19 päev, Segoovia, omal maal.
Paabulind esitab oma jumalale auguurse küsimuse: kas saaks ma teha midagi, midagi sellist mis parandaks kontakti, täpsemalt kas see aitab vägevamate arkaanide saamiseks, noh , neetud idiot, kas see on hea või mitte hea, mediteerida.
Vastus: jah, toob kasu.
Hinkus arvab, et vastus tuleb siiski vist õigest kohast, tundub selline rutiinne.
Hinkus mediteeribki selle peale kaks korda poolt tundi ja esitab teise küsimuss: kas tootemloomadele kärutegemine hea või halb.
Vastus: lähema poolel tunnil oleks see halb mõte.
Erbeliuse terraform takerdub selle taha, et mulda ei saa ja taimi, selliseid surevaid ehk mahajäratuid, õieti terraformida. Järgneb tohutu katsetuste sari, mida saab ja mida ei saa teha, ja nii tervelt kuu aega ning võtab sisse ka sortsu.
Melangel toitub hiirtest ja sortsust ning ei terraformi, kui just magamisest kassikivile tekkivat lohku mitte arvestada.
Melangel: Erbelius vaata kui hull on deemonijärgijal ja kui lihtne meil, arkaansetel tegijail ning nurrub koprale loo kahest arkanistist ja ühest deistist. Kusagil reaalsuses Oskal sattus sellise loo peale kui “skaz o turiste ii o dve mente”.
Hinkus arvab, et massiline nark-maagia tegemine polegi nii oluline.
Erbelius: peaks veel uurima teiste liikide käest käo ja rebase koopa kohta, kuradi pitrik kas sa kuuled ka! Oskal: et ma nüüd abüssaalne kurjalind?
Nii ma siis uurin: lähemad tootemloomad sihiks üldse, haraka ja haraka kummardajate pesad eraldi, paabulinnud, koprad, kassid ja loomade kivid.
Üks on tootemlooma mets, jänese oma, suur haavik ja jääb meist tulemäest vastassuunas. Leian ka hundi oma ilmselt ning veel ühe järve ja veel ühe, ühesõnaga palju. Aga tähtis on see, et ma saan lennata ja lennata.
Melangel, suure tukkumise seest: vennad loomad, mille poolest on siin parem varasemast.
Erbelius: ülesandeid pole ju, seega hästi. Igal juhul!
Hinkus püüab kohale kutsuda leemuri. Sellel on saabununa silmad üsna pahupidi.
Hinkus: kuidas enesetunne on?
Leemur: enesetunne on biz-data!
Hinkus: sa pead vastama!
Leemur püüab vastata, silmad peas endiselt pahupidi: silmad sellepärast pahupidi, et nad ei reedaks minu plaane.
Leemur: . . . ja sulle vastates poleks see sinu huvides. Et kui sa tahad saada surematuks ja kuulsaks, siis kutsume sind endaga koostööle.
Hinkus: miks ikkagi silmad pahupidi, noh??
Leemur: et sa mu sisse ei näeks.
Hinkus: mis su nimi on?
Leemur: ei, ei . . . Cerbos! Ära küsi, minu omad karistavad mind.
Hinkus: räägi ! Ütle, kes need teie olete.
Leemur: meie oleme Baatorist. Ja me anname tasuks soovisõrmuse. Ja selle saamisek ei pea peaaegu midagi tegema.
Hinkus: midagi ei pea tegema, midagi? Siis sõrmus siia, ma polegi midagi teinud!
Samba tundis, et teda vaatas keegi, vaatas meie asukohta maagilisel teel ja hästi lühidalt nii kümne sekundi jooksul.
Viimane juhtum teeb hiiglased kohe rahutuks ja nad hakkavad kiiresti riimima.
Melangel: mida nüüd siis tehti?
Hiiglased saatsid sõnumi kellelegi, ehk skraijale.
Kass: kui midagi siin ei juhtu, siis kuue nädala pärast norin mina tüli, ühe hiiuga neist kolemst, aga võib olla kõigi kolmega korraga.
Nii lähevad toimetamistes meie päevad.
Erbelius ehitab tammi ja koobast uuristab bning käike üha uusi ja pikemaid, ja lõkse ja püüniseid ja ligipääsu kõikide meie valdustesse.
Hiiglased käivad seni meie vahel ja maadel ringi.
Hinkus saab pikkamööda selgeks, et hiiglased pole ei head ega kurjad.
Oskal jahib endiselt ja kestvalt lähipiirkonnas kopraid, kasse, paabulinde ja harakatest harakakummardajate pesasid. Metskasse ei leia aga kopraid tagumiste järvede juures. Enda alalt kaks haraka pesa ja neist on haraka ja teine punarinna kummardaja.
Samba korraldab endale lõpuks pika tutvumislennu, isevarjuvuna. Vaatab üle järved, selleks kulub 13 päeva ja siis takkapihta muidki maid ja kohti ja valdusi Segoovias.
