ulatub karje: deemon võtku, enesetunne on nii shit (oskal- see on brechtide halvasti tõlgitav kuid ropp sõim).
Melangel Maraneale: valgustatuna ja isegi võlurina, kas sa valvaksid mu keha.
Melangel heidab see järel ennast pikali võtab kätte kristallkuuli ja tardub sellesse põrnitsedes. Ta püüab hingeväljas leida ogrede hingesid leidmaks nende hulgas pealikumat.
Filip laulab midagi kole ähvardavat ðamaani põrnitsedes. Ðamaanile ei näi see eriti mõjuvat.
Kratsik: kas ma võin tema ka ära “kaotada”?
Luba saamata, teeb Kratsik viie kordse võlu-lasu ja … olulist mõju sellel ogrele pole. Püüan ðamaani nõidust segada ja lähen virutan kaks kiiret torget, saan hoopis ise mingi reflekteeruva põletuse. Ðamaanil tuleb nõidus välja ja kaob plopsatuse saatel “vähema ruumi ukse” kaudu minema. Libastatud ogerd saavad jalule ja nuiavad Filipi pihta ja edukalt. Filip on kohe üsna lömmis. Kratsik jagab Filipi saatust.
Hoopis teises käigu otsas jätkub Erbeliuse ja Kamieni privaatseiklus. Erbelius ei jäta endise pea-koja esindajat ärritamata.
Erbelius Kamienilt: Kas sa oled nüüd nõrk?
Kamien: olen jah ja needuse all pealegi.
Erbelius astub tuppa ja “lausub” negatiivse energia kilbi (nether shield) ja hõikab Kamieni ahistavatele skeletonidele: lööge mind, lööge vaid!
Kamien on end kogunud ja asub kolme skeletoni purustama. Skeletonide arv oli isegi needusest nõrga Kamieni jaoks eba piisav, sest sõnadest “snips-snaps-snurre” viimane rippus veel õhus kui kondi puru oli langenud.
Erbelius hindab olukorda ja arvab: ah see ajutine haldja-gripp (enervation) mis sul kallal.
Maranea on tige ja lõpetab väe laskudega ühe Filipi rünnanuist.
Minul tuleb peale haldja-armastus ja annan kaks ?ravi?jooki Filipile ja hoiatan, et nende Excelsiorist saadud pudelite sisu ei ole eriti täpselt selgitatud. Filip on tõsistes hinge ja kehalistes piinades, kuid häda ajab haldja eksperimenteerima. Filip joob ja mina vaatan üksi silmi. Esmane effekt on see, et Filip kaob, selgub et ta on nüüd koridoris tagasi, teiseks ta on nähtamatu ja kolmandaks “ime küll” mõned vähemad haavad ja valud on kadunud.
Üksi jäänud Kratsik on endiselt ülbe deklareerides: meie Filipiga tuleme ja lähme kui meie seda tahame!
Ðamaan teeb midagi ja midagi juhtub siin olevate nuiadega. Nad muutuvad ebastabiilseks ja üks neist plahvatab.
Kratsik, ropu brechtisõimu : no shit Ðerlok; saatel langeb esimest korda ebakaunilt põrandale kokku.
Ellujäänud ogre põgeneb ümber nurga pimedusse.
Melangel liigutab end ja ajab püsti; neetud kõik ogred on vaateväljast kadunud.
Kamien Erbeliusele: näe siin on uks.
Erbelius püüab ust lahti nügida, tulutult. Nüüd ka uksest lähemalt. Ukse on ümmargune, läbimõõduga 5′ kuni 6′. Uksel on korralik pentagramm, mille kesk osas on kiivristatud pealuu. Erbeliuse kompass näitab märki kui “väravat”. Märgi ja kogu ukse võlu-emanatsioon nõrgeneb ühtlaselt kuni peaaegu olematuseni. Erbeliuse katse mõista hääbuvat ukse maagiat ei anna ühest vastust.
Kamien kontrollib ust lähemalt ja teavitab Erbeliust: siin lõksu pole.
