OR49 – Missiooni +16 päev , 2ne.

Missiooni +16 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 2ne episood.

Melangeli suur sõbranna Maranea on meiega nagu on meiega suur kogus ebasõpru Kriesha templi asukatest.

Kostab mingit manamist ja saabub täielik vaikus. See eest kostub Filipi mentaalne kommentaar: arkaan “vaikus” ja mida mina nüüd teen?
Erbeliuse mentaal-hoiatus: arkaan “paralüseerida”.

Hetk hiljem ongi selge, et minul, Erbeliusel ja Kratsikul on tardumus peal. Kõigil ülejäänuil õnnestus sellest nuhtlusest üle olla. Viimane seati igaühele individuaalselt. Hinkus vaatab tõsisel ja uurival pilgul üle meid ümbritseva ruumi. Koht ise ja enamus vastalisi on kaootilis-kurjade kavatsustega.

Teised küsivad Oskalilt: mida asjast arvan, kas jookseme kohe minema või teeme veel midagi ennem jalgalaskmist.
Mina arvan, sest veri tambib kõrvades: tapan maha, tapan kõik maha! Ja esimese tegevusena rakendan oma verd ravimiseks.

Filip rajab oma mõõka kasutades ravi-ringi ja pühapaiga meile. Kratsik avaldab meile oma võime meid siit ära saata. Erbeliuse huvi tekkimisel kinnitab tõesti oma kratsik-potentsust. Küsimusele aga “kuhu” saame vastuseks krüptilise “kuhugi ja kunagi” ning kinnituse, et ega me ilmselt sinna väga sattuda ei tahaks. Oma transpordi teenuse asendab Kratsik ravimisega.

Melangel: Kratsik võta sealt paunast mu vand ja lae sealt Filipile “kiirendus”

Kratsiku kaasamine kõiksugustesse tegevustesse toob alati kaasa kõrvalefektid, näiteks praegu järgneb vandiga vehkimisele tema enesereklaam: öelge te veel, et kratsikud pole überloomad.

Erbelius muudab oma keha vastavaks mudelile T1000 (iron body). Melangel seab valmis tegevuse hetkeni kui arkaanne vaikus eemaldatakse ja seni püüab määrata preestrite ja akolüütide asukohti templi ees.

Melangel Filipile: kas saaks puhastada laskesektorit?
Aspersix Melangelile: ma ei näe tegevust, kus on tuli, kus on tuul??

Hinkus tühistab eelnevalt lausutud arkaani vaikus. Hetkeks teiste jaoks vaikus kaob ja kostub kõigile, välja arvatud kurdistunud Oskal, valju pinin, mille allikaks tundub olema kogu see koht. Kuid pininat pole kauaks ja taas saabub vaikus.

Hinkus: kuulge äkki liiguks siiski siit minema ja välja ära.
Erbelius: mitmel põhjusel pole see ei hea mõte ega ka teostatav.

Haldjate kiire mõtte kõne tulemusena toimub järgnev “vaikuse” arkaani mahavõtmine arukamalt. Esmalt Hinkus võtab arkaani vaikus ja maha ning järgnevalt Maranea laulab “vähem haavamatus-puutumatus sfäär” arkaani. Maranea loodud sfääri püütakse kohe ja kiiresti kaks korda järjest hävitada.
Lähim hüdra püüab kohe näpsata Maranead, kuid sellise asja eest suudab viimane ära põigelda.

Melangel Aspersixile: lähme taandume sinna, haavamatuse sfääri.
Melangel: mis oleks kui saadaks tuisukeerise templiesist puhastama?
Filip: pole suurem asi mõte. Seal on praegu sellised kõvad kaitsed peal.

Melangel kasutab hetke hoopis meile tuisu ja tuule seina ümberehitamiseks. Preestrid oleks püüdnud isegi takistada, kuid see toimus nii kiiresti ja varjatult. Melangelil on närv püsti ja tegevustahe ka, sest lõpuks teeb ta meie ja templi sissepääsu vahele.

