Missiooni +13 päev (oletus), 2ne episood.
Ära: Hinkus, Aspersix, Maranea, Kamien. Ehnat ka ära.
Olen siis jäetud üks ühele golemiga õiendama. Edaspidi näeb tegevus välja nii, et kui saan ja jõuan sooritan torke(d) ja aeglustun niivõrd, et hea kui vastast kaitses siduda jõuan. Esmalt saangi teha kolm torget ja sündmused hakkavad sähvima mu ümber.
Esimesena teeb midagi kasulikku Erbelius, kes mingist ravumipudelist pritsib mind trollivere dinktuuriga. Mis annab haavade suht kiire regeneratsiooni ja löökide toime pehmendamise (vigastused muutuvad vähemsügavaks (damage->subdual damage)).
Melandel püüab tõsta võitlusvaimu: võitleme edasi võiduka lõpuni ja kasutades asja, et golem on siiski ülihuvitatud minu tagasihoidlikust haljaisikust, “laulab” kus siin salauksed on? Kohe esimene vaade näitab altari suunast salaust, tegelikult altar selleks ongi. Erbelius teatab, et altarikujundist lähtuvalt on arkaani ajutiseks nimeks “läbi raskuste salauste poole” kõlas miskit moodi “per aspera secretus dorus”. Oskal: tõeline inimesi tundev religioossust põdev Hinkus oleks siin leidnud kindlasti mitu viga, nii et on hea tema kõrgusliku kurjuse ajutine eemalolek. Koll teeb juba teise elektri vette ja püüab mind rabada mõõgaga, mööda.
Ukerdan ühe eduka torke sooritada ja … jälle muutun kleepun “aega” kinni. Oskal: nüüd tean mis tunne on veemulli kleepunud sipelgal hommikuses kastemärjas rohus. Melangel vasakpoolses külgseinas peituksi ei näe. Erbelius teeb aega paremaks vaadates eemalt Filipi katsetusi altari kallal. Olend saadab laengu vette. Oskal : esteetiliselt ilus kui kerge säde üle värelete laineharjakeste ja veepiiskade jookseb, peaks soovitama seda bardi publiku töötlusvõtete varasalve.
Saan veel torkele ja … mööda. Melangel kontrollib üle pika parempoolse seina. Uksi pole.
Veelkord torge, neetud, mööda, veel, pihtas, oeh. Melangel vaatas altar/portaali lähemalt. Avamiseks kustutada küünlad ning, siis altar tõustes avab pääsu.
Koridorist kostab mütsatus. Hmm midagi juhtus meie kentaurivarss Filariihaga. Erbelius ja Melangel seavad valmis oma tegevuse mütsatuse suunale. Vist kiireks läheb, jõuan mõelda ja sooritan kolm õnnelikku torget.
Melangel: Filariiha oskas vist jälle lühiealiseks osutuda?
Erbeliusest liivapäkapikk hiilib ennast võimalikult märkamatuks tehes väljapääsust läbi. Hüüab sinna jõudes, et ei midagi ebatavalist, vaid saba ja lakk elektrilahendustest turris, Filariiha on kaotanud viimasest elektrilöögist teadvuse. Peale esmast kerget ravi on Erbelius varmas teatama poolkabjalise olendi elulõnga jätkumisest.
Viimane kolmik õnnestumine peatas mu jälle edasitormavas ajas. Tantsin golemiga edasi. Melangel kontrollib, kas vettpurskav avaus on portaal. Ei ole. Erbelius ravib tõsiste võtetega Filariiha teadvusele.
Teadvusele tulnule öeldakse: näed, ma pidin sind jälle teispoolsusest tagasi tooma.
Golem genereerib jälle sädelahenduse ja ründab mind, ikka mööda. Melangel püüab golemile edutult pihta saada. Erbelius “lausub” viimasest elektrilöögist paanikas olevale elektriresistentsuse.
Saan lööma, taban ja kleepun taas aega. Melangel triivib vaikselt golemi selja taha.
