Missiooni +11 päev (oletus), 5s episood.
Maranea ja Kamien ära.
Nurga tagant astuvad kerge sammuga Hinkus ja Aspersix. Keegi haarab Hinkuse hõlmast ja küsib Filipi häälega hooldust ja ravi Kratsikule. Hinkus ei ole kade. Morbrynnid ründavad süüdistava tooniga Hinkust.
Erbelius: seni kuni sa viibisid said mõned ogred pakku, ja tehes alguse järgnevale paaritunnisele ülbamisele, leidsin siin veel ühe ukse.
Melangel: aga mina, aga mina leidsin kõvemat järku ebasurnute märgi.
Aspersix Hinkusele: tead, siin on toimetatud kõlvatut, lausa pornograafilist, arkaanitsemist. Osutades ettepoole lingutatud kõrvadega Pamela, ogre zombi, poole. Hinkus paki see kõlvatus kokku, kõlvatuse all pean ma silmas ka nuiasid. Need ei ole need kellena nad ennast välja näitavad.
Melangel: Aspersix, sa eksid. Need elementaalsed nuiad täidavad meie korraldusi.
Aspersix: sina rumal (täpne tõlge oleks- sina vosi kirsana rumal tölpa) Melangel oled lihtsameelne.
Dispuut morbrynnide ja ullindarienide vahel on pikem, palju pikem, ja olen õnnelik, et me päkad pole, need oleks siin sellise jutu peale karvu ja taprit pidi kokku läinud.
Lõpuks seab see aus seltskond sammud ebasurnute portaali poole. Nüüd saan ka mina näha seda ja kirjeldada: tumedal puidul on hõbedast kaunistused: viisnurk, kolp südamikus, kolp ja teise ringiga viisnurk on kaunistatud vonklevate ja põimunud madudest rõngaga. Kolba silmadeks rubiinid ja viisnurga tippudesse, nurkadesse ning mujalegi on kaunistuseks poetatud läikivmusti obsidiaane ja oonuükseid.
Hinkus “vaatab” ukse sisse ja näeb seal väga peenet, st head, ja kõrgekvaliteedilist, päkapiku lukkude komplekti, mis riivistab ukse neljast kohast. Hinkus küsib kogu kompleksi kohta Aspersixi arvamust.
Aspersix ütleb: selline ruun tagab nii kaitse kui ka objektide kohale nõutamise (summoning) ülesande.
Hinkus mõistes oma harituse puudulikust: Aspersix, kas sa õpetaksid mulle, oma sõbrale, kõrgema sordi elementaalide keelt ja kirja?
Aspersix: selliste asjade õppimine toob kaasa rohkem nuhtlusi ja needusi kui teadmist!
Arusaamatuks jääbki kas Hinkus võetakse juhendada või oli see viisakas äraütlemine.
Hinkus vaatab nüüd pikemalt läbi ukse ruumi ja näeb seal põrandal mingeid kujutisi ja kirste. Arkaanide kokkuhoidmiseks ja Filipi oskuste praktiseerimiseks laseme esmalt temal lukkudega manipuleerida. Filip on nähtavaks saanud, kuid viimane effekt läks mulle kergelt tuikavad küljeluud maksma, ehk mida kõike ei pea tegema koostöö jätkumiseks! Peale mõningast pusimist, Filipil oli isegi keel suust väljas, avanevad kolm lukku neljast. Mitteavatud luku avab Melangel “koputusega”.
Ukse avamiseks taganeme kõik peale Hinkuse, eemale, koridori. Uks avaneb ja midagi erakorralist ei juhtu, vähemalt me ei tunne veel selle mõju kohe praegu, siin ja nüüd. Avanev ruum on viisnurkse põhiplaaniga ja kõrgele ülesse võlvuva laega. Põrand on kaunistatud pea samasuguste kaunistustega kui uksel, kuid madude ringi asemel on siin mingi kiri. Viisnurkade teravikud on koormatud kolme-nelja kordse kirstude virnaga. Hinkus neis skelette ja muid jäänuseid ei näe, kuid küll on seal mingit muud kraami: relvad ja tsivilisatsioonid (Au, Ag ja Cu kettakesed).
Asume tegevusse mitmel liinil. Mina joonistan oma esimese kirjarulli teisele küljele põrandal olevat eel-vosi kirjas teksti. Erbelius ja Hinkus püüavad vaadata siia- ja sinnapoole, kas siin on mingeid halvastitunnetatavaid ja tervisele halvasti mõjuvaid subjekte. Mitte midagi olulist ei õnnestu neil avastada.