Meie tegevus on kohaliku seltskonna aktiivsuse äratanud. Kostub manamist siit ja sealt, liikumist ja lõpuks lendab meie poole parv ammunooli. Nendegi noolte otsad helenduvad tumelillalt. Õnneks takerduvad need tuule-seinas ja paiskuvad koopa jäise lae suunas.
Hüdrad hammustavad ja mingi efekti saavutavad nad kõige suhtes. Oskal tunneb, et nii võib see ravi tulemus taas otsa saada.
Melangeli lausutud udupilveke-tombuke saab igal juhul otsa. Erbeliust, Maranead ja mind, Oskali, tabatakse roheliste kiirtega, mis Erbeliuse teada olevat telepordivastane ankruke meie küljes. Leian, et kohalikud vosid on nüüd kõiges järgnevas ise süüdi, meie olime valmis juba jalga laskma.

Kratsik: kas nad pole midagi kuulnud isikuvabadustest, konstitutsioonist ja intelligentsete olendite õigustest? Selge, temale pandi ka plokk peale.

Hinkus ja Aspersix jäid veel lahti.

Kostub vosi keeles, Filipi mentaalne tõlge: neil on kohe lõpp peal!

Ülalt laest kukub meile peale tulemeri, neetud. Teist korda veel, neetud ja eriti neetud. Oskal tunneb ennast üsna ära kõrvetatuna.

Hüüe templi poolt elvenis: visake pikali!

Maranea pikutabki kohe. Oskal ehk isegi pikutakski kuid, ta ei saa näppugi liigutada. Punkti paneb Hinkus, kes soovitab valjuhäälselt Kriesha preestrinnadel endal pikale heita kui tema nendeni jõuab.
:arrow:
Filip ümiseb sõjalaulu ja laulab mulle “püha kaitsevarju” (sanctuary). Kratsik vitsutab vasakule ja paremale Melangeli vandist kiirendust, täpsemalt talle endale ja Erbeliusele. Kiirendatud Erbelius eemaldab vere abil paralüüsi ja püüab maa alla vajuda. Kohalik tervitus komando ei vaata irdumiskatsele hea pilguga, kuid kadunud see võsanõid, Mk-T1000, Erbelius lõpuks on.

Võtan eeskuju ja eemaldan endaltki vere jõul paralüüsi ja vormin element-suguluse abil kinni ühe vibulaskurite looži, algusest lõpuni. Kurjalt hea haldjas Hinkus teeb oma jumala vallatu liigutuse ja ravib Oskalit. Järgijäänud hetked enne uut rünnakut kasutab Hinkus “rajaleidja” arkaani laulmisega. Arkaaniga täpsustab tee siit Kriesha templi pea-altarini. Hinkus: peauksest kaudu ikka, vaja teada parooli. Vaja oleks medaljoni. Ei tohiks astuda ülalt teisele ja viiendale astmele ning ustevahelt tuleks läbi minna mitte keskelt vaid piitade lähedalt hiilida ja nii edasi kogu tee … kirjeldus.

Melangelil on jätkuvalt hirmus kõva soov tuulekeeris sammaste vahele teha ja jälle veendakse ta ümber. Selle asemel teeb ta kratsikut ja põletab ära ühe hüdra ja veel viisikese Hinkuse nooletupe pihta Aunglori noolekesi. Kratsik laseb veel mingi roosaka joa hüdra tolmu ja põrmu.
Maranea laulab põrmuks teise hüdra sõnade saatel “ valgus võidab”.

Melangelile on ka kõlavad fraasid meeldima hakanud, sest hüüab: kaitske prohvetit, kaitske reliikviat.

