Missiooni +18 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 12s episood.
Haldjad, vampiir Rosinante ex-Darkhart, kolm Kriesha ümmardajat-kummardajat ja seinale naelutatu Volabrünn/Morus.
Vastvarajaganute hulka ilmutab Melangel, kellel on ära seletatud ilme:
Melangel: daamid ja härrad, istusin ja mõtlesin, mul on teile sõnum, sest ma arvan et me oleme valel teel. Mida me siis peame tegema:
-deemonlordid õiges järjekorras ära korraldama,
-viimasel võtmisel peab olema värav õige lordi käes,
-läbirääkida võib kõigi nelja lordiga.
Melangel: keda me veel teame: tulelord, taevalord, raudlord … ja kusagil siin Melangel. Me peame tegema midagi sellist, et siin laietaks “vesi”.
Kuri-Saatus (teisisõnu DM): see ei saa olema lihtne võitlus!
Melangel: milleks meile ikkagi neljandat lordi.
Erbelius: kus siin see uudis oli?
Melangel: ega uudis polegi, vaid selleni jõudmise mehhanism, “loogika”.
Melangel Maraneale: kas peale sellist “loogikat” mind pähklimajja võetakse.
Filip: kas sul juba korsten on kuivanud, et katus sõidab?
Melangel: kallis haldjarahvas ja assotsieerunud liikmed, meil on võimalus ükskord võimalus puhata õhtul, sest siis on Horosmeus siin.
Melangel: oi, Maranea, rõõm sind näha.
Üksteiste ülevaatamine üllatab meid, et Erbeliuse verevõimed vist toimivad, sest teda ümbritseb halo, ja milline veel. Haloks on tema pead ümbritsev kuldkollaselt helendav rõngasse seadnud drägonoid.
Melangel: oo, tere kõrgmaag, vend Erbelius.
Melangel: Volabrünn, mida see Moorus teab?
Melangel: Erbelius, küsi vampiirilt, kuhu kaks preestrinnat on kadunud?
Erbelius: kuhugi pole kadunud.
Volabrünn-Morus: torni te küll vallutasite kuid see vabastatakse peagi, arvab Moorus.
Melangel: Erbelius võta see väljapääsu sulgev kivisein vaevaks maha võtta.
Erbelius, eemalt: auk seina sisse, palun.
Hinkus: Erbelius, kas sa seda lampi kustutada saad?
Erbelius: see on klassi tunnus!
Haldjad leiavad, et tuleks ülesse, torni puhkama minna, mida siis ka tehakse.
Volabrünn/Morus: võiksite mind ka lahti päästa, vahet ju pole!
Haldjad unustavad Mooruse siiski seinale ja lähevad ülesse.
Enne puhkamist, tehakse tänase päeva viimaseid tegevusi. Uuritakse kuld-sini-musta saua. Filipi arvates on aurad sellel saual kuidagi ebaterved. Seal on evokatiivse, konjuratiivse ja alteratiivse maagia jooni ning samas pole need otseselt pulgaga seotud. Lisaks on mitmed muud vääristused.
Melangel asub sauakese kohta legendaarset lora meenutama. Selle tegevuse ajal saamegi seltskonna laiendamisega segatud, kui meiega liitub Valge Nõid, veel üks preestrinna, Kratsik ja Tupsik elik Tupsuke.
Melangel: sauake on haldjate tehtud, väga vana, varane Eloria. Sau läks kaduma ühe kindluse kinnise kaitserajatise seest.
Erbelius: Tupsuke, ole ettevaatlik, teen su pisilinnuks, vist kalkuniks, sest siin kole-kollid võivad tüütama hakata, kuid ära suletud ruumis ennast suureks ennast tagasi muuda.
Filip saab sauakese tööle. Saua töötamisel, mis osutub hoopis skeptriks ja … osaks suuremast sauast. Skeptri töötades saual olevad mustrid liiguvad.
Erbelius: see hakkab korduma, mul on deja-vu.
Melangel: rutiin, programm, režissuur, kavand, programm … ärge pange tähele kui ropendan.
Erbelius: see on pool … milline?
Melangel: kaitsemaagia kõrgsau.