Erbelius rahustades: Filariiha, kas keegi käis siin peale seda kui me siit sinna tuppa läksime.
Vaatan pealt kuidas Melangel golemi selja taga varjupoksi harjutab.
Erbelius: saa võiks poksi asemele vette ühe jadalahenduse “laulda”!
Lahendus püüab hoopis tuua vette golem, kuid undamisele lisaks korralikku särinat vette ei teki.
Melangel, õela parastamisega: kas akud on tühjad?
Saan kaks tabavat torget teha, et siis end jälle kõrvalseisjana tunda
Erbelius: jätke ta mulle!
Mina pole vastu, sest tegelen enda suures aegluses edasi liigutamisega ja selle jälgimisega kuidas golemi purustusi püütakse suurendada “elavatele haavade tekitamise abil”. Kuna tulemusi pole siis lausudes endale “suuremad/paremad küünised” abil katsetab golemi kriipimist. Kaks küüniste hoopi vihisevad mööda. Kolme haldja rõngas olev golem püüab sädet vette saata.
Poksiv Melangel ja kriipiv Erbelius teevad veel ühe katse. Lõpuks ponnistan sellest ajavoost veel ühe eduka torke. Erbelius püüab veelkord purustusi haavade abil suurendada.
Oskal- torge ja vaatan kuidas kaitses hakkama saan. Poksiv Melangel hakkab õnneks huvi tundma vee päritolu ja sulgemismeetodite vastu. Golem lööb nüüd Erbeliust vastu ja laseb ka endale sisse löögi. Erbelius on nüüd sama aeglane kui mina. Kuid viimane löök ületas golemi taluvusvõime ja ta laguneb laiali.
Saame end liigutama. Melangel pakub Filariiha ajutist vähendamist. Mõte laidetakse maha, sest võrreldes iidsete aegadega kui vähendamine ja suurendamine pikaajalise toimega olid, siis tänapäeva universaalne kurjus on sellise maagia kestust drastiliselt kärpinud. Vaba hetke kasutab Erbelius kes “kompassi” abil kontrollib purskkaevu ava “väravaks” mitte olemist. Toimub kiire arutelu kust vesi tuleb ja kuhu ta praegu läheb. Tulemuseks kiire inseneri töö siit vee vabama äravoolu tagamiseks. Vee pind hakkab alanema. Toas on vett nii palju, et mõnda aega saame imetleda vee all altaril põlevaid küünlaid.
Jõudehetk tekitab haldjates huvi mõtteliste eksperimentide asjus. Näiteks plaanitakse korraldada alumiste korruste uputamine, alumiste korruste eriti kogu-Kriesha templi ajutine kõrgepingeline elektrifitseerimine Melanžel ahelvälgu abil, alumiste korruste ja eriti Kriesha templi uurimine vabale ujumisele lastava põrnika “maagilise jälgimisega” (scry). Kuid arutelu ja põrnika kohene puudumine ei luba ideid ellu viia, nagu ahelvälkugi, sest vesi saab otsa ja luuk põrandas sulgeb all sügavikku haigutava augu. Augu luugi mehhanism oli valmistatud mingist kollasest metallist.
Ülesanne kaks: mida teha maagiliste küünalde ja altar/portaaliga. Melangelil on idee! Oskal: neid on tal õnneks alati. Nii ta lausub “haavamatuse sfääri” endale ning astub nii lähedale ja tundub, et küünlad kustuvad. Altar ei kerki ja Melangeli eemaldumisel selgu, et nad põlesid siiski edasi.
Enne küünalde kustutamist vaatab Filip Kratsiku targal ja pealekäival juhendamisel altari üle lõksude ja muude üllatuste suhtes. Filipi “öökulliga” seotud teadmiste kontroll: oli Vorynni tootemloom, teadmiste, tarkuse, läbinägelikkuse sümbol; kuid on olemas ka “lind” Öökull.
Erbelius lisab, et kõikidest loomadest ja lindudest on need olemas.
