Missiooni +19 päev (oletus ja ainult meie jaoks), 5s episoodid.
Haldjad, Kratsik, Tupsik, neli lumenõida, Valge Nõid, Slaadik ja torn. Korayekeni salk peab lahingut Moorustorni siseõuest torni mineva ukse peal.
Korayekeniitide salk harrastab uut taktikat, mis näeb välja järgnevalt. Paladiinid avavad ukse löövad siis pool minutit või veidi rohkem lahingut kolmes reas peale rullivate kvasititega, taanduvad siis kiirelt ja löövad ukse hooga kinni. Lasevad ukse maha lõhkuda ja siis tungivad taas põrgulistele peale ja lasevad teistel ukse korda teha. Niimoodi näib see olevat juba mõnda aega toimunud.
Melangel: seltsimehed linnud, mul teile ettepanek viia sõjanõukogu istung paladiinide poolt kaitstud ja turvatud territooriumile nende seljataha!?
“Lindudelt”: siuts, säuts, sobib!
Melangel väljub tornist ja esmalt asetseb jala tornile. Väljunud zombi-vormis meister nõida ümbritsevad kvasitite hordid, viimaseid karjatavad vrokhid ja mingi eliitüksus rotterkinidest.
Melangel: kas Tupsuke ja slaadid soovivad kaasa lüüa? Või teen endale kohavahetuse (displacement) ja kaon kohe Moorus torni.
Küsimusele vastamise asemel puhkeb taskutes hoopis säutsuv keskustelu, kuidas meie ühine katse Aleksandra Populosega Mastipleksile korrale kutsuda tulevaste põlvede silmas legendaarsest vaatepunktist kajastamast leiab. Üldine seisukoht on, et kuigi me isegi võiksime soovida “haldjad seiklejad Aleksandra Populose targal juhtimisel tegid peaaegu eduka katse taevas ja maa kokku viia bla-bla-bla. . . . ” asemel saab tuntuks ja üldlevinuks versioon “kurjad ja salakavalad haldjad kutsudes esile kataklüsmi, pääsesid siiski, muuseas osales antud avantüüris targa ja tasakaaluka nõuandjana keegi deemon Aleksandra Populos”.
Melangel asub tegudele manades siia ühe kuivatamise (horried filthing). Nõidumise eel ja ajal püüavad zombi-Melangeli küünistada kuusteist kvasitit ja paar lähemat vrokhi. Isegi ainus edukas kvasit ei suuda tabades olulisi vigastusi tekitada. Vastuseks aga tekib 12 meetrise läbimõõduga kvasiti vaba ala ja ka ühel liiga lähedal jäänud vrokhil pole tervis oluliselt parem.
Tormijooks uksele ja melu torni sisehoovis tardub hetkega. Hetkelist vaikust kasutavad Diki con Vače ja slaadvormne Erbelius, kes liiguvad hooga üle vrokhidest. Kvasitid vaatavad avanevat vaatepilti hirmuga, aga rutterkinid huviga. Viimastele nõiub Erbelius-slaad haldja meloodial kaela süljeläraka (slimewave). Rutterkinide hellebardid sisisevad olematuks neid katvas limas.
Erbelius, abüssalis: uus abüssi löögiarmee kutsub teenistusse!
Kvasitid: mis ta ütles? Mis ta ütles? Allaandjatele elu? Löögiüksus, oih see liiga ohtlik!
Vrokhid: suu kinni koerapojad! Möla maha, lõuad pidada ja isandaid edasi teenida. Uusi isandaid! Kõik kes pole meie poolt on meie löögiüksuse ja meie juhtide vastu!
Taskust lendavad välja asuvad kuju võtma kratsik ja Volabrünn. Hoovis neli allesjäänud vrokhi peksavad kvasiteid torniväravast välja. Üks vrokhidest lendab väravatorni.
Melangel: Volabrünn, sa polegi kõige kidurama tervisega vrokh!
Korayekeni paladiinide poolt kostub: uued võitlejad tulid, uus löögigrupp, Korayeken on meie palveid kuulda võtnud!