Melangel: vabandust, ma ropendan, hakkab tekkima süsteem ja skeem, kus Erbeliusel on provints, Filipil sau liikumiseks ja Minul, Ühel Melangelil, liikumis baas.
Melangel kaob meie seast, tehes ennem “labürint” arkaani. Hilisema tegevuse saame kokku tegevuse kirjeldusest tagasi saabunult. Labürindis Melangel laulab kaks korda “soov” arkaani ja ruttab tagasi … ja üllatuseks ei satu meie juurde vaid Kriesha templi mahajäetud ja rüüstatud eesõue. Lühidalt vandunud lendab ta udukujul Moorustorni suunas.
Ennem puhkamist laotakse maagiasalvestitesse, sauadesse ja vibusse, säilinud jääkmaagiat. Minul pole muud teha kui nautida lendamist. Õnneks on saal piisavalt kõrge, mahub üle tiiva pöördeid ja keeriseid tegema. Oma kehalise aktiivsusega häirin bojaar Hinkust ja Erbeliust. Aukumas olev suur-võsa-nõid püüab mind arkaanselt korrale kutsuda “animaalse rahustamise” ja “animaaalse transiga”, mis iganes ta seal vehkleb, mulle see ei mõju.
Kratsik ei jäta juhust kasutamata, seab end käed puusas Erbeliuse ette: parem pistrik peos kui kalkun katusel. Aga AUSALT see oli HEA algus kõrgmaagile.
Erbelius: ma lugesin tegelikult sellega halba õnne maha.
Kratsik: ma ühe öölinnuna oleks, näiteks nii …
Oskali arvates on see jälk vaatepilt, kuis Kratsiku võrd-värdmaagia asemel on meil siin kaks sulgedeta lindu, kellel mõlemal veel vaid sabasuled alles on.
Hinkus: vaja oleks ühekordne pistrik ja kaks totaalsulgimisega kalkunit õnneks vaja võtta.
Melangel näeb üle mägede lennates Horosmeuse põhikindluse poolt Moorustornile lähemale liikuvat sajatuhandelist väge. Hinnanguliselt saabuvad nad kahekümne tunnijooksul.
Kohalesaabuv Melangel jagab teavet Jussufiga.
Jussuf: oh rõõmusõnumeid tood meile sealt, sinus huultelt voolab puhast melangeeliumit. Paladiinid juba vaidlevad, kes neist pääseb lähemale Korayekenile.
Melangel: meist ei saa siit surres keegi ära.
Jussuf: elfid ehk tõesti mitte, kuid selles süüdi selles paduateistlik korayekenitu’u maailmavaade.
Melangel pakub mustale slaadile võimalust olla kutsutud Slaadikuks ja hallile olla Paladiinikuseks. Must arvab te see on vale.
Hinkus küsib oma deemonilt: kas, kui Mastiplexilt võtme juppi ära võtma minna, mis siis juhtub?
Jumalik vaim heljudes tühjuse ja kaosemere lainete kohal:
“-ohtliku lahingu lõpus
helgem ehk tulevik
otsitud leiu jaoks õppus
kuid aina on pikk” Oskal: võisin jälle millestki valesti arusaada…
Hinkus, tema teine küsimus oma deemonile: kui läheks Tirosmeust võtma, temalt võtme juppi ära võtma ja tapma mis siis juhtub?
Hinkus pööritab silmi, oigab soiub ja ajab suunurgast verist vahtu
“-sekundid kaovad ja tuleks
saab asja ja soovid ja hing
kirjasaatjad enne veel tuleks
et terveks jääks ring,
sekundid …”
Melangel samal ajal Maranealt: mis värk on? Mingit olulist vastust ei kostu, Oskal-pistriku jaoks.
Melangel: oo sina orduriel-aunglor-orduriel Samba, mis uudiseid koduseid tood?
Hinkus: mis tüüp sa üldse oled?
Erbelius: paluks tutvustuseks plaanides liikuja ankeedi täita!
Melangel: kui loogika kehtiks, siis Aleksandra Populous peale kolme vahitorni võtmist kohe Tirosmeuse kallale läheb, siis oleks meil parem tast eemale hoida. Samas kui ta puhkama asub, siis võiks tal lasta Tirosmeus ära võtta ja ise Aleksandra peale Tirosmeusega kurnamist maha võtta.
