Missiooni +13 päev (oletus), 4 episood.
Ära: ainult Kamien. Maranea ja Nekrofilkus on siin, meiega.
Haldjad on segaduses, eriti Melangeli vaimu-ilmast saadud sideseansi vastuse tõttu. Nimelt olukorra ettekandele tuli Volabrünnilt vastus, et elderid on juba vabad ja meid on mingil põhjusel vaja päästa, sest me ei saavat AS’ist oma jõududega välja. Puhkeb lõputu diskussioon vosi vaimust kantuna ja vana tuntud küsimuse “mida teha?” ümber.
Oskal, otsustades tõenäoliselt pinget tõsta, kordab üle, et paar parimat arkaani on tal alati Hinkuse jaoks varuks. Melangel kahtleb õigustatult Kriesha kabeli suutlikkuses ja tahtlikkuses sõna pidada meie läbipääsu asjus. Eelnimetatu tõttu teeb ta ettepaneku võtta sõnumitooja Natasha kontrolli alla, teise ilma saatmisega kustutada kõik temaga seotud arkaanid ja “arkaaniga- viimane hingetõmme” ta reanimeerida. Lõpuks saata Natasha juba meie poolt kontrollituna kabelisse.
Kratsik: küll nad seal all saavad siis imestada puitunud tuisu-iilse sammu üle!
Oskal, toetan ikkagi Melangeli juba paljalt arkaanida summutamise võtte pärast.
Melangel, minust hoogu ja toetust saanuna, vosis: nam nuz’en mir, celõi mir.
Hinkus, tõelise Cerilia keskkonna vaenuliku haldjana, soovitab: võtke siis kass ka maha.
Oskal: kujutlen Erbeliust kassi suudlemas, sellele esmaabi andes “viimset hingetõmmet jagamas”. Filip on totaalselt alojaalne ullindarienidega toetades Melangel plaani asjaoluga, et Natasha on ebanormaalselt “inetu inim-emane”.
Erbelius: võtke nüüd rahulikult, Natasha ettepanek on ju tehtud hirmust.
Filip, iseenesest õige ettepanekuga, kuid arusaamatu kumba pihta: morbrünn hullemaks minna enam ei saa.
Melangel: eksid, ole optimist, sest morbrünn saab ikka (hullemaks minna).
Oskal, vaikiva küsimuse: meie jaoks hoopis tähtsam teada mis ja kuidas meid takistab väljumast ning miks meile päästeoperatsioon järgi saadetakse.
Filip, iseloomustaks meie edasist käitumisstiili, teatab midagi arusaamatut mingis brehti murdes: curiosity cill te cät! Narkolepsis lakub selle peale rahulolevalt käppa.
Erbelius: mida siis sõnumitoojale ütlen?
Hääletus näitab vähemuse soovi inimestega läbirääkides asju ajada, kuid poliitkorrektsuse huvides tuleb enamus vähemuse soovidele vastu.
Filip, ei tunnista end kaotanuks: tavaliselt lähen sinna kuhu ja millal tahan.
Melangel, soovitades: me võiksime siin korraldada kabelipõletamise õhtu, öö või mis ta meil siin on!
Hinkus: lepingust tuleb kinni pidada! Oskal: tulgu deemonid, kasvõi Kriesha, appi, inimestega tehtud lepingust kinni pidada, nad ju ise ka ei pea oma vahel sellisest asjast lugu.
Erbelius: ei, mina pean silmas vajadust lepingu sõlmimisele ja sellest kinnipidamisele läheneda loovalt ja dialektilise arkanoloogia kaasaegsetelt seisukohtadelt. Lihtsatele selgituseks (nüüd vaatab ta Oskali suunas) teeme tiili ja võimalusele häkime ära (Oskali nägu lööb särama). Hinkus: te olete äraandlikud tüübid. ’
Melangel: kasti, kohe ja kogu tiil!
Erbelius, oma liini ajades: räägime läbipääsu endale ja ehk mõned kenad vidinad Krieshalt.
Oskal: kui kakelda ei saa, siis mida tahtsid AS’ist orogid ja Serpent?
Melangel: see Kriesha on üldiselt tõesti teisejärguline.
Hinkus: jah, jah, just “mittekallaletungi leping”.