Preetsrid: olgem külmaverelised, olgem rahulikud, hoidke formatsiooni.
Väravatorni lennanud vrokh on asund väravat sulgema seda allalastes.
Isandat vahetanud, ehk slaadi Erbeliuse poole asunud vrokh kvasititele: teie koerapojad, sünniveatõttu ilmale tulnud värdjad, abüssaalse looduse häbiplekid ei tea millise õnnega teile õnnistatud on, milline õnn teid tabanud on!
Erbelius nõiub värava võre juhtsoontesse kivi ja allalaskuva võre laskumine peatub krigina ja raginaga, kostub arusaamatut suminat.
Erbelius jätkates poliitilist selgitustööd ja värbamistegevust: kõik kes meie teenistusse tahavad ärgu lahkugu. Minu kutsele järgijatele saab osaks igavene õnn, oot mida veel, ah jaa, igavene elu!
Volabrünn-vrokhi kehas: näete, nagu mina, ma olin veel eile, väsinud ja piinatud ja katki, nagu tema või tema, osutab sel ajal piraka küünisega ühele või teisele räsida saanud kvasitile. Ja täna, võttes vastu pakkumise olen ma selline!!! Kas mõistate!!! Vahet!!!
Erbelius: kõik kes järgivad saavad astme võrra ülendust teie abüssaalsuses!
Kvasitid: kas me võime oma endised ülemused ära süüa!?
Erbelius: ee, see pole nii, aga esimesed kümme minu poole asujat ülendan ma vrokhiks, . . . kahe nädala jooksul!
Melangel muutub zombist taas normaalseks pikkkõrvaks ja alustuseks manab kõige lähimal oleva kvasiti vrokhiks: vaat nii, selline on meie isanda sõna!!!
Vastne vrokh pöörab kannal ringi ja rebib lähima kvasiti vrokhi kandidaadi ribadeks ja hakkab teisi valimatult peksma.
Erbelius: niimoodi saab teist kellestki kahe kuu möödudes balorg. Teadmiseks, lojused, mind kutsutakse Suur-Morbrünn!!!
Kvasitid: oo Suur, tee mind, tee mind vrokhiks! Kas me lähme neid surelikke sööma?
Erbelius: ei, ei! Minul on nendega leping!
Kvasitid: aga nad on ju mortalid?
Erbelius, osutades ühele hasartsemale kvasitile: kui tahad, mine ja löö!
Torni uksesuunas paladiinide suunas komberdavale tehakse vaba tee. Mida samm edasi, seda vähem innukust ja seda aeglasem on kvasiti samm. Jõudes paladiinidele liiga lähedale, kustutakse tema õõvastav eluküünal ühe jalalöögiga.
Erbelius-slaadi: ja nii juhtub kõigiga kes panevad proovile minu kannatuse ja kahtluse alla minu tahte õigsuse!!!
Teisel pool väravat läheb sumin üha valjemaks ja taevasse kerkivad mõned suuremad abüssaalsed kahemeetrised sääsed, kes sumistavad sõjahüüdu: surm desertööridele, teie isand kingib teile kõigile miljon aastat katlas, koos küttega!!!
Melangel manab tapva sõrme (finger of death) ühe liigjulge sääse pihta: iga isehakanut haisvat ja täitanud patriooti tabab selline lõpp, see lausa ootab teid ja ei jõua ära oodata!
Sääskede pinin on uinutanud kõik meie teenitusse asunud kvasitid ja värske, ülendatud vrokhi, samuti.
Paladiinid: need on elfid, elfid . . . !
Erbelius: ja jah, jõudis ka kohale!
Paladiinid: ei oska nad ka inimese moodi olla! Küll poevad ühte küll teise vormi.
Erbelius: dialektiliselt, teil siin on üksluine, aga huvitav, kui asjale loovalt ja avatult läheneda.
Värava künnisel uinunud kvasiteid on asunud küünistama “sääskede” poolt kihutatud Horosmeusele lojaalsed kvasitid. Erbelius püüab ärkvel olevaid kvasiteid üles kutsuda teenistusse asuda, kui lõpeb see laieneva ja hooguvõtva kvasitite omavahelise kvasitsiidiga.