Melangel: hei slaadik, mida sa tead jugolothide palga-sõduritest?
Slaadik ei tee oma sellisest nimest välja.
Erbelius: lähme nii, teie torni, mina torn kaela, kübar pähe ja mööda lõhesid siit minema. Nii võib küll tulle sattuda, aga saab kiirelt kohale.
Testimiseks paneb Erbelius küüne-kübara pähe ja kaob kõigi, välja arvatud minu, Oskal-pistriku jaoks. Alguses püüan sellele tähelepanu juhtida tihedate tiirudega ümber Erbeliuse lennata ja lõpuks maandun üldse kübarale. Peale seda ilmub õhku Erbelius- inimkäokujuline siluett, nagu “blur-arkaani” all nähtav.
Erbelius võtab peast kübara minuga ja Melangel kaelaketi.
Melangel: protokoll järgmine, peame dessandi torni kaasa võtma ja sellise, et sellest kiirelt välja pääseks.
Arutatakse kes kaasa ja kes jääb siia. Korayekeni salk ei taha kaasa tulla kahel põhjusel, millest üheks oleks mingi võigas lindudeks muutmise maagia ja teiseks, et siin on ka huvitav. Isegi Hinkuse väide, et siin saab surma nii, et Korayekeni juurde ei saa ei heiduta meie välguandjaid, sest, meie haldjad, oma ateismuses saame ikka ja jälle asjadest valesti aru.
Filipi väide, et ta saab ja suudab välgukandjate loost sellise saaga luua, et kuulajad … uskuma jäävad, ei leia Jussufi toetust. Jussuf väidab vastu, et Filipi lood lehkavad nii haldjalikkusest, et ükski inimšovinist lihtsalt ei usu, selle usaldusväärsust.
Filip: kuidas saab nii usaldamatu olla?
Jussuf: juba ammu oleks vaja vähem nooli ja rohkem usaldust.
Kaasa seavad Kratsik, Tupsik (Tupsuke Kratsiku transkriptsioonis), Oslik (Oskal-pistriku nimi Kratsiku meelest), Hinkus ja Aspersix, Samba kahkesi koos tema hiidsuure egoga, Maranea, Volabrünn, Moorus, Aljona (Oskal: vabandust) Rosinante Darkhart, neli lumenõida, Valge Nõid, Slaadik (kes ka vajas nelja kohta kahte talle, ühte reisikohvrile ja ühte vihmavarjule).
Melangel: jätame Kratsiku mosntri siia!
Kratsik: jätame Melangeli siia!
Jussuf: meil on jah lisajõude vaja!
Erbelius: lisajõude …, kas need siit raamatust sobiks?
Kratsik: kui teil abi vaja on siis ma selle idioodi naeratuse võin jätta.
Lõpuks jääb lisajõudude lehtedelt siia gorgo, basilisk, kümne päine hüdra, hall koletis, köie-olend (roper), traider (hiidhämmelgas). Erbelius kuuldes selliseid valikulis soove ja nähes paladiinide võitlusvaimust välkuma löövaid silmi leiab, et see pole õige ja annab kasutamiseks neli bambusritva.
Jussuf: aga äkki saaks siis veel maagilisi vidinaid?
Melangel: Kratsik, näed kuidas halb eeskuju mõjub!
Kratsik: oeh, minu raske saatus, olgu ma võin anda selle … ee, roosa võdina … .
Kratsik rivistab paladiinid üles ja käib oma želeega kolm korda kõik paladiinid ja muud salga liikmed läbi, lausudes iga ühe juurde roosa-võdinale- fuu, see pole toit ega konsumeeritav, kaka, sülita välja jne.
Melangel läheb vabastab alt Volabrünni ja üles naasnuna, hakkavad paladiinid oma rohelisi baatori terases naelu tagasi lunima. Saavad ka lõpuks, no kes viitsib inimestega ja mingite jumalakummardajatega vaielda.