Sellega hakkab meie õnn otsa saama. Esmalt rebib keegi maha “vähema kaitsva sfääri” ja saab olema jälle vaikus. Hüdrad hingavad külma ja kahjutundega tuleb märkida, et järgijäänud sihtmärkidest loeti mind ja Kratsikut vähem ohtlikumaks. Külma kümbluse lõpetab laest allalangev tuleleek.
:arrow:
Õnneks jätkub Filipi laulev sõjapropaganda.

Kratsik: mida nüüd teha?
Hinkus: tee eeslikesele (kuri leegitsev Aspersixi põrnitsus), vabandust, suksule kiirendust.

Kratsik annabki siraka Melangeli vandiga.

Melangel virutab sauaga ja sauast laskurite galeriidesse “ghõulide okse haisu ja aurat”

Erbelius on küll nüüd põrandaalune kuid rahu pole sealgi. Muudab oma T1000 silmad eksperimentaalse arkaaniga (elemental gaze) roheliselt kiirgavateks kalliskivideks, midagi smaragdide laadset.

Oskal võtan oma eriti kurjaks muudetud vampiir mõõga ühte kätte ja teise käega sahmin endale vandi abil maagilist soomust ja olles vaikusse seatud valmistun polaarset kaitsekilpi laulma.

Hinkus ja Maranea taastavad kaitsesfääri, seekord isegi võimsama. Peale selle lennutab Maranea ühe tulekera laskurite galeriisse. Millegi pärast kutsub see seal esile naerupahvaku. Hinkusele see ei meeldi ja “saadab” sinna “kutse-kohe-minu-juurde”. Melangel laulab hetke ja kaitstust arvestades “resistantsi”.

Melangel viidates mõttes templi uksele: kas lähme peale. Ja lauldes “tõene rünnak” desintegreerib kolmanda hüdra.

Vastased katsuvad tuule seina maha kiskuda ja nahistavad nii laskepositsioonidel kui ka mujal ümber. Punkti paneb lõpuks laest alla laskuv leekidest kosk.
Templi poolt kostub palju jumalikku manamist: tõene tabamine(mingi väga eriline vosi versioon), sama ootamatud ja võõrast kaitsekilpi ja õnnistust, verejanulisi nuiasid ja ethereaalseid kilpe, mõlemaid lausa massiliselt. Lõpupoole veel: tõene nägemine, haldjavastane kaitsering ja smite.
:arrow:
Filip kuuleb käe kuju suunast naeru ja sõnu: tee ei saa kunagi läbi.

Kratsik: Filip, kuule mida veel vahvat ma võiks teha, et te haldjad sellega rahule jääks.
Filip: tee midagi nende laskeavadega.

Kratsik täidabki terve ühe galerii mingi roosaka kleepuva vahuga: vannivaht aitab alati.

Filip: preestritele ka!

Hetk hiljem lendabki roosa kleepuv ja töllerdav mull peasissekäigu suunas. Tegelikult lendas ta selles suunas vaid alguses. Kuid varsti põrkus ta sealt milleltki tagasi ja taaspeatatuna meie kaitsesfääril hajus olematuks.

Erbelius jätkab põrandaalusena sügava konspiratsiooni tingimustes ravi. Ta manab veel mingeid nõidusi kaela ja saadab mentaalse teate: oodake selle lahmimisega veel veidi, mul mõned nõidused siin järjekorras.

Võime üllatusega jälgida Aspersixit kelle lakk ja kabjad juba erkroheliselt tagasi hoitud pingest hetketi hägustuma tahavad hakata.

Aspersix: kui siin kohe lööma ei saa hakata, siis on selles tuules oma kasvuhoidmisest mu kabjad elektrilillad ning siis hoidke end minust eemale, ma ei suuda end enam talitseda.

Vaatan ringi mida teha ja teha pole justkui midagi, kuniks Melangel taipab soovitada viimasest hüdrast hakata mõõga abil terviseülekannet tegema. Kolm torget ja lisaks enda talutavale enesetundele on tera oma pimedas sisemuses täielikus hasardis.

Käes on 16 3s episood.