Erbelius: jah, see on tõsi, et meie tiil püsib 0, 05 tõenäosusega.
Kratsik: veame kihla, et see on hoopis 0, 06.
Nii ongi jäänud Natasha saabumiseni kolm tundi ja igaüks asub tegema meelepäraste asjadega. Mina näiteks asun Narkolepsisest sädemeid väljahõõruma. Aeg hakkab kohe trikke tegema ning kolm tundi möödub mu jaoks kui lühike nurruv unenägu. Oskal: peaks vähemalt kullina seda une värgi ära proovima. Minu kassi silitamise ajal püüti meid vaadata. Kõik, peale meie kahe, jooksid laiali ning täpseks sihikuks oli Filip.
Tagasi tulnud haldjad jätkavad hetkeks edasi lükatud tegemisi ning seatakse end korda Natasha saabumiseks. Hinkus “laulab” endale kilbi ja soomusrüü. Mõelnud järele “lisab lauldes” vibule ja nooltele maagiat.
Erbelius kobestab koopa põrandat lauldes “pehmenda maad ja kive” ning nii mitu korda, mille jooksul muutub pinnas alguses liivakaks ja seejärel omanda kuiva savi konsistentsi.
Erbelius: Hinkus, kas sa ei lisaks võluripuu salu juurtele kiiresti riknevat toitu?!
Hinkus ei lase end pikalt veenda ning nii saabki savi segatud kiiresti rikneva orgaanilise kördiga. Kratsik toetab keedetud punapeedi hunnikuga. Pakun hakkimise moodust, kus Kratsik loobiks ja ma hekseldaks selle õhus juba peenemaks. Hinkuse ettepanek on peenem, nimelt soovitab ta kasutada “arkaani” “vihisev kõlisev mõõkadest sein”.
Arutellu sekkuv Erbelius palub midagi lihtsamat: lausuge kohale suures koguses vett.
Nii möödub oodates esimene tund.
Erbeliuse palvel, Melangeli finants majanduslikul toel, rubiin, ja Maranea arkaansel toel pannakse koopalakke tervelt viiesaja aastaks põlema kunstlik päike. Operatsiooni eel peidan hoolikalt pakituna mõõgad sügavale seljakotti. Alalise valgustuse perioodiliseks muutmine kavatsetakse lükata järgmisse päeva, Maranea lubab kohale laulda kaitsevaimu, kes siis varju hakkab ringi väntama. Vaatepilt oli võimas, eriti kui Maranea käsi helendama löönud rubiinist läbivalgustatud saab ning kerkiv päikese säde koopa kõrgeimasse punkti kinnitub. Vastses valguses näeme, et nüüdseks põrandat kattev liiv on tumepunane. Jões aga vonklevad ja siuglevad varjud. Mina lähen ära sarkofaagi juurde, tööriistu tuleb hoida.
Peatselt tulevad teised, sest pidavat olema aeg. Hakkabki kostma samme ning meile lööb näkku jääkülm tuuleiil ja kohale ilmutab end Natasha.
Aspersix Kratsikule: näed?
Kratsik: Näen küll.
Näha saavad nad noort 16-18 aastat säravkaunist vositari. Hinkuse mitteametlikul hinnangul 3-5 pühitsusastmega preestritar. Hinkus püüab võimalikult täpselt reeglitele tervitusega hakkama saada. Natasha vaatab pikalt Hinkust, keda ta eelmisel kohtumisel ei näinud, vaatab seejärel lakke ja lõpuks naeratab.
Peale hetkelist pausi, Natasha: Olete te pakkumise üle järgi mõelnud?
Melangel, viidates Hinkusele: Tead sina, et Tema Kõrgusele öeldakse “bojaar”.
Hinkus: Milline pakkumine?
Natasha: Pakkumisele ohutust läbipääsust kabelist.
Erbelius: Kas see läbipääs on kestev?
Natasha: Kui teiega tüli ei tule, siis pole selleks takistusi kui te just eriti nuuskima ei hakka siin.
Filip: Mis on eriti ja nuuskima?
Natasha: Mõned asjad- te ei astu rajalt kõrvale, lähete täpselt piki rada, see viib teid otse läbi kabeli. Meie teid sellel rajal ei sega.
