OR143 1a175 päev, loomad kisendavad kassi järele
1a75 päev järve ääres Käib loomade, haldjate vahel jutt kes ja kaua saavad vee all hingata. Erbelius paneb kokku plaani, mida keegi ja kuidas peaks tegema, kaasa arvatud sidhed ja Aleksandra. Nii, Naa, Oskal, Erbelius ja Aleksandra teevad ennast delfiiniks ning sidhed ja kaaren Llana saavad küüti. Kalad hindavad järve sügavuseks oluliste sündmuste toimumise kohas40 m. Kalad kõige ees ja meie delfiinid ratsanikega järgi. Erbelius: Llan, kas kalad arvavad, kas seal all õhku on? Kalad: ei ole. Jõuame peagi kohale. Kohapeal selgub, et värava juures on sügavuseks siiski 30 meetrine. Sinna jõudes on näha st tunda vere lõhna. Kala vere lõhn, ütleb Erbelius. Peagi näeme ühte surnud kala. Uurime (spotime) ja näeme mitmete kalade laipu. Aleksandra tõstab uime esimese ettejuhtunu ellu äratamiseks. Aleksandra: mõelge ise, jumalanna Llana annab elu korraga ühele kalale, aga Nii ja Naa löövad ise kaks korraga maha ja teised veel peale selle. Aleksandra arvab: et tema ei pea enam iseendaga võitlema. Oskal saab lõpuks aru, et Aleksandra „1” sai surma ja meiega on teine Aleksandra. Nii ja Naa: meie enda vastu kätt ei tõsta, ootame või haki teist külaskäiku. Taevas on lauspilves. Järvel…