Kiri on “kullakarva värava nimi mullavalla tänava kivi”. Erbeliuse diredetektori, ehk edaspidi dedektor, väravaosuti hoiab sihikul ust, rebane on suunitlematu ja täht on muutnud suunda. “Väestatud” esemete vaatlemine annab üllatava tulemuse. Kõikide meie küljes ja kaasas olevate esemete väli on justkui kadunud. Väljaarvatud meie viiesoonesed sõrmused meie taskutes.
Filip püüab memoriseerida, kas ta on kusagil ja millalgi kuulnud sellisest kohast. Talle meenus: mingid kurjamitest aktivistid kasutasid käesolevas AS (azrai str. ) Vorynni ja tema väge omadel kurjamlikel viisil, vangistades siin mitmete uudishimutsenud uurijate ja seikluste otsijate hinged. Ehk kes tulid ja ei olnud esitatud ohtude kõrgusel sattusid surmajärgsesse orjusse. Mina arvan, et valguse maag Maranea ja vabaterase meister Kamien vabastasid täna neid jagude kaupa. Vorynn olevat olnud neutraliteeti toetanud deemonlik subjekt. Hinkus teeb sellest arenduse, et kui vorynnlik looming on ärakurjamistatud, siis annab ehk olukorda parandada kurjuse “eemaldamisega”. Hinkus surub käelaba põrandale tahutud kolbale ja “arkaanab”. Juhtub: needus justkui kaugeneb ja poeb varju. Mind ründab mingi õudne tahe surra, lõppeda ja samas mitte ühineda oma algelemendiga: õu-u-udne, brr-rr. Võtan kokku oma tahte ja õnne ning see läheb minust mööda. Hetk hiljem variseb Filar, olle! s näost kaame, põrandale ning kui juurde astunud Hinkus püüab teda ravida, pudeneb ta põrmuks. Tuhastub kõik, ka vääristatud detailid, ainult Tango sõrmus kõlksatab põrandale ja veereb õõvastava kõlinaga paar meetrit eemale. Filip ja Melangel ületavad ohu nagu minagi teatud raskustega. Hinkusel möödus kõik kergemalt.
Mina võrdlen kirjarullil olevat teksti põrandal olevaga. See on muutunud, mõned rõhumärgid ja pausid on muutnud oma asukohti. Kuulen poole kõrvaga Melangeli vastuseid Filipi küsimusi Enlili kohta. Enlil st Melangel on ise süüdi, et peab jahmerdama nüüd Filipiga. Ta nimelt meenutas Enlili poolt tekitatud tundeid just kogetutega. Filip püüab ka oma teadmisi üle vaadata ja saab jube tõese ja väärtusliku info: Enlil olevat vist mingi deemon. Huvitav, kus Filip on õppinud ja AS missiooniks valmistunud- Oskal. Torgin vahepeal Melangeli Marissa Xavieli teemal ja üllatuseks avastan, et Filip ei tea uuema aja suuremast intrigaanist ja sõjapealikust suurt midagi-!!!. Oskal- kas Filip on üldse Filip või on jälle võlts-tangolus jätkumas.
Erbelius asub taaslooma ehk tagasikutsuma Filari. Hinkus ja mina rekvireerime Maranea poolt vabastatud hingede maist vara koridori. Saame kokku 2910 Cu, 4204 Ag ja 2103 Au kettakest ning terve hunniku muud kraami.
#loot Jagame kõik kiiresti ennem ära kui Filar Noorema, Maranea ja Kamieni ahned sõrmekesed saaksid saagile küüsi ja küüniseid taha panna. Ühiselt otsustatakse kogu vase tsivilisatsioon ohverdada Filar Vanema riigikassasse, et arvestused üle pea ei kasvaks poetatakse sinna ümardamiseks veel 4 Ag ja 3 Au. Haldjatele jääb 840 Ag ja 420 Au “per nase (mingis brechti dialektis väljend veretu ja võrdse tsiviliseerituse jagamise kohta).
Relvad jaotuvad järgmiselt:
Filip saab brechti madala väääristusega pistoda ja ühe kahest ühetaolisest joogi pudelikesest.
Mina ja Hinkus tegeleme loosiõnne korrigeerimisega, mille tulemina Hinkusele jääb brechti keskmise vääristusega viskekirves ja 19 sepistatud madala vääristusega päkkade noolt.