Selle ruumi ja altari kohta Filip ei tea midagi. Ronitaimede kujutiste kohta altaril ei tea, ei tule tal samuti midagi ette.
Melangel püüab küünlaid kustutada “nende äralausumisega”. Neli katset neist üks edukas. Ligi astuv Erbelius kustutab “kõvema äralausumisega”. Altari kaas, selle pealisplaat kerkib sujuvalt lae alla. Melangeli maagia kontroll ja meie kõigi silmad näitavad, et altar on servani suuri kuldmünte täis. Mündid kiirgavat nõrka maagilisust. Nii suuri tsivilisatsioonikettakesi näeme esimest korda. Üks selline “anuuria imperiaal” on võrdne kümne tavalisega.
Kasutame kirjarullidelt ühte Tensori hõljukketast ja nähtamatud teenijat peitvara ladumiseks kettale nelja võrdsesse hunnikusse. Järgnev veerand tund saab kuluma vaadates kuldsete tsivilisatsiooni seibide õhushõljumist.
Tühja altarisse vaatav Melangel näeb selle põhjas sinakat värelust. Filipi maagiline müntide uurimine ilmutab talle võluri ruuni olemaolu neil kõigil. Ehk nüüd on meil kaheksasada Ruornili/Lyrovka võlurimärgiga käibeühikut. Heites oma pilgu kirstu sinisele värelusele näeb Filip kohkumuseks viit pikkade kaelte otsas hõljuvat helesinist sarvede, kihvade ja laiade ninasõõrmetega pead, draakoni pead. Kogu see kimp ründab Filipi nii hammustustega kui katsega kontrollida teda.
Hiljem kuuleme, et kontrollimise hetkel tundis ta väga suurt soovi meid peajagu lühendada ja kuldmündid tagasi kühveldada.
Filipi varjutantsu tõttu “lausun” maagia tunnetuse ja näen sedasama pilti. Jõuan sooritada neli kiiret torget ja iga tabab ning iga tabamus lõpetab ühe pea vaikse plaksatusega. Iga plaksatuse ja kadumise järel muutuvad järgijäänud üha materiaalsemaks. Esimese torgete keerise lõpuks on järgi üks ja juba niisama jälgitav sinakas-udune pea. Too on õelust täis ja puhub mulle peale mingit efemeerset jälkust (sepia snake sigil). Saan viimasega kuidagi, ei tea kuidas hakkama ja see langeb/voolab/tilgub tagajärgedeta põrandale. Viimane hoop on ilmne soov sooritada enesetapp. Viimane seisund on nii tavaline, et selle ületamine kulgeb rutiinselt.
Koridorist kostab Erbeliuse, mitte enam liiva-päkk, hüüe: olete seal veel elus?
Filip: pole midagi, kui vajad, võid või uinaku endale korraldada. Oskal: kas ta peab Erbelius humanismust või humanismus dimininutivist põdevaks?
Melangel: Erbelius, tule võta oma kullaosak välja.
Katse kulda puudutada viib pea tähelepanu puutujale. Kuid võitlusse teed raiuv Filip kahe eduka löögiga koondub tähelepanu endale. Teine torgete keeris minult lõpetab selle nuhtlusega. Pea muutub peale neljandat tabavat torget hägusaks ja kaob.
Melangel, õpetlikult: just praegu nägite “arkaani” väljalülitamise mehhanilist meetodit. Oskal: ei tea kas tunda uhkust või vihastada.
Filipi katsed lugeda panipaiga põhjas värelevaid kirju. Kasutades maagiliste tekstide lugemise arkaani ja meelekindlust, loeb välja käsu “tapa kõik need kelle käes on minu kuld”. Filip, võttes kokku hirmsa tahtepingutusega teadmised ja oskused, suudab meenutada, et tegu on illusoorse kirjaga, mida saavad lugeda vaid need , kellele see läkitus mõeldud on. Kellele see saadetis, siis mõeldu oli, jääbki selgusetuks. Edasised Filipi katsed altari, teksti ja kirjaviisi kohta midagi selgeks teha lõpevad tulemusteta.