Erbelius: Millised on garantiid?
Natasha: Meie hea tahe!
Erbelius: Meil ka.
Natasha: Ah jaa, te peate kaksteist tundi ette teatama.
Filip: seda on liiga palju.
Viimase märkuse üle on Natasha üllatunud, sest tõesti veider on rääkida kiirustavate haldjatega.
Natasha: hea oleks, et te liiga palju ja tihti edasi ja tagasi ei saaliks.
Hinkus: sooviks teada, mis seal edasi on. Ehk räägiksite.
Natasha: raske on öelda, sest seal on palju erinevaid kohti ja koopaid ning veel enam erinevaid asju ja näiteks rotid ning brr-r-r hiired.
Hinkus: teil on suur kultuse koht?
Natasha: väike kabel, lausa kabelike.
Hinkus: tean veidi teid ja teie kultust, mis meie läbikäimisest nii palju ette peab teatama?
Natasha: meil on regulaarsed missad ja teie käimiste tõttu peame oma ajakava muutma.
Filipi arvamusele intelligentsete olevuste sealhulgas inimeste ohverdamise kohta, suudab Hinkus lohutuseks öelda, et erinevalt belinikaanidest kriesha omad ei tegele ohverdamisega just sageli. Melangel püüab midagi rääkida Enliliga seotud riitustest.
Natasha: meie peame külma ja lume riitusi, jah, külma ja pimeduse värke.
Hinkus: kas te meile ekskursiooni rahvakunsti esitlustega ei korraldaks.
Natasha: te ei tahaks seda ise ka, sest kõrvalistele lõpeb see alati ebameeldivalt.
Erbelius: millele siis see kabel pühendatud on?
Hinkus: ehk räägiksite mingi loo turistidele.
Natasha: turistidele oleks see viimane, mida nad kuuleks. Siin, meil, elab prohvet.
Hinkus: kas temalt võiks nõu küsida?
Natasha: meie saame, aga teie ei saa rääkida.
Melangel: kas Selkorit teate?
Natasha: kuulus haldjas.
Melangel: tema juurde juhatada oskate?
Natasha: ei tea.
Erbelius: üldiselt pakkumine sobib.
Filip: kas seal pool maagia kasutamise võimekus taastub.
Hinkus: no ta mõtleb kas seal teisel pool võluri arkaanide jaoks välja puhkab?
Natasha: ei oska öelda, Kriesha järgijad küll suudavad.
Filip: mis te olete edasist vähe uurinud?
Natasha: ei saa öelda.
Melangel: kas te käi edasises osas või ei taha rääkida?
Natasha: ei käi ja ega rääkida ka ei taha.
Hinkus: Krieshal on ju keskus Rovninodenskyis.
Natasha: Jah, seda kontrollib Careva. Careva ise ei ole Rovninodenskyis.
Hinkuselt kuuleme hiljem, et prohvetist AS’is pole ta midagi kuulnud. Ennem tegelevad Kriesha preestrid nõia elik võlurijahiga. Filip teab prohvetitest Vosgaardi kiriku võtmes rääkida järgmist. Tavaliselt ennustavad prohvetid halba. Kuulutavad ette konkreetseid sündmusi nagu sõjad, ikaldused, börsilangused ja muud 9. 11 asjad. Kriesha prohvetid tegelevad loodusega seotud asjadega nagu ikaldused ning Beliniku omad ühiskondlik-poliitiliste teemadel nagu poliitilised katastroofid- car või careva tapmine, talupoegade mäss ning opritsnina sisseseadmine. Sellistel põhjustel sõnumitoojad tavaliselt elavad lühikest prohveti elu lõpetades tavaliselt vandenõulaste ja salakantseleide palgamõrvarite käe läbi.
Haldjad ehk meie oleme allakäinud ja võtame 12 tunnise eelhoiatusega läbipääsu pakkumise vastu. Melangel leiab, bojaar ei saa mingi härmatanud akolüüdiga lepingut teha ja see usaldatakse Kratsikule. Kratsik vormistab lepingu oma kolmesõrmelise blüüz käega ja meie ülejäänud reageerime, kes kuidas. Mina näiteks “no olgu” öeldes kui lepingut tegeva Kratsik teise käe sõrmede asendit näen. Kratsik saab aru, vastates “ja-jah”. Kass … see käitub kassina.