Erbelius: kas kutsute sisse või mis?
Melangel: oleks vaja veidi divineerida, ehk saaksite värava ja hoovi segajatest vaba hoida?
Paladiinid: koos teiega võiksime ka värava peal võidelda, muidu läks seda ravivärki liiga palju.
Lõpeb see slaadikute poolse väravaesise puhastamisega. Diki con Vače püüab üha näidata kuidas haldjataustaga pseudoslaadi on ikka palju madalam ja nürim. Kahekümne minuti möödumisel langeb vrokhide ind kvasitite purustisse ajamisel ja viimased püüavad igati vältida slaadide lähedusse sattumist.
Erbelius vrokhidele: tulge üle, teen teist marilithid!
Vrokhid: öhöhöö, ähähää. . . .
Erbelius: Diki, neid vrokhe, lendavaid, oleks vaja rünnata!
Kvasitid: me ka ründaks, aga need vrokhid, nad lendavad eest ära.
Paladiinid, pahaselt, sest olles põhisest lõbust ilma jäetud: kaks paksu sakslast, donnerwetter, võtke ennast veidi õhemalt, meie tahame ka tanarriisid lüüa. Oskal: see mingi veider brechti taustaga sõim.
Neli paladiini poevad slaadidest mööda vrokhe taga ajama.
Paladiinid: me siin vahetevahel, nii neli korda päevas, võtsime neid hulljulgemaid ette.
Veerand minutiga on vrokhid hävitatud. Kuus vrokhi jäävad lendama ohutusse kaugusse.
Korayekeniidid: meil Ghoeres ikka üks vrokh korraga.
Lõpuks saab Melangel legendide läbivaatamise ja ülemõtlemisega ühele poole. Võti murti pooleks, ehk kaheks osaks, siis kui neljas deemonlord õnnestus ülejäänute poolt kõrvalisse kohta meelitada ja sinna isoleerida. Tagasipääsu välistamiseks murti võti ja võtme pooli hakati hoidma eraldi. Veelordi nimi on Šestor.
Melangel: mida arvate?
Kvasitid: Suur Morbrünn võidab!
Melangel: Jussuf, mida arvad?
Vastust saamata paneb Melangel võtme kokku ühendades rombi võtmeputkega. TOIMUB . . . . Ümbritsevat ruumi ja maailma tabab värin ja võbin, muutus ja muutumine. Ettetunnetus ütleb nii Melangelile kui Erbeliusele kohese surmaohu teket. Näib ja tundub, et muutus midagi reaalsuse koes. Niikaugele kui vaatama ulatub varisevad kvasitid elutult maha vastavalt ruumi levivale väratusele. Hukkunute arv võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse.
Erbelius: see on, et abüssal lordid juba oma palja olemasoluga muudavad neid ümbritsevat reaalsust.
Melangel ja Erbelius arendavad teooriaid, et viimase värahtuse võisid esile kutsuda nii Šestor kui ka Horosmeus.
Jussuf: mis see on?
Melangel: vaat tulemäge näed, ei näe, vaat ei näe, haldjad ühesõnaga!
Erbelius: selle veelordi tuleku ohu peale tulevad raua ja õhuelektri isand kiiresti peatselt kohale.
Oskal: siis läheb siin äkki varsti vees hingamist vaja.
Kratsik: mina juba valmis ja eksponeerib meile ujumisprille, hingamistoru ja päästerõngast, kõik sellised õrn roosad, plüüžja kattega.
Plaan on plaan on plaan. Veeisandat lahti päästma. Leian, et ravi-tervise ahel on hea. Üks tehakse minu ja papagoi vormis Tupsukese vahel ja teine on ühine Melangelil, Kõva-Willil, selline pilusilmne khinasi rüütel, ja Samba vahel.
Alla jõudes näeme, et üks uks on kummitõmbunud ja väriseb. Viimaste tegevuste ring enne tegusid koosneb minu tehted “kiirendusest” (haste) Erbeliusele ja Melangeli talle endale tehtud analoogilisest arkaanist.