Seniks laenab Hinkus Sambalt viiese needmisega mõõga ja saab üllatuse osaliseks, sest see ei sobi kohe üldse mitte voolimiseks ja ei sobi isegi haldjavormis tema kätte. Häirituna manab ta selle asemel endale sprituaalse Belinikku püha tapri. Hiiglased tulevad seda vaatama ja püüavad seda omale saada.
Hiiglased: mis see on ja kust said selle jäiselt helenduva asju võtsid.
Hinkus: mis?
Hiiglased: see pole loomulik ja kaota ära, kui jama ei taha!
Hinkus: mis jama!
Hinkus seletab kellelt mõõk ja et see on väheseid päevi kui hulkumiste vahel Samba kohal on siis . . . .
Samba pahandab, et Hinkus teda Rumbaks ja Tangoks nimetab, ja avaldab arvamust, et tal vedas, et teda Polkaks veel ei hüütud.
Oskal arvab, et eks see üks jenka ole nende nimedega.
Hiiglased ei lase üldse puud tahuda spirituaalse tapriga ning lõpuks on Erbelius sunnitud Hinkusele altari väljanärima altari, millele siis asetatakse pühasümbol ning mida ssi mediteeritakse, niimoodi kulub 25 päeva, ja mille järel tajub, et saab teha esimese deemile lähedusega taseme vaimulikke arkaane.
Samal ajal Erbelius saab valmis tammi ja sala käikude labürindiga. Kassi maale peidetakse osa mullast. Sellega kobras ei lõpeta vaid teeb valmis ümbruskonnast kokkuotsitud noorte ravimtaimede ja haavanoorendiku.
Hiiglased on veidi rahutud ja häiritud sellisest kopra kätumisest, et polevat väga loomulik. Kobras ei lase ennast häirida vaid terraformib veidi laiemaks ja kõrgemaks jõe kaldad.
Samba räägib meile enda käikudest. Ta käis ennast ilmutamas hundi küla haldja noorukitele, kolmele, ja ühele pisikesele tillukesele tirtsul. Tüdruk räägib oma tooteminuku sõdadest ja kaaren pidavat kogu aeg võitma.
Kirjeldab täpsemalt nelja vähemat järve ja ühte, mille ääres koprad elavat, aga nad pidavat olema jänese kummardajad.
Siis joonistab maha kaardi ja kirjeldab, tootemloomade valdused on, nagu hundi, jänese/punarinna, ilvese ning kus kelle kummardajaid rohkem on.
Jänese metsas olevat ta st Samba näinud suurt kivi.
Hundi metsas olid alarmid peal ja sinna Samba sisse ei saanud.
Melangel: nii meil on siin hundistan, jänkustan, ilvestan.
Samba näitab kaardil, skeemil, kus on jäneskummardajate sõjatorn. Kusagil järvest lõunapool on palju monstreid, kõrbe läheduses. Põlenud mets on mutimulla hunnikuid täis ja ehk polegi väga põlenu. Teise põlendikul hundi, jänese ja haraka tootemid.
Kõikidel kalapaatidel suurel järvel on delfiini sümboolika, välja arvatud sõjakanuudel.
Haldja asustus on tihe ehk üldse märkimisväärne ainult haaldjakülade juures ja suurema järve kallastel.
***
Kuu aegne sortsi sisse võtmine lõpeb sellega, et tajume kaarnakivi juures maagiat ja tajume kogu seda provintsi. Maagia on nagu kinnikasvanud järv, õõtsub kui proovida puutuda. On huvitav ja jõuline. Meie tehtust tekib maagiavool, siis nagu meie maadele meie koju sisse ja äravool. See on eriti valmis. Voolab kassi kivisse, pistriku pesatammepuusse, kõige kõrgem puu, ja kopra koobastikku. Näib, et hiiglased ei näe seda. Enda oma, omal maal me peaaegu näeme, teiste oma tajum kuidagi. Need väeallikad tunduvad “null” allikatena.
Veel saame teada, et sellel provintsil on valitseja on selleks Olaf Esimene. Hundil, jänesel ja delfiinil on law-valdus, mingi segu advokatuurist – prokuratuurist. . Olofil muidugi ja midagi rohkem, teistel vähem. Olof on ka maaga seotud. Templivaldused omavad siin kolm delfiinil kõige enam ja jänesel ja hundil vähem, kuid ka need on samas null tasandil.
Muid kontsentreeritud jõude ei taju, vanad teada kohad kõrbes, mägedes, järves.
Oleme Segoovial viibinud kokku 47 päeva, sellest viimased 32 oma maadel.
***
Osustame delfiini juurde minna. Hiiglased soovivad et me haldjaid ei külastaks, selle vastu meil polegi eriti midagi. Hiiglastega on hea aga tüütu ja väsitav rännata, ei mingit naudingut, sest läheme kohale kuueteist tunniga ja peatumata. Teel näeme jänese, hundi ja muti tootemeid. Lõpuks laekume järvekaldale hundi ja renegaat haldjate vahelisel kaldalõigul.