Filip: aga kuidas lõksud?
Hinkus: aga kuidas rada?
Natasha: rada algab siit käe juurest ja lõpeb teise käega, aega läbimiseks kümme minutit
Filip: mis siis saab kui teisel pool ootab lõks?
Natasha: tuleb oodata 12 tundi.
Hinkus, koos Erbelius: kelle nimel leping tehti?
Natasha: Kriesha nimel loomulikult.
Erbelius: ehk kui midagi viltu, siis tuleb talle pasunasse anda!
Natasha: Kriesha aksessuaaride hulgas pole küll pasunat.
Hinkus: kes kabelis kõige kõvem on?
Natasha: see on siseinfo, mida teile ei anta, sest haldjad teevad nimedega erinevaid roppusi.
Hinkus Natashale: sina oled kena naine. Oskal: kui ta vaid näeks mis nägu Filipil tuli.
Erbelius: kas teil mehi jagub? Meil siin palju hakkajaid haldjaid. Kui vaja siis tulge rääkima. Kas saaks kuidagi selle kohta kabeli siseselt reklaami teha.
Natasha, ei lase häirida: kui sissekäigul olev käsi on teie poole peopesaga, siis see tähendab “ei”, kui käeseljaga siis “jaa”. Kaksteisttundi on taotluse markeerimisest vajalik ooteaega ja läbimise aeg 10 minutit.
Erbelius: kui küsida sissepääsu iga 10 minuti tagant, näiteks Filariiha.
Natasha: ei loe, alates esmasest küsitlusest vahepealseid taotlusi vastu ei võeta. Kümme minutit absoluutselt piisav isegi goblinid pääsevad läbi.
Hinkus: kuidas ühendust saada?
Natasha: seiske käe ees ja rääkige. Kui enam küsimusi pole siis head aega.
Hinkus: käigu Teie käsi alati hästi! Ja lisab muid arusaamatuid vosi tseremoniaal roppusi: Oskal.
Pehmeks räägitud haldjatele jääb veel nautida vaid eemalduva Natasha ümbritsevate halode ja helkide peegeldust härmatanud seintelt.
Hinkuse esimeseks tegevuseks on arkaaniga “leida õige tee” kohani “… kullakarva värava …”-ni ja selgub, et teedjuhtiv helendav niidiots viib “käe” juurde kabeli sissepääsul. Kuidas käest mööda või läbi minna, selle kohta mingit teavet ei tule. Oletada võib, et käsi otseselt midagi automaatselt ei käivita.
Hinkuse teine katse on klahvistikuga ruumist. Selleks teeb ta tohutu koguse esmalt illusiooni kustutusi ning lõpuks veel ühe “rajaleidja”. Teadmiseks, et seitse kolmeasendilist lülitit asuvad käigu sissepääsu ehk ukse kõrval paremat kätt seinal. Uksel endal on meile tuntud käe mark. “Rajaleidja” annab seitse lüliti asendid, et desaktiveerida käigus olevad lõksud kolmeks minutiks. Lõkse on palju ja neid on nii maagilisi kui tavalisi.
Kolmanda “rajaleidjaga” Hinkus katsub vaadata kuidas jõuda hauani “… kes katab mu lauda ja rüvetab mu hauda …” ja saab vastuseks, et ta ongi kohal.
Neljas rajaleidja ütleb, et Azrai tempel on ilmselt kaheksajala järve põhjas vee all.
Oskal hakkab lugema “Mithriliumi”. Esmalt tuleb endale “laulda” maagiliste tekstide lugemine ja alles siis on võimalik pühendumine mithrilograafiasse. Raamatu tiitellehel on sõnad “Saladus mida teavad ainult haldjad ja loodame , et nii ka jääb. Kuuendast leheküljest edasi on aga juba asjast endast ehk sepistuse näidised märkega sepistanud sepa õpipoisile ja nüüdseks juba legendaarsele meistrile. Hilisemal ajal töötas too välja verehõbeda.
Filip hakkab ka raamatutarkust omandama ehk kollektiivse maagia kasutamise oskust uurima. Põhiliselt jagab oskusi kuidas tema sobivalt loodud ja lauldud laul on suuteline tagama võlurile “metamaagilise feat”i ilma, et tollel seda tegelikult oleks. Vajalik ese selle juures on mithrilist taktikepp.