Kratsik: kas läheme nurga taha varju?
Oskal: see siiski vist ei ole hea idee.
Erbelius: äkki sobiks jõuväli (wall of force).
Lõpuks enamik meist läheb välja jättes Melangeli Dikiga ust avama. Melangel teeb Dikile ülesandeks veepoolt eemale paisatav otiluukne resilientne sfäär kinni rabada kui vesi vabaneb.
Lumeneiud asuvad jääst lotjasid manama. Rohekasinisest jääst paadid kannavad sinivalgeid purjesid.
Maranea: Oskal, siin sulle üks lend (fly).
Enne kui Melangel võtme lukuauku pistab, küsib ta ohutundelt, et millega ähvardaks võtmesse-torni varjuminek. Ohuks on lõpmatuüksindus ja ainukeseks vastuabinõuks oleks kellegi kaasavõtmine. Visioon võtmest väidab, et ta on ühtne tervik nüüdsest ja erinev eelmisest sidudes omavahel võtme enda abil kaks suletud ruumiosa vee-maailma ja meile juba tuntud ruumi. Võti koos putkega on aga ruumi ühendavaks väravaks. Värav iseenesest pole enam midagi muud kui kahte suletud ruumi ühendav ühenduslüli. Abüssaalsed tegelased said kunagi enda kätte torni ja muutsid seda kuidagi nii, et sellest sai võtme osa. Võtmest, ehk tornist saab ainult ühele või teisele poole, suletusse.
Melangel lausub: julge hundi rind on haavleid täis . . . .
Diki: kaua mölisetakse, siis pasunasse antakse . . . .
Melangel pistab võtme lukuauku, kuid esmalt ei juhtu midagi, küll oleks aga võtme keeramine ohtlik, aitaks vaid teleport, sest oht mis saabub on kohutav kogus valu ja vigastusi, surm, tohutu lömastav rõhk, hape, uppumine.
Uks paiskub lahti ja sealt paistab vastu tohutu, hoomamatu, lõpmatu . . . kidaliste hammaste read. Kohe esimene hammaste löök rebib Diki con Vače killukesteks, resileeriv sfäär kaob möödanikku ja kui poleks esmaabi isekäivituva raviga, siis oleks halb. Piiritletud sooviga õnnestub tal tulla dimensionaalse ukse abil meie juurde jääpargaste pardale.
Meie jaoks saabub koos kohkunud Melangeliga maavärin, mis on tekitatud ilmselt jõu poolt mis mäe millel asub Moorustorn kummumas surub ja siis lõhki rebib. Mäkke tekib ülalt alla jalamini ulatuv lõhe. Õhku täidab osooni lõhn.
Melangel: nüüd ma tean, miks seda nimetatakse hukatuse testiks (test of doom), Conče Van’ga on täielik konec.
Lõhkirebenevast mäest paiskub taevasse kosk veidralt sügavsinise veega. Mäekohal olevad pilved paiskuvad laiali ja pilverüngad põgenevad kabuhirmus. Taevasse paiskuv vesi hakkab sealt alla tagasi valguma.
Kriesha preestrinnad: tehke midagi, sest nende jäälaevadega on ka kohe bizdec ja konec.
Melangel: Maranea, vee kohta on see vedelik liiga eresinine.
Maranea: vaata kuidas mägi susiseb kus vesi vastu mäge, hape . . . !
Erbelius nõiub endale lendamise (fly) ja kõigel tuulesammul (windwalk) ja telepaatilise sideme.
Mägi langeb lõplikult happe koske, vett tuleb üha enam ja enam juurde kerkides esmalt pilvitusse leekivpunase taeva suunas ja sealt seinana alla tagasi langedes.
Vett tuleb üha ja üha. Vrokhid ja sääsed pagevad lennates Horosmeuse pea kindluse suunas.
Esmase tõusulaine eest tagame lennates tõusulaine kohal ja ees raudmägede suunas. Kolme tunni möödudes murrab vesi üle tasandiku servaahelike vulkaanilisele tasandikule. Tasandikult hakkab kohe tõusma täiendavat tossu ja auru. Tasandikku tabavad raevukad võimsad välgud. Samba näeb läbi vee ähmaselt mingeid suuri kalalaadseid monstreid.