Erbelius “laulab” endale tõe-nägemise ja viskab kiire pilgu kohalikule ruumile. Midagi illusoorset siin pole. Seejärel jõuab Erbeliuse kätte sauast löödud arkaani, arkaanne algkirjaoskus, abil kirja lugemine endisest varalaekast. Sinakasvalgest udust värelevad tähed keerlevad alguses ja lõpuks tõusevad hoovusena suubumaks ja sumbumaks öökulli kujutises. Väljaloetud peale jubedaid pingutusi ja saatusedeemoni/turuisanda kiusamist saab: vana kuu, verekivi ja Ruornili vai Orleanskyis mu silmad avavad vaid. Ruornili verekiviks Filipi teada on täht-safiir.
Küsimused mis kohe tekivad: kes on Ruornil ja kes Vorynn, millised on nende vastastikused suhted.
Filip: Ruornili vai- sau, mida kannavad mõned üksikud valitud võlurid ning mis teeb ta tavalisest veelgi võimsamaks. Selle saamiseks peavad võlurid tegema läbi erilised katsed. Millegi pärast nimetatakse neid Vorynni preester-võlureiks. Miks ja mismoodi toimub Ruornili võlurite seostamine Vorynni omadega jääb Oskalile jube hämaraks.
Kuuleme ja esmalt mina, jalgealt kusagilt kaugelt solinat. Päkapikkuismi eelnevalt põdenud Erbelius teatab, et tuba uputav bassein on asunud end veega täitma.
Kratsik: haldjad, kas te ei tunne ühte imelikku tunnet?
Haldjad, peaaegu kooris: mida?!
Kratsiks: see on midagi sellist, mida ma kogesin “Kratsikute Maal”. Oli see nii, et ma olin eelmisel päeval ühe koletult soliidse kratsiku käest tuuseldada saanud ja kui ma teda järgmisel päeval kohtasin, siis juba eemalt teda nähes tundsin ma midagi taolist. Oskal: ma saan sellest aru nii et kratsikute keeles originaalselt puuduvad mõningad mõisted nagu hirm, kartus, pelgus ja õppimisvõime teiste peksasaamise kogemustest. Kuid viimase poolest on ta väga sarnane teistelegi ennast intelligentseteks peetavate rasside ja liikide esindajatele.
Selline ohutunnetus sunnib Erbeliust asja täpsemalt uurima küsides toa põrandakividelt, mida värki siin toimub?
Melangel, nuthouse haldjadresserija toonil: lugupeetud haldjad, palati number kuus auväärne kollektiiv ja mida siin salata patsiendid, see siin on väga veider koobastu, siia on erinevatele korrustele maetud erinevaid jumalaid ja nende pühendunud ebasurnuid, poolsurnuid ja mitte veel pärissurnuid ning mitte veel piisavalt tapetud tegelasi.
Sellele haldjalobale jätkuks kostub jube uimane ja unine hääl: aa, hmm, mis asja? Käinud? Et siin? Hmm, et nagu sina, umbes, mõned nii
Erbelius: mis nendega juhtus?
Kivid: nendega, ei midagi.
Erbelius: kas neil golemi probleemi ei olnud?
Kaljud: ei, ei olnud.
Erbelius: millal see toimus viimati?
Kaljud: ainult mõned aastad tagasi.
Erbelius: kas altari peal/juures käidi?
Kaljud: altari juures käis üks inimene viiskümmend aastat tagasi. Ta läks ise ära. Ta läks altari juurde, avas selle, luges mündid üle ja lahkus.
Erbelius: milline ta oli?
Kaljud: ta oli mee, inimene, tumeda nahaga, lühem. Kandis ühevärvilist tumedamat kuube, mis Erbeliuse värvitesti alusel, oli kivide arvates lillat värvi.