Mina saan ühe noole, testimiseks, ja vibu. Vibu on huvipakkuv, sest oma madalavääristuse juures on ta terasest, vibunööri asemel tross, samuti on sepistöö tema juures olnud nooled. Vibul on päka-ruunides: Timpale kuuekümnendaks sünnipäevaks, armastusega vanaisalt. Vibu kasutamine nõuab kogu jõust pingutamist, selle tõttu ma ta bojaarilt vahetatud saingi, ja on erilise keerulise ehitusega ja samas üsna väheldane, just sobiv AS’is ja mujal kitsustes kasutamiseks. Sain veel ühe pudelikese, mis erines Filipi ja Melangeli omast.
Melangel sai veel külmsepistatud hõbedast pistoda õnnelikuks omanikuks. Mingeid kirje ega kaunistusi eelmainitul ei ole, kuid stiililt kuulub ! ” eelmiselt korruselt ja Erbeliuse kätte jäänud mõõgaga “haldja-rappija” ühte koolkonda.
Erbeliuse õnn on olla omanikuks keskmise vääristusega andude kaunistatud andude taplus-vasarale.
Taastatavale Filarile jäetakse ajutiseks kasutamiseks madala vääristusega andude rõngasrüü ja brechtide meistrikäe alt tulnud lüheldane mõõk. Mina varustan Filari, kes vormub haldjaks, tuarannwni haldjaks!, oma vähekantud varuriiete komplektiga. [/list]
Muu kraam paigutatakse Hinkuse pauna mahamüümiseks: 2 mt (masterwork) haldjate terasest sepistatud kilpi, 3 mt rõngasrüüd, 1 mt ees-plaat (breast-plate) turvis (kaunistuseks kaks tagajalgadele tõusnud lõvi küünistamas madu), 1 mt päka raske sõjanui, 1 mt vosi morningstar.
Lõpetades leidude jaotamise viskame uue pilgu viisnurgelisele ruumile ja Hinkus avastab võlvi tipus tühemiku. Tühemikus pöörleb 2′ läbimõõduga ja 2″ paksune ketas. Ketta alumisel küljel on mingi kiri. Erbelius teeb julge oletuse, et too vurr varjestabki võluesemete kiirguse. Filip laulab all meloodiat ja ülal, lae all keerlev, Hinkus loeb kettal oleva kirja: selle hella draakoni taak selle kella deemoni haak.
Algab hüpoteeside ja siit-sealt korjatud infokildude kokkusobitamine. Mina meenutan modronite kohaletoimetamise ajal kuuldud märkusi ajadeemonist Ruornilist ja temale eelnenud Vorynnist. Filipile meenus legend Vorynni mingist võimsast liitlasest, võib olla draakon. Arvestades draakonite loomuomadusi on see suht ebakindel, kuid … . Umbes nii et Vorynnil oli aegade algusest (millisest “aegade algusest”: Oskal) selline side ühe draakoniga. Draakon on olnud pühaks loomaks siin kandis. Mina tuletan kiiresti meelde informatsiooni varju-draakoni kohta.
Meie draakoni ja Vorynni mõistatuste harutamise lükkab edasi Filar Noorema lõplik vormumine.
Erbelius: tere tulemast tagasi
Filar: tänu jumalale ehk Tango sõrmusele sain ma tagasi Nimelt tagasitoomise alguses kohtas Erbelius takistusi Filari tagasi toomiseks.
Melangel: kus olid?
Filar: surin, seejärel hakkasin keerlema umbhulluses ja põlesin.
Filar: seal oli pime, olin kivi sees, kivi torkis mind igalt poolt ja siis süttisin.
Tundub, et tema jutt on tõde, vähemalt ta ise arvab nii. Temas on toimunud muutus. Ennem oli ta kaootiliselt kurjusesse kalduv, siis nüüd kaootilisus on kadunud muutes selliseks keskteeliseks, kurjuseks. Lisaks sisu muutusele on ta nüüd tõelise tuarannwni välimusega sinisilmne haldjaneid, kelles on midagi Lo’rast.
Melangel püüab oletada, kus ta st Filar oli, ja esmase lokalisatsiooniga võis see koht olla kas: Pan-Demoonium, Gehenna, Prisonia, Kivi-Maa või midagi Abyssist (või Baatorist).
Erbelius: sinu uus olukord annab sulle uue nime, sa pole enam Filar vaid Filareena.
Filareena: oo, milline peenutsemine.
Igasuguste juhuslike tegelaste sellesse pentagramsesse ruumi sattumise vältimiseks suleb Filip ukse. Tegelikult õnnestub tal sulgeda ainult üks lukk neljast. See järel sulgeb Filip käiku avaneva salaukse ja me läheme kerge südamega ruumi, kus viibis põhiosa ogredest.