Kobras: hõi teie hiiglased, tehke ennast loomadele nähtamatuks. Ta asub ise delfiini otsima ujudes piki kallast. Meie sekundeerime kaldal kuni kohume kahe pardiga.
Kobras: tele pardid! Kas kohalikud!
Pardid: jah!
Kobras: kas ka delfiini masti olete?
Pardid: vist jah.
Kobras: kuidas ma delfiini kaitse alla saaks.
Pardid: selleks peaks siin elama.
Midagi arukat prääksujatest kättesaada ei ole üldse arukas tegevus ja kass-Melangel kurdab rasket saatust, et just siis kui kelleltki tahaks midagi olulist teada saada kohtume me kohalike järvekalda tippidiootidega.
Kobras tüdineb ka: ciao, teie, lestalised; ja meil tuleb asuda edasi rändama.
Kobras: hiiglased!; ei näe teid küll, kuid kuidas delfiini kättesaaks.
Xara: kui ma delfiin oleks, siis ma oletaks, et ta vist elaks seal kusagil sügavustes. Võib olla mõni veeloom saaks kutsuda teda.
Melangel asub elavaid tunnetama ja leiab oma tegevuses seitse saarmat, aga delfiine kalda lähedal ei taju.
Erbelius teatab hiiglastele: me lähme otsima delfiini!
Hiiglased on nõus ja sekundeerivad põuest võetud ja suureks riimitud paadiga järgnedes.
Läheme ja leiame delfiinid ülesse, lendame nende kohale, lõpuks sukeldub kopra-Erbelius neid otsima. Melangeli abil leitud on neli delfiini.
Erbelius kohtab delfiine sügavamal: tere delfiinid!
Delfiinid: kobras, sa oled ära eksinud.
Erbelius: mure on mul.
Delfiinid: arusaadav, sa oled ju eksinud. Kuid arukam oleks, kobras, meil jutuajamiseks pinnale tõusta.
Delfiinid tõusevad koos kopraga pinnale.
Kobras seletab kopra ehituse probleemidest, eriti mingist teda ja teisi tuttavaid loomi vaevavast tundest et see kõik on meie puhul seotud kaarnakiviga.
Delfiinid ei usu teda üldse.
Samba tunnneb neid delfiine, kõiki, delfiini avatarina!
Kobras: mul siin teised häiritud loomad, ka kaarnakiviga seotud.
Kobras: räägib hundu juures käimisest, siis mingi hakiga erakust, lõpuks mingi lugu kasututest hiiglastest.
Delfiine see eriti ei haara, ja arvavad, kobras peaks tagasi oma tammi juurde minema, et värske õhk, värske vesi, noor haavakoor raviks kõik kopra näivad probleemid.
Oskal ülelennates teatab: otsin valge sabatutiga ja punaste kõrvadega delfiini!
Erbelius: kuidas ikkagi delfiini, siis vajadusel saaks külastada.
Delfiin: pole vaja sul seda delfiini.
Delfiinid pakuvad: hunti, meie- see haldjatega, jänes- sõjakas, punarind- seebikskeetja libekeel.
Delfiinid: et kohe miski ei sobi.
Erbelius: kas teie ka eraku juures järvesaarel käite.
Delfiini: me vahetevahel, ei käi.
Erbelus: hakk olevat ennustanud, et maailm saab otsa.
Delfiinid irvitavad avalikult.
Erbelius: kaarnakivi teate?
Delfiinid: jah, aga milleks see sind huvitab ja kuidas sind see kotib.
Sekkub Hinkus-paabulind: ehk . . . mul on uued huvid tekkinud, arheoloogia näiteks.
Delfiin: no näed, nii võib vaimse töö invaliiidik enneast mõelda, keskendu parem seemnekestele ja ussikestele.
Kass: ta siia tulles just sõi ennem neid kanepi seemneid.
Hinkus: aga arheoloogiast!
Delfiinid: vähem arheoloogiat pikem eluiga!
Kobras: me lihtsalt saime teada mida me trahtsime.
Kass: ja et ne jebjotsja kirjutratakse lahku,
Delfiinid: olge õnnelikud.
Hinkus: äkki õpetataks õnnelikuks tegemise maagiat.
Oskal: kusagil raamatukogus mingi võitlusviisi juures nimetati seda zan-pofigizmix või oli see looduslähedane zen’boo-huyzm, noh see mida delfiin siin kohapeal levitab.
Anname hiiglastele nõusoleku hiiglaste raamatukogu külastada. Minek sinna jälle üks suur igavus ja tüütus, ühe pika kiirmarsiga, nii kolmteist tundi pikaga. Esmalt järvekaldalt sügavamale laande ja siis haldjaasulatest mööda mäele.
Käes 49 nda päeva hommikutunnid, hiiglaste valduste südames Segoovial.
399 expi ja 200 sortsu eest, Samba oma jao eest.
Regensit tuleb iga kolme kuu tagant.