Filipi test: lillat kuube kannavad mitmete demonoidsete vägede kummardajad või vähemalt mitmete jumalate mõned sektid. Võimalikeks versioonideks, siis Nesire, Kriesha, Ruornil
Kaljude arvates käis siia kuldapanemas veel üks mees, kes oli inimese kohta anomaalselt raske. Selline külastus toimus sada aastat tagasi. Umbes sada viiskümmend aastat tagasi toimus siia päkkade palverännak, kes siit keegi ei lahkunud, elusalt vähemalt. Kakssada aastat tagasi toodi siia ka kulda.
Erbelius: kas siit varem on kulda viidud?
Kaljud: kes on viinud on alati tagasi toonud.
Erbelius: mitu korda on nii juhtunud?
Kaljud: kaks korda. Ükskorda oli viijaks ja toojaks keegi tulipunased tiibadega olendid. Teine kord olid nendeks meist heledama jumega haldjad. Tiivulised leekivpunased olendi tulid tagasi saatjaga, selle anomaalselt raske “inimesega”.
Kivide küsitlus jätkub Kriesha templi lävel ka:
Erbelius: kes siin Kriesha koridoris käivad?
Kaljud: inimesed, naisinimesed enamik ja summas umbes viiskümmend isendit, mõnikümmend trolli isendit, väga-väiksed hüdrad ja tosinkond goblinit. Uhkeid kivist sauasid pole kellelgi. Kuigi Kriesha ruum jääga kaetud, siis eelnevas osas käivad maa-elementaalid.
Sarkofaagi ruumis:
Erbelius seistes väljaspool udu mitte-härmatanud kividel: kas enne meid on siin keegi käinud?
Kaljud: jah oli keegi valges rüüs naine kuid ta sai surma.
Bard on seniste kivide kuulamiste ajal oravat mänginud ja närinud lautot, ilmselt on ta unistanud et haldjad toorpuidust ilmselt siiski ei toitu: Need Orleanskyi mäed ja Velenoye riik võivad osutuda tähtsaks, sest seal võib olla suure tähtsusega ajaloolisi ürikuid. Oskal: mis on ürik- ürik on inimliku leiutiste nagu kartoteek ja sertifikaat lähedane vorm. Oma lühida elu tõttu peavad inimesed oma ajalugu või see mida peavad ajalooliseks tõeks kandma oma järeltulijatele erinevate materjalidele kandes. Väga ebatõhus ja valelik, sest allub hästi võltsimisele, moonutamisele ja vigadega ümberkirjutamisele.
Eeltoodud kirjeldus pärineb Oskali ja teiste haldjate harimisest välitingimustes Melangeli poolt.
Melangel summeerib Orlenaskyi mägedes leiduva: raamatud!?, kartoteegid??, Lyrovka meie jaoks võimsavõitu liitlane (draakon või imetaja) ning draakon, niikuinii.
Melangel: tead Oskal, need draakonid on kõik ühepealised lohed. Nende ehk draakonite ja kõrg-maagide maagia on kunagi üks olnud. Draakonite oma nimelt. Inimeste kõrg-maagid ostsid jube kõrge hinne eest ostsid draakonitelt kõrgmaagia tehnoloogia saladusi. Inimliku piiratuse tõttu ei suutnud inimesed draakonite lihtsat ja efektiivset maagia kasutust kopeerida ning töötasid välja oma kõrgmaagia, kus maagia lõime seotakse ja seatakse ümber inimliku ja idiootliku, Oskal: mõisted inimlikkus ja idiootlikkus on tõenäoliselt Cerilial haldjate ja draakonite, võib-olla, jaoks sünonüümid, kasutusvormi. Oskali hüpotees: kõrgmaagia ei olegi inimeste leiutatud vaid draakonite poolt neile kasutamiseks väljastatud maagia-kartoteek. Ilmselt saavad need tiivulised sisalikud seni irvitada inimeste üle.
Erbeliuse uus hüpotees liigraske inimese kohta on: see on inimese vormi peitunud või püütud draakon. Oskal: suhtlemine inimeste ja nende deemonitega mõjub kahjulikult haldjate vaimsele tervisele, kuigi seni arvasin kuhu kaugemale ja hullemaks saavad morbrünnidega asjad minna.
Vaatame oma Lyrovka märgistatud tsivilisatsiooni kettakesi ja meis tärkab kõhklus. Eriti kui meenutada seda kahvatute haldjate ja puna-tiivuliste lugu.
Melangel: mida me siis teame ja omame peale 800 ühiku lyrovka imperiaali:
– meil on siin Lyrovka altar, sularaha põssa (Oskal: standardne inimeste tsivilisatsiooni kogumise kohake) ;
– kuld, väga tõenäoliselt lohe kuld, lohele makstakse ja lohe on nende müntidega maagiliselt seotud. (Oskal: kas meie varjestav kangas suudaks kulda lohe eest varjestada) ;
– kiri on Ferncucias Fortunatus (Oskal: milline kiri, kus) ;
– Ruornili preestrid, väga võimsad. Altar on osa preestriks pühendamise katsest ja kiri seal all oli juhend edasiseks käitumiseks proovi ajal;
Filip: Ruornili preesterkond on Ruornili poolt loodud lähedastel põhimõtetel, ausalt öeldes kopeeritud, haldjate druiidide seltskonna pealt. See pidi tähendama: madalamal olev tegija ei tea ei ööd ega mütsigi sellest, mis ja kuidas ülal tegelikult on. Oskal: vaatan Erbeliust vaesekest ja mõtlen mitu korda on tema pidanud oma teadmisi ümber muutma.
Melangel:
– see draakon ei ela siin kuid käib siin.
Soovitan, koos Melangeliga, põhimõtteliselt kuld kaas võtta. Lihtsalt see oleks lühim ja kiire tee draakoniga tuttavaks saada.
Erbelius: kui muud midagi ei juhtu siis pasunasse saame ikka, puht ennetavas-profülaktilises-harivas mõttes.
Tuletasin heale seltskonnale meelde oma puudulikke teadmisi Deismaarist ja seal toimunust. Peale pingutusi sõelun välja:
– Lyrovka relvaks millega ta Azrai ära korraldas oli mingi kõva sau, lausa igaviku sau, tõenäoliselt see mida korjame kokku meie ja mida ajab taga KASS. ;
– Lyrovkal oli lahingus kaasas draakon;
– Lyrovka oli ennem lahingut Azrai teada surnud, küsimus, kuidas ta selles ära veendi;
– Lyrovka poolt jumalate taplusse sekkumine ja mõnede arust korraldamine.
Ideed mida kullaga veel teha:
– anda kuld Ruobhele (Melangel) ja vaadata mis siis saab (Oskal: ei saa aru miks neile inimeste kustutaja ei meeldi) ;
– jagada kuld imperiaal haaval lluabraidis laiali (Erbelius) ja peale draakoni kaela saamist suurte-väljakutsete hinnaga tera haaval kokku koguda (musta pärli tulevane Cerilia legend), mida räägitaks ajastuid kuni esimese reaalsuse muutuseni või isegi peale neid.
Oskali arvates tehakse lõpuks midagi lamedat ja ideetut. Väga inimlikku. Nimelt vormib arkaanide abil Melangel oma kullast kaks kaalule vastavat kuld duubel-imperiaali pannes neile oma märgi ja võtab kaks imperiaali endale. Nii veel üks üksikasi: imperiaalid Lyrovka märkidega on kolm korda raskemad oma mahu järgi kui kullast rahast võiks oodata.
Selle tegevuse lõppu tähistab Erbeliuse vaikne hoiatus: Melangelil on “kass” peal. Erbelius püüab effekti arkaaniga maha võtta. See on koht, mis võis olla teisiti Erbelius?
Raha täis altarist vaatab vastu konjuratiivset-illusoorsust ning kusagil koridoris on liginev KASS ja meil on potentsiaal olemas, draakonikülastuse potentsiaal nimelt.
Käes on 13 päev, 3s episood.