Veel kolme tunni möödudes ja vee juurdevoolu järel on lõpuks näha üle servaahelike tõusuvett.
Melangel: Volabrünn kas on ideid?
Volabrünn: Ideid esmalt ei ole!
Horosmeuse suurest mäestikust on saanud arhipelaag sodiseks tõmbunud vedelikuga meres. Erbelius teeb meile veelkord kõigile “tuulelsammu” (windwalk). Tõusuvee kerkimine jätkub veel kuus tundi ja saabub mingi suhteline vaikus, hoolimata sellest, et silmapiiril äraspidine kosk edasi purskab. Hoolimata viimasest kaldajoon edasi enam ei liigu.
Lisaks Horosmeuse saarestikule on näha endise Tirosmeuse vulkaani kohal selle kaldeera servaaheliku kaljusaared. Nüüd on vees juba üsna hästi nähtavad hiiglaslikud vee-elementaalid.
Volabrünn: ma olen ju näinud seda rohelisest baathori terasest väravat. . . .
Nõuanne on õigeaegne ja tuulesammul lendame kaljusaarte vulkaanilise aheliku suunas. Sinna jõuame pooleteise tunniga. Veekohal lendame me üle kanuust, kus meile juba teada olev kõvakübara, kuue ja jalutuskepiga “kägu” sõuab sama ringaheliku suunas. Hoolimata meie peaaegu tajutavast vormist vaatab sõudja meie suunas.
Lähimal kaljusaarel peatume ja Volabrünn esmalt vaatab üle saari ümbritsevad veed.
Volabrünn: siin hullavad vees väga suured vestergeiltid. Oskal: mis iganes need on, aga kõlab see halvasti.
Kuidas minna ehk jõuda väravani.
Melangel vaatab peegli abil väravat. Volabrünn juhib sinna esmase pilgu “selgeltnägemise”abil. Erbelius valmistub “rajaleidja” manamiseks.
Kuni kõvemad nõidujad oma tegevusega hõivatud on, on ülejäänutel aega oma ajutist peatuspaika üle vaadata. Meie kalju hambuline kaljusaar on paarikümne meetri kõrgune ja kaks-kolm korda laiem ja pikem. Kergel happelistes aurudes terenda paarikümnese kilomeetrise käbimõõduga ringahelikku markeerivad veepinnale ulatuvad ja seda vahuseks rebivad kaljusaared.
Melangel õrritab korayeken-hoolasi: näete, vaadake nii nägi välja Deismaar, me oleme peaaegu sama kõvad.
Erbelius: olgu, olgu, kõik pisilinnud tasku, me hakkame minema.
Kõik püüavad end võimalikult väikseteks teha, nii et halli kuue taskutesse asub värvikirev kamp koolibrisid.
Melangel: kas ma kassina võiks minna?
Negatiivse vastuse tõttu otsib Melangel mõtteis võimalikke väärikaid lahendusi.
Volabrünn: selgeltnägemine näitab värava ruumi. Seal toimub võitlus meile tuttavad elektriisanda vrokhid ja mingid veemonstrid. Suursaal on osaliselt purunenud ja põrand on kiiva vajunud. Kaheksa, võibolla üheksa, meetri pikkune ja viieteist meetrikõrgune värav on osaliselt vajunud põrandasse. Rohelisest baathori terasest väravasse on kujundatud nelja “elava” deemoni kujutised. Elava, sest väravakaunistused liiguvad, väänlevad, tõmblevad. Värava ümber on ümberpaiskunud sammastest moodustunud barrikaad.
Ruumis on järgi veel mõned laavaloigud, mille punakas valguses mõnikümmend, ausamalt küll paarkümmend, vrokhi on aktiivses käsitööhõives peale tungivate mingite kahejalgsete veest väljaroniva saastaga.
Värava analüüs läbi kristall kuuli ei õnnestu seega on asju mida me saame teha vaid kohapeal.
Käes on 19 päev 6s episood.