OR149 1a161’t1 päev, Draxusele külla, aga …

1a161 1päev Avernusel Draxuse värava ees ja hakkame 50gp külastaja kohta pappi köhima, mustast metallist näo pilusse. Erbelius läheb ja koputab ning ütleb: tere. Nägu ütleb: sisenemiseks sisestada siia 50 gpd. Erbelius saab Oskalilt raha, uks: auväärt Erbelius, astu sisse. Erbeliusläheb sisse, Llana sama. Uks: ütleb Oskal ja sidhed nimepidi, astuge sisse. Aleksqandra tasub ise. Aleksandra puhul palutakse, siis veel likviidsete eest, ka aga vaid ühe eest. Oleme st leiame end madalast rauast koridorist. Koridor on soe ja teine koridori uks asub 40 m kaugusel. Koridor on võlviga ja üleni rauast, ka võlv. Käia saab siin üks inimene kõrvuti. Teine koridori ots on hõõguvpunane ja uks lausa kiirgab valgelt. Sein enne seda on heleroosa. Läheme edasi, Oskal ootab ja saab tule dämmi. Sidhed kurdavad, et aiai. ja ütlevad et saagu siis tuleks, ja nad on edaspidi veidi efreetide moodi (mingid tuledeemonid). Me ei võta haavu (damagit), on aga samas väga kuum. Jõuame ukseni, hõõguv lumivalge. Erbelius leiab koputab ja kostab veidi veider heli, ikkaoi peaaegu sula metall. Seest kostab hele hääl: sisse. Erbelius lükkab ukse lahtti, seal õhkub jahedust ja ootab meid uksematt, millel kiri "tere hommikust".…

EdasiOR149 1a161’t1 päev, Draxusele külla, aga …

OR117 60 päev iv, kopraonu näeb rebaseonu

1a60 päev iii Cerilia, Taevane Kuningriik Llana: uurisin oma elderitelt viisnurga kohta, et kusagil Rruannachis on ja elab keegi iidvana haldjas, kes ehk teab ja mitmed märgid viitavad sellele, et Viisnurga tipp ja tipus toimisid asjad kui tipus oli tipp olemas. Erbelius: käsi ei teadnud hakitootemitest ega ennustajatest hakitootemiga. Hinkus: on oodata suurt jama Katku Ellaga. Llana räägib luurearuandest imperaatori ilmumisest seitsme jumala templi looga seoses ja nende inimeste probleemidest, siis oma jumalatega suhtlemisel. Erbeliuse esivanema rivaali sõber-loom (familiar) oli rebane. Too esivanem hukkus tollases rivaalitsemises ja morbrünnid pidid välja rändama. Tollane rivaal oli suur allpimeduse uurija, pimeduse-elfide ja seente jumala Zukhnoi uurija. Erbelius vaatab uurivalt medaljoni, mille sees on kapuutsiga tüüp, kes hoiab ühes käes kompassi ja teises kera. Näib, et pildil kujutatud ja Erbeliusel endal olev kera on siiski erinevad. Nüüdseks teavad haldjaloomadest seiklejad kolmas trauthade linn: Tarvanwaste, Granleigh ja Silverleighi Elorias. Veel teadmisi Arkaneos ja üldse garrandaleighd on vahe astmeks haldjate ja trauthade vahel. Erbelius ei leia sellel väitel mingit arukust. Rosinea lugu toimus 35 tuhat aastat tagasi ja on meie jaoks kõige vanem, täpsemalt kõige varasem nimeliselt teada olev haldjas. Rosineast jäi maha…

EdasiOR117 60 päev iv, kopraonu näeb rebaseonu

Osa 10 – kuidas me humansitega piki Lluabraighti kakerdasime

Haldjad on ühed toredad tuulepead. Kunagi ei tea nad, mida nad tahavad, ja pisiasjades mingi ühtse joone jälgimine on neile põrgulikult raske. (Just seepärast nad mulle meeldivadki). Ka seekord võtab otsustamine, et kuhu siis edasi minna, neil pikalt aega. Aga lõpuks jäädakse ühte nõusse - minnakse xaviilide peakorterisse, ja tehakse seda õndsa Fernand Xaviel'i tornivareme kaudu, et sealt Oskali ratsu ja relvad ära tuua. Minema hakkame kohe. Tuleb aga välja, et inimestega koos metsas liikumine ei ole niisama jalutuskäik! Nad lihtsalt ei OSKA siin kõndida. Iga puu ja põõsa taha jäävad nad kinni - iga lahtise oksaga kriimustavad nad ennast ära - iga küngas on neile takistus ja iga puujuurikas reetlik lõks. Edasiminek on aeglane ja vaevaline. Haldjad teevad inimeste aitamiseks, mis suudavad: näitavad neile lihtsamaid teid, hoiatavad raskemini nähtavate takistuste eest, painutavad oksi kõrvale. See aitab, aga mitte palju. (Milvi on veendunud, et viga on nende riietuses - osalt tegumoes, aga põhiliselt materjalis -, mille külge oksad kinni jäävad ning mis vabalt liikuda ja takistustest mööduda ei lase). Inimestega tegeletakse muulgi moel. Lynessa püüab Roelega kammimisest ja soengutegemisest rääkida, aga tüdrukul ei ole huvi. Sõpradele on…

EdasiOsa 10 – kuidas me humansitega piki Lluabraighti kakerdasime