Hinkus vaatab üle ja avastab vastasseinas lukustatud ukse. Ukse taga oleva ruumi põrandale on korrapäraselt paigaldatud asju. Ukse juurest alates esimeses reas viis kolpa, sellejärel sabad, sellised suured, tumedad ja karvased, ja viimases reas hundi pead. Esimese rea kolbad on humanoidsed, osades isegi orgaanilised koed, aju ja muu, säilinud.
Filipil on täna kehv päev, sest selle ukse avamine tal ei õnnestu, ning Melangel on sunnitud ust oma meetoditega avama. Esmalt saab Pamela käsu uks lahti virutada ja see järel lahti tõmmata. Mõlemad tegevused ei anna tulemusi. Lõpuks peab Melangel ukse arkaaniga “koputus” avama.
Avanev vaade täpsustab sabade ja peade päritolu. Need on selliste pirakate ðaakalite omad. Muheleme pea kõik kooris- järgmise korruse asukate omad.
Hinkus lendab tuppa ja vaatab ruumi üle lõksude ja varjatud ruumide kohalt. Muuseas selgub, et elus olles olid ðaakalid libaðaakalid. Ruumi vastas seinas olev uks on lukus ja selle avab sinna mööda seinaääri ettevaatlikult liikunud Filip. Avatud toa keskele on hunnikusse kuhjatud töödeldud loomanahad. Meie, ülejäänud, lähme ettevaatlikult samuti sinna. Põrandal on hiid-karude, -rebaste, -rottide ja kahe musta hundi nahad. Kõikidel nahkadel on vasak esimene käpp külge jäetud. Musta hundi nahku on kaks. Nahad on küll töödeldud kuid kehvast hoidmisest on ainult ülemised seitse, nende seas ka mustade huntide omad, heas olukorras. Interjööri kaunistab hiid-roti pooleldi söödud rümp. “Otsides maagiat” näeb Melangel üsna nahahunniku all ühte eset. Väljakaevamiste tulemustena ilmub meie ette suur hõbedast külmsepistusega, kontrollisin üle mõõga sisestruktuuri ja töökvaliteeti Hinkuse sõrmusega, mõõk. Mõõk kuulub samasse töötlusviisi kui “haldjarappija” ja täna leitud hõbed! ast pistoda, ehk voside inkorporaalsete olendite suskamise arsenali näidis. Lisaks on see kahekäemõõk 6′ pikk. Teiseks leiame siit tumeda glasuuriga pudelikese khinasi kirjadega “lennuti” (lendamise arkaan). Lõpetame ogrede tagant kraami pihtapaneku, paigutades Hinkuse kotti ja lähme neid so ogresid otsima.
Käik, mida ogred kasutasid põgenemiseks, on kleepuvast-liimivast ämblikuvõrgust nüüd juba vaba. Vaatame üle suurema uuristatud koopa, kuhu käiku pidi jõuame kuid muud targemat me teada ei saa, kui seda, et ogred libistasid end siit mööda käiku allapoole. Tekib tõsine, niivõrd kui see meie suguste seiklejate puhul võimalik on, arutlus, mida teha. Kas minna kohe viiendale korrusele mööbeldama, ogrede jälgedes, või midagi muud. Jääme esmase valiku juurde: korrus korrus haaval ja parempoolsest alates, mis tähendab tagasi pöördumist koridori.
Jätkame uuringuid liikudes edasi endisest Melangeli nimelisest mudamaadluse kohast ja pöördume vasakule, pimedusse kulgevasse, koridori.
Umbes kuuekümne jala kaugusel käigu paremas küljes on korralik uks, tõeline meistritöö, mis väljendub ukse 5 millimeetri paksuse kuldplekis, millega uks on üle löödud. Ukse plekile on sepistatud kiri, mis erineb eel-vosist ja muudest Cerilia kirjadest. Ruunid tuntakse ära ja fikseeritakse infernaal-futharkiks. Õnneks Melangel “arkaanib” endale “võrdleva lingvistika” ja loeb, teatud probleemidega, ülestähenduse ette meilegi:
“Saratsek- elus valguse igatsev vari, surnud sünguse valitsev kuri. ”
Filareena vigiseb kõrval: seda ust ei tohi avada, see on KEELATUD, seda ei TOHI!!!!, jne.
Ilmselgelt ei suuda mingi proto-haldjas meid ümber veenda, eriti kui arvestada, et oleme haldjatena ületanud võimaliku järjestikuse ohuhinnangu ja käitumisliini valiku ratsionaalsuse määra.
Oleme valmis edasisteks tegudeks.
Käes on 11 päev, 6s jupp.