Meie torni seltskond nõustub lindvormidena järgmiselt:
Valge Nõid- vares, must, Oskal-pistrik: lootsin just valget varest näha, Erbelius: huvitav mis kägu see on kes soovib vares olla, Melangel, või keegi teine: üks hädavares;
Samba: suitsupääsuke,
Slaadik: taskuvareseks, sitavareseks, harakirikaks- Erbelius nõiub ta pasknääriks,
Kratsik: varblane, aga tolmuimeja londiga
Tupsuke: mingi pisilind, Oskal: täitsa pandav pisilind.
Maranea: valgeks rahu/rahatuviks
Slaadik, Kratsik, Erbelius ja Melangel saavad lindudega rääkida.
Melangel platseerub koos minuga torni tippu, komandosillale. Muu seltskond jääb alla lühtriga toidu saali. Hinkus aitab Erbeliusele pärisnägemise (truesight), üldtunnetuse (omnisense), Erbelius ise purikatest kardina ja kämo.
Telepaatia sidemesse võetakse ka Jussuf, kuid kaugdistantsil sellest abi olema ei saa.
Erbelius riputab siis raamistuses torni kaela ja kübara pähe. Imelik. Kui näiteks Melangel näevad tunnevad ennast seisvat kusagil tühjuses, siis mina oma “päris-vormis” näen tornist välja, näen Erbeliust. Lõhesid ma ei näe.
Erbelius hakkab otsima tulemäele viivat volti. Ruumis on mitmeid lõhesid. Esimesed kaks kuhu Erbelius vaatab on tavalised sopistused. Kolmandast paistab mingit punakalt kumavat auru, neljandast ja viiendast mingid rauast mäed.
Võsanõid astub tulekumas lõhesse. Erbelius satub mingisse hämu ja uduga kaetud ja täidetud kohta. Otse oma jalge all näeb ta laavajärvest kerkivat pisikest kivirünka või väikest hangunud panka. Lähema mõnekümne meetri raadiuses pole ühtegi orientiiri.
Druiid püüab tunnetada suunda kust ta kõige kiiremini udust välja saada ja lendab tunnetatud suunas kaks minutit. Teise minuti lõpul hakkavad all järsult tihenema üksikud hangunud rüngad mis kasvavad ruttu üles laavajärve ümbritsevaks kaljueendiks. Laavajärves voogasid voolused ja keerised, pritsis siin seal üles sulakivi pisaraid ja ning hullasid selle kõige keskel tule/laava elementaalid.
Lennates kivist äärise tippu ajub punane hämu eespool ja pilgule avaneb vaade torni suunas, mille väravat valvasid tulehiiud. Selgus, et lõhe tõi otse suurde kraatrisse.
Maranea Melangeli palvel vaatab “selgeltnägemisega” (clairevoyance) tornis suunas, sest seal toimub midagi. Torni kohale tõuseb taevasse suitsu ja tolmupilv, taevast puistab alla välke.
Maranea: seal võideldakse, palju ei näe, midagi on toimumas väravate juures.
Maranea teeb teise “vaate”: sillad on purustatud, ühe silla asemel on üle laava sirutanud mingi monster, mida kasutatakse elussillana. Olendi seljal, platvormil, võitlevad mingid monstrid vabandust mustad putukad ja õhust maandub lisaks lendavaid tumerohelisi kaheteraliste kirvestega. Lisaks ülevalt välgusaatel saabub taevast nendega võitlusse üha uusi vastaseid.
Kogu möllu keskel seisab kapuutsiga mantlis humanoidse väliskujuga tüüp, kelle rassi ega sugu pole võimalik kuue ja kapuutsi tõttu määrata. Kapuutsiga, ilmselt Aleksandral, on käes sau. Elusal sillal ja mõlemal pool sillaotstes on maas kuhjades laipu. Need on nii ära lõhutud, et kes või mis nad on olnud, ei ole mõistetav. Lisaks loobitakse kindluse müürilt välja üha uusi laipasid ja ka elusaid tegelasi, kelledele selline käsitlemine ei näi meeldivat kohe üldse mitte. Siin seal seisavad eepilistesse võitluspositsioonidesse tardunud kivikujud, suured hiiglased, putukad.
Maranea: need rohelised neljakäelised on deemonid, mezolothid, lausa kaheksateist, lahing-vormid, ja mustad hykalothid, rasked lahingvormid, kaksteist tükki.
Käes on 18 päev 13s episood.