Maranea “vaatab” üle mahavisatud nuiad ja need on maagilised. Vaadates suure kahtlusega ebastabiilseid nuiasid, minu arust, astun kössivajunud Kratsiku juurde, heidan ta õlale ja taganen koridori nuiadest eemale. Tagasi tulnud Melangel “sõnab” endale väekilbi ja läheb ogrede lidumiskoridori uurima, paludes tagada Maraneal katet. Koridoris saan osaks tõsisele hämmeldusele kui keegi nähtamatu joodab minu poolt hoitud Kratsikule sisse mingit jooki ning heidab see järel maha mulle tuntud pudelikese. Ju see Filip on. Nüüd kaob Kratsik. Arvan, et ravijook vist toimib kuid omab kaitsva iseloomuga kõrval efekte. Meie juurde laekub kergel jooksu sammul Erbelius. Tal on kavatsus üle libestuse ogret jälitada. Erbeliuse hüpe on ilus kuid lühike ja lõpeb maandumisega Melangeli pandud liuvälja. Edasine Erbeliuse tegevus on kerge püherdamine.
Kamien püüab ukse maagiat kontrollida. Maranea vaadates kakerdavat Erbeliust arvab, et kuigi siin pole kellelgi tulenoolt sappa panna, ei hakka tema morbrynnile liuväljal seltsi pakkuma. Mina, olles järjekordselt ärakulutanud kogu väelise vääristatud soomuse, teen endale tavalise soomusvälja.
Põrandal võtab kõikidest elulistest keerdkäikudest tülpinud Erbelius sisse vähima energeetilise asendi ja asub suurte kivide keeles rääkima nuiaga.
Melangel vaatab nukrutseval pilgul koridori, kulgeb sellesse 15′ ulatuses ja pitseerib käigu ajutiselt kleepvõrguga (web). Melangel laekub ilmse kavatsusega saagi korjamiseks kuid oi imet. Midagi väärtuslikku siin pole. Ainsad maagilised esemed on nuiad. Võime kurvastusega nentida, et taganevate ogrede küljes lahkus kaks kukrut. Viimane tõsiasi viib Melangeli agressivsuse hooni, mis maandatakse ogre laipade togimisega. Neid on siin neli, viies on liiga kaugel, kusagil Abyssis.
Maharahunenud Melangel suundub Kamieni juurde. Kohale jõudnult hindab ta Kamieni probleeme. Viimati tekkinud probleemiks on “kõvemat sorti ebasurmuse ruun”. Filip teatab hirmsast Kratsiku puudusest. Erbelius saab lõpuks loigust välja ja teatab ruumidesse vaatamise järel Kratsiku leidumisest toas, kus enne ogred üksteist kolkisid. Kratsik on nähtamatu kuid end jalule tõusnud.
Lühikese kõrvalepõike järel pöördub Erbelius taas nuia poole.
Erbelius: kas sa hakkad jälle puksima?
Nui: ei hakka, mina teen seda vaid enesekaitseks, löön vastu kui vaja. Halb on see et pean siin ühel kohal paigal püsima
Erbelius: kust sa pärit oled?
Nuia vastusest tuleneb, et ta mingi elementaal plaani Maa provintsist on. Alguses olevat ta toodud kuhugi mujale. Erbelius arvab et Vosgaardi. Seejärel olevat keegi vibreeriv olend vedanud ta siia. Suurte käes oleme hiljutisest ajast.
Erbelius nuiale: kas ta teab kas siit on “väravat” sinna koduplaani on?
Nui arvab, et on siin olude sunnil. Meie huvitatuse tõstmiseks ütleb, et mitte teab kui ammu olid siin mõned meie taolised. Nemad olevat lubanud ta lahti lasta ehk vabastada needusest. Needuse all olekut peab TNTR-PPDSTP-TAŽGTR-PÕPD-SÕTP “kibedaks tõeks”.
Erbelius: kuidas sa neid suuri ei löönud?
TNTR-jne: miks ma neid pean lööma kui nemad mind ei löö vaid õrnalt hoiavad.
Erbelius, äritsemise lainel: kuidas sa saad mind aidata kui sind nuiast välja võtta?
TNTR-jne: oh ma saan liikuda kui olen sauast väljas.