Melangel uurib koopas kõrguva künka tippu. Praeguses päevavalguses tundub, et tipu materjal on kullalaadse ainesega läbi segatud. Lõpuks “teeb” meite võlur “maagia tunnetust” ning asub allikat tunnetama ehk hõivama.
Teinud väikse vahe allika kontrolli saadab “sõnumi” Kamienile “Kamien, mida teed, kas abi vajad”, ja saab sellel vastuse vii minutiga. Teise sõnumi saadab Volabrünnile ja vastus on tagasi kahe minutiga. Selgub, et meid siit ei suudeta “vaadata” skraida ja meile sõnumeid saata. Vastata meie poolsele initsieerimisele suudetakse. Sideseansid panevad esmalt naerma ja siis vanduma. Kamien olevat teatanud, et ta on mingis lumises ja jäises kohas. Olevat juba osa meie varustust kätte saanud ja meilt tahtvat kasukat ja taskuraha. Volabrünn hoiatas meid võimalike avataride kohalesaabumise eest.
Melangeli kolmas tegevus: Filipi paladiinse mõõga loo uuring: esmalt kuulus imperaator Alandalae ihukaardiväe kaptenile Bannor’ile. Alandalae oli viimane ühtse Anuria päris imperaator Alandalae paistis silma kehvalt ehk mitte öelda sitalt ettevalmistatud sõjaliste kampaaniate algatajana. Proovis sõjaliselt allutada Vosgaardi ja sai lüüa. Imperaator ise hukkus Khinasistani vallutamise katses kui sai jälle lüüa sultanilt (või kaliifilt) Elaras’ilt merelahingus. Vosgaardi äpu-kampaania ajal sattus Bannor varitsusse ja jäi kaduma, oletada on et kaotas pea, sattudes voside varitsuse otsa. Vosidel polnud mõõgaga muud tarka teha kui visata Ladan’i järve. Mõõga õngitses järvest välja keegi kohalik õngesportlane ( Oskal: kes, millal), et anda see vanavarast huvitatud sõbrale, kes seda soovis. Mõõk selle soovijani ikkagi ei jõudnud vaid langes taas voside kätte. Vosidelt pani ta pihta awnsheilen Basilisk (Oskal: kes ja kus ta ennem oli), mis omakorda suutis selle kihlveoga kaotada haldja-bardile !? (Oskal: kes). Bard kuulus hiljem Selkori salka, kes tulid ja templi purustasid. Bardile kohaselt oskas ta ise oma mõõga läbi surma saada. Peale seda oli mõõk salamander Rashnaki omanduses, kes andis selle Kaldavani nimelisele goblinile. Viimase seedis ära meie kaka-kole, kelle seedekulglas ja urus siis mõõk meid ootaski. Mõõga väe kohta lood midagi ei öelnud.
Erbelius loob koobast üha elukõlblikkumaks manades kohale hulgaliselt pisikesi xorne ja rajades kaval niisutussüsteemi juhtides elutervet vett mööda tehislikke kaljulõhesid esimese korruse jõest siia.
Lõpetades oma tänase lugemis-seansi raatsin lõpuks Maraneale tema pauna tagasi anda. Tänu asemel kahtlustatakse mind katses paun vaikselt kõrvale nahistada. Õnneks tõstab tuju Melangeli zhest, kes laulab mulle parendat soomuse.
Päevatöödest väsinuna kobime puhkama. Enamik tuleb sarkofaagi ja vähemus ehk Hinkuse fraktsiooni oma urgu.
Nii, nüüd algas peale puhkamist meie neljateistkümnes päev või ärkvelolek.
Esmalt toimub sõjaplaani kokkupanek kaheksajala asjus. Sellega on probleeme ning need jäävad Hinkuse era asjadeks, sest tegevus läheb eelmise päeva tööde lõpetamisele. Erbelius püüab pühitseda koobast, Maranea sinna kaitsevaimu kutsuda ja mina sukeldun esmalt oma esemete otstarbe ära tundmisele. Nii läheb mööda pool aktiivsest perioodist.
Käes on 14 päev, 1ne.