Nüüd sekkub terronis toas vedelevad ülejäänud nuiad: see seal on TRPKLGH… … (ebatsensuurne terronikeelne isiku kirjeldus viitega kehvale materjalile). Järele küsides selgub, et sõnavõtnu nimi on STÈH-PPRWTP.
Erbelius, kummardudes häält tõstnud nuia kohale: kas sina STÈHjne oled kõvem tegija kui TNTRjne.
STÈHjne, vihastades nii rumala küsimuse peale virutab Erbeliuse pihta. Seejärel defineerib, et tema on selline tegelane, kes ise käi vaid keda hellalt kantakse. Eelkõige selletõttu, et olles kõvem TNTR’ist siis staatus ei luba, ehk harjumus on kõvem tarkusest.
Erbelius: kes sinu siia nuia sisse kinni pani?
STÈHjne: see oli ZRRPH, kivist mees.
Koridorist kostunb TNTR’ilt, et temagi pandi ZRRPH poolt.
Erbelius nuiadele: ma lasen oma alluval teha teile kandur-ogre.
Nuiad kooris ja eraldi: miks, miks ometi, kas tõesti jne jms?
Erbelius: ma hoolitsen kivide eest.
Nemad: laske välja, vabastage, saatke koju jne jms!
Erbelius: oo ma pean selleks kõigeks jõudu koguma.
Samal ajal kui Erbelius tiilib nuiadega, uurivad Kamien ja Melangel ust, merkantiilsetel eesmärkidel. Näiteks ukse eest äravõtmine, et saaks ust kasutada kilbina. Teine valik oleks uks avada kuid see ei õnnestu. Üks valik on dwarflik, mis seisneb uksest kalliskivide, kulla, hõbeda ja muu eemaldamises. Lõpuks jäetakse uks üldse rahule, eriti kui selgub ukse mittemaagilisus antud aja hetkel. Olles tüdinud piiratud seltskonnast laekuvad Melangel ja Kamien seltskonna enamiku juurde.
Esmalt “teeb” Melangel ogre laiba kallal jälki kuid vajalikku nõidust zombeerides ta. Viimase tõusmisel annab Melangel talle nimeks Pamela ning korraldused teenida teda kandjana ja kaitsjana. Ogre varustatakse nuiade kandmiseks ðamaani paunaga, millest eelnevalt valatakse välja alkeemiline kraam.
Sinise nuia ja toibuma hakanud Kratsiku vahel algab õiendamine. Kratsik on kole solvunud ja teatab Filipile toimunud koledast verbaalsest roimast, kus sõnati midagi tema, Kratsiku, ja Filipi ning nende emade kohta.
Kratsik: teie, kolisevad-mulisevad äpardunud nüristunud mephitid olete lasknud end neisse nuiadesse vangistada.
Nui mulistab: sina olematult pehme karvane blüüþmonster, mine … (piip), käi … (piip) ja söö … (piip).
Kratsik saades esmakordselt verbaalselt ammendava käitumisjuhise võtab tooni maha ja hakkab pakkuma nuiadele teenistust.
Vastus Kratsikule sisaldab üleüldises monstrite keeles soovitusi enesehävituseks kahel erineval jälgil ja keerulisel viisil ning enesesandistamise soovitusi kuna Kratsik olevat suurimaks nuhtluseks eelkõige iseendale, seejärel ümbritsevale eksisteerivale reaalsusele ja lõpuks mephititele üldse ja eelkõige siinviibijaile eriti. Mõtete ja arvamuste vahetus on aktiviseerumas sest ülejäänud nuiad, kaks koridoris ja kaks toas, teatavad pehmete plüüþmonstrite kolkimise headest omadustest seoses neist (kivi)tolmu vabastamisega. Viimane kutsub esile irvitusi toas vedelevatest nuiadest. Sinine nui peab viimast asja mul-mul-mul-toredaks ja kaalumisväärseks. Lõpuks topitakse nuiad ogre-zombile riputatavatesse paunadesse ja kandekottidesse ja üks ogrele kätte.
Oleme valmis edasisteks tegudeks.
Käes on 11 päev